Sõnu seletav sõnaraamat

Raba - *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd
Raba kkt - happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III…Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II...IV boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, kus raiejäätmed on korralikult koristatud või põletatud.
Rabarberi - kaera, õuna-kaera ning m etsamarja Hellus jogurtid sisaldavad lisaks veel ka kiudaine õuna-m id, uraka-m Hellus jogurt aga naturaalset m tt. ee e Tere oomega-3 rasvhapetega Hellus jogurtid sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ja probiootilistele piimhappebakteritele ME-3 ka oom ega­3 rasvhappeid. Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi dotsent Tiiu Vihalemm väidab, et...

Rabakonn on pisike, 5…7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaksRabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad.
Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele.
Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest.

Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest.
Rabapistrik on meil väga haruldane lind, Eestis on teda nähtud vaid Läänemaa ja Alutaguse rabades.
Rabaturvas on sobiv allapanu loomafarmides, sest see seob gaase ja peab kinni vedelikke.

Rabavesi on väga pehme ja väikese lahustunud mineraalainetesisaldusega, vee reaktsioon on happeline (alla pH 4). Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu.
Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest
Rabastumise algstaadiumis on ülekaalus tarnad (D) – niitjas tarn (D), alsstarn (D), harilik tarn (D), pudeltarn (D) – lisaks nendele esineb pilliroog (D), sookastik (D), püstkastik (D), sinihelmikas (D), soopihl, ubaleht, hari- lik soosõnajalg, suga-sõnajalg, soo-piimputk, jõhvikas.

Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases.
Rabaturvas on toitesoolade poolest äärmiselt vaene.
Rabaturvas on halvasti lagunenud, helepruuni värvi.

Rabamaastik on levinud suurel territooriumil *sõltuvalt raba tekkeviisist ja arenguastmest võib eesti rabad jagada kolme tüüpi:nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks, mis erin üksteisest pindmise poole meetri paksuse turbakihi iseloomu poolest.
Raba servadest on teada haruldaste liikide leide ( Läänemaa loodus, 1998). Suursoo loodusmaastik on pelgupaigaks paljudele rahuarmastavatele lindudele, eelkõige kotkastele (Eesti loodus, 2008). Toitekülalised on must- toonekurg, kala- ja madukotkas.
Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega.

Rabaturvas on suure veesidumisvõimega.
Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. • Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.• Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks.
Rabakonn on pisike, 5…7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks.

Rabakonn - Eestis on rabakonn levinud hajusalt, aga paiguti on ta arvukas (4). Rabakonna levilat näeme joonisel 1. Rabakonna põhilisteks elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode äärealad.
Raba taimekooslused on mosaiiksed: mätastel ja peenardel kasvavad mõnemeetrised männid koos kitsalehiste puhmastaimedega – kanarbiku, kukemarja ja hanevitsaga, mätaste vahele jäävad liudjad älved ja tumedaveelised laukad.
Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk.

Rabarber -  Kuulub tatraliset sugukonda, kõigetuntum meil püsiköögivili, sööme leht vart süüjakse ka noori lehti  Paljundatakse seemnega kui ka vegetatiivselt  Kuivatatakse ja külmutatakse
Rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Raba e. kõrgsoo -üleminekukooslus -57% -31% madalsoolt rabale -madalamatel aladel -ümbruskonnast kõrgem ala -vesi suhteliselt -toitub mineraaliderikkast -toitub mineraalidevaesest mineraalainete vaene veest veest (sademed) -mätastel raba moodi, Madalsoo võib olla tingitud: -kujuneb turba kuhjumisel mätaste vahel madalsoo vesi voolab lohku kokku moodi allikast – allikasoo Siirdesoo

Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks.
Rabamurakas – Rubus chamaemorus; nimi tuletatud sõnadest ruber – punane ja hamai – madal, mauros – must; morus – mooruspuu; rabamuraka lehed ja viljad meenutavad pisut mooruspuud.
Rabataimed – domineerivad puhmad: kanarbik, Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari.

Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits.
Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates halvendab metsastumine rabade ökoloogilist kvaliteeti ja eriti lagerabade kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana.
Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja putukatele, kes reliktidena leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid hilisjääaja tundrataolises maastikus.

Raba on rikas saluilmeliste soosaarte poolest: idas Sigapusma ja Kollassaare, põhjas Laeksaare ja Lepassaare. Rabasaartelt võib leida endisaegseid elupaiku.
Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse.
Raba pindala on 2320 ha ja turbakihi paksus on kuni 6,8 m. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga.

Rabakonn on pisike, 5…7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega.
Rabakonn on jällegi ka minimaalsele saastele väga tundlik ja tema väljasuremine on seotud suure riskiga, sest tema levila on võrdlemisi väike.
Rabat - mahahindlus suurte koguste puhul diskrimineerivad hinnad-üks ja sama kaup erineva hinnaga nt, laevafirmad erinevalt lastele, täiskas.

Rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla! Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis.
Raba kasvukohatüüp on tavaline erineva tüsedusega rabamuldadel või tüsedatel siirdesoo muldadel, mis on kaetud üle 30 cm tüsedusega rabaturbakihiga.
Rababi poogen on valmistatud hästi painguvast puust – tõmmatud kaarjaks ning tekitatud just kui vibu, mille vahele on pandud jällegi tamiilid.

Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab.
Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained.
Rabad – põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel.

Rabakonna on selg pruun, hallikas Eelistab pigem niiskeid mulksuva häälega või kollakas- enamasti selgelt alasid nagu rabad, laiguline.
Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede- äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad.
Raba mikroreljeefis on mitmesuguse kujuga rabamättaid ja -peenraid, älveid (älverabades), laukaid (laukarabades), laugasjärvi ja rabaojasid.

Rabakonn on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta oma elukeskkonnas raskesti märgatavaks.
Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad.
Raba – (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast.

Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks.
Rabale on iseloomulik vähelagunenud turba juurdekasv turbasammalde ja teiste rabataimede jäänuste ladestumise tagajärjel.
Rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu.

Raba - soopinna kumerdumise tagajärjel muutuvad veerežiim ja soopinna mikrorelieef, kujunevad Kõrgsood ehk rabab.
Raba on kujunenud kunagise merelahe soostumise tulemusena ja asub nn "katlas", mille keskosas on kokku 42 laugast.
Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veerežiim parem äärealadel

Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav.
Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam.
Rabakask on mitmeaastane, kuni 1 m kõrgune põõsas püstiste kuni tõusvate okste ja tumepruuni läikiva koorega.

Rabamurakas on levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.
Raba lõunaosa on väga maaliline ja paljude laugastega, millegipärast kasvab ühes neist üllatavalt palju vesiroose.
Rabarber - (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast.

Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud.
Rabatiik on ühenduses saunabasseiniga, mille täitumisel läheb osa vett omakorda maja juures asuvasse tiiki.
Raba - 31%,ümbruskonnast kõrgem ala,toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel.

Raba kasvukohatüüp on levinud üle kogu vabariigi, moodustades riigimetsadest 3,3% ja kogu vabariigi metsamaast 1,7 %.
Raba on kujunenud kahe lahusoleva vesise nõo soostumisel. Idapoolset osa kutsutakse Hauaniidu rabaks.
Raba - , siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba.

Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid.
Rabametsadele on omane hästi arenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast.
Rabasaartel on omale sobivad pesitsus ja elupaigad leidnud ka mäger, rebane, orav, metsnugis, kärp ja nirk.

Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu.
Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest.
Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000 aastat tagasi kujunenud veekogu kinnikasvamisel.

Rabamurakas on 5-30 cm kõrgune mitmeaastane taim, mis meie murakaliikidest ainukesena on kahekojaline.
Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk. Tõuseb ümbritsevatest veetasemetest kõrgemale.
Rabade korral on vaadeldud kahe antud soos põhilise turbamoodustaja (turbasamblad, villpea) sisaldust.

Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud.
Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel.
Raba - jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu.

Raba - ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme kilomeetri ulatuses.
Rabakivi - graniitrahnu pikkus on 7,8 m, laius 4,7 m, kõrgus 2,6 m ja ümbermõõt 20,6 m.
Rabakonnad on liikvel nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemad on nad siiski õhtuti.

Raba on aga ümbrusest kõrgem ala, mis Kujunevad veekogude kujuneb turba kuhjumisel.
Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada.
Rabad on meile kõige olulisemad õhusaastuse puhastajatena ning rabaloomade elukoht.

Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar.
Rabavesi on happeline, sisaldab palju orgaanilisi aineid ja väga vähe mineraalaineid.
Rabarber – toiduks kasutatakse mahlakaid lehevarsi, lehevartes õun- ja oblikhapet.

Raba on soo arengu Ilmastik on ilmarežiim suhteliselt pika ajavahemiku vältel.
Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad (Sphagnum).
Raba on keeruka vetevõrguga laam, mis koosneb 10 enamasti lagedast osalaamast.

Raba - Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis.
Raba kasvukohatüüp – turba tüsedus üle 30cm. Turvas halvasti lagunenud ja toitaine vaene.
Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta.

Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda.
Rabadest suurimad on Apja soo ja Pikäsilla soo. Rahvuspargis on leitud 562 kõrgemat taime.
Raba kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kkt. edasisel rabastumisel.

Raba - karusammal teeb seda nii, et tõmbab enda lehed hästi varre ligidale.
Rabad on tasased või kumerad ja asuvad sageli ümbritsevast maast kõrgemal.
Rabamuraks on kahekojaline, 5-30 cm kõrge püsik pika, peene, haruneva risoomiga.

Rabarber on aedades kasvatatav köögitaim ning kasvad kuni 2 meetri kõrguseks.
Raba - sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks.
Raba taimestik on võrreldes madalsoo ja siirdesoo taimestikuga kõige liigivaesem.

Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis.
Rabamullad – R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest.
Rabamuraka marjad on algul rohekaskollased, siis punased ja küpselt oranžkollased.

Rabavee kohaletassimine on piisavalt tülikas ettevõtmine, et eelistada käegalöömist.
Rabafilter – Eestis on mõned ja rabafiltri saab teha sinna, kus on raba.
Rabamurakas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast.

Rabastuvad metsad – toorhuumuslikud mullad, alustaimestikus domineerivad puhmad.
Rabad on kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest.
Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem.

Raba - võiliblika isased on tumekollased ja emased valkjasrohekad.
Raba - jänesvillal on vaid mõned üksikud lühikesed karvakesed.
Rabad on paljude haruldaste taimede kasvukohad ja loomad elupaigad.

Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena.
Rabad – R Turvaste keskmine keemiline koostis 0 – 40 cm kihis
Rabajärved – asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu)

Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind.
Raba – kõrgsoo, soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk.
Raba - nõmmraba - mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba

Rabakonn on levinud nii Euroopas kui ka Aasias, sealhulgas Eestis.
Raba on muust soostumata maast kõrgemal turbahunniku tõttu.
Rabakiilid on tagasihoidlikud nii välimuselt kui ka käitumiselt.

Rabakivis on tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus säilinud.
Rabade taimestik on tavaliselt liigirikkam rabasaartel ja servaaladel.
Rabakivi – on hästi kergesti peenestuv, murenduv tardkivim.

Rabapistrik on tugevate lihaste ning või jõulise kehaehitusega.
Raba - karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane
Raba – Kevad – Märts: mäng raba- põldpüü, teder.

Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini.
Rabarber on väga varajane köögivili Eesti külmas kliimas.
Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik.

Rabat - Żejtun- 13 410 elanikku Naxxar- 13 678 elanikku
Rabapistrik on monogaamne liik, moodustades paare kogu eluks.
Raba - segalasund ääristab vööndina rabamassiive.

Raba - karusammal, turbasamblad, harilik palusammal.
Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk.
Raba – e. kõrgsoo, soo arengu toitevaene järk.

Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele.
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste.
Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas.

Raba - võiliblikas on holoarktiline taigaliik.
Raba - võiliblikas 25.06.2013 mets-harakputkel
Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad.

Raba on soo arengu toitainevaene arengujärk.
Raba - (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast.
Rabade veerežiim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega.

Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest.
Raba - karusammal neist vett välja auruda.
Rabade muld on ülimalt happeline tänu turbale.

Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun.
Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer.
Raba juures on küsitav, kas tasub kuivendada.

Rabakiilid on kiililiste seas keskmist kasvu.
Rabad - suured puhta vee reservuaadid.
Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom.

Raba on soo arengu toitevaene järk.
Raba - võiliblikas (Colias palaeno)
Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi.

Rabastuvad metsad – Kesk- ja Põhja-Saaremaal.
Rabad on kumerad nagu leivapätsid.
Rabapistrik on meil väga haruldane lind.

Raba - tondihobu HUVITAVAD FAKTID
Rabapistrik on looduskaitse all. SOOKIUR
Rabad on olulised mageveehoidlad.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto