Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. On ju Eestiski turistidele üheks tõmbenumbriks rikkumata raba. Miks mitte tuua siis raba omale aeda, seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub.
Valisin teemaks loodusturismi Pärnumaal, sest Eestimaa loodus on lopsakas ja mitmekülgne oma pakutavate tegevuste poolest. Oma uurimistöös keskendusin loodusturismi murekohtadele ja nende lahendustele. Urimustöö käigus külastasin mitut loodusturismi pakkuvat ettevõtet ja ettevõtjat kes kõik rääkisid meile loodusturismis toimuvast. Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite. Loodusturism ongi looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel. Õpilased saavad põhjalikke teadmisi loodusest, aga ka turismindusest ja ettevõtlusest. Kiirelt suurenev turistide arv kujutab ohtu meie suhteliselt puutumatule loodusele, seepärast on arukas turismikorraldus ja planeerimine hädavajalikud. LISA 1. LAIEMALT LOODUSTURISMI MÕISTEST Mõiste loodusturismi puhul mõistetakse sageli vägagi erinevaid turismitooteid, on siinkohal
kollased, küüned mustad. Linnu saba ja tiibade tipmised hoosuled on üldtoonist tumedamad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Kaljukotka põhitoiduks on jänesed ja suuremad kanalised. Näljane kotkas võib rünnata ka kitsi, kuid tema saagiks langevad enamasti vaid nõrgad loomad. Kotkas valib endale elupaigaks rabamaastikke või nende äärealasid. Kotka pesapuuks on kõrge mänd, mille tippu rajab suure jämedatest okstest pesa. Kord kasutatud pesa asustatakse ka hiljem. Iga pesitsuskorraga suureneb pesa ligi poole meetri võrra. Talvel enamik sellest küll laguneb, kuid järgmise pesitsusega tehakse see kuhjaga tasa. Kotka pesas on märtsikuus kaks muna, kuid vaid ühest koorub tavaliselt poeg. Üks muna ei pruugi olla viljastatud ja
umbes 30 haudepaari, 70ndatel vaid 9-10 paari. Kuid praeguseks arvatakse neid olevat 35-40 haudepaari. Kaljukotkas (Aquila chrysatos) On suur, kuid suhteliselt saleda kehaga röövlind. Ta terve keha on kaetud pruuni värvusega, kuid noka tüvik on kollane ja alates ninasõõrmetest must. Jänesed ja suuremad kanalised on kaljukotka põhitoiduks. Kuid kui kotkas on näljane, võib ta rünnata ka nõrku kitsi. Elupaigaks valib ta endale rabamaastikke või nende äärealasid. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse kolmandikku või tippu. Kuid nad asustavad ka kord kasutatud pesasid. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub poeg ainult ühest. Teine muna ei pruugi olla viljastatud ning esineb ka vennatappe ja muid õnnetusi, mis ühele poegadest saatuslikuks saab. Ta on üpriski haruldane lind, keda arvatakse Eestis olevat 30-35 haudepaari. Ta
Endla soostik on sündinud kunagiste järvede kinnikasvamisel ning põhjavetest küllastunud metsade soostumisel. Liigniiskuses osaliselt lagunenud taimejäänustest on tuhandete aastate jooksul kuhjunud paks turbakiht ning kerkinud mätliku pinnamoega kumerad rabad (Leito, 2003). Endla sood on elupaigaks merikotkale, kaljukotkale ja kalakotkale (Kuresoo, 1998). Muraka soostik Muraka soostik (pindalaga 12 400 ha) on üks rikkama ja mitmekesisema elustikuga rabamaastikke (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Soostik hõlmab mitmesuguseid elupaiku- rabamassiivide vahel on nii siirde- kui madalsoid, lodumetsi ning eriilmesi põlismetsi soosaartel. Muraka soostik on liigirikas- seal elab kaljukotkaid, ikka veel kohatakse rabapüüsid, kes on Eestis jõudnud väljasuremise lävele. Ka mudaneppi teatakse Eestis regulaarselt pesitsevat vaid seal ja 12 Puhatu soostikus
annaabi.ee 
