Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. o Jaul ainukeseks erinevuseks ketsist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. o Kuunar kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. Purjed Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad, kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik. Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: täislaev, parklaev, parkentiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar. Pikipurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: kahvelkuunar, bermuudakuunar, taakselkuunar, jaht, kutter, luup ja lüüger. Samal ajal võib kohata ka teisi purjelaeva tüüpe, mis oma mastide ja purjede kombineeritud
ii) kui laevad sõidavad samal halsil, peab pealttuulelaev teed andma alttuulelaevale; iii) kui vasakul halsil liikuv laev näeb pealttuuleküljel teist laeva ega suuda täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil, peab ta sellele laevale teed andma. b) Käesoleva reegli kohaldamisel loetakse pealttuuleküljeks selle parda vastaskülge, kus asub suurpuri, või kui tegemist on raapurjestusega laevaga, selle parda vastaskülge, kus asub suurim pikipuri. 8 Reegel 13. Möödasõit a) Olenemata B osa I ja II jao reeglite sätetest peab teisest laevast mööda sõitev laev hoiduma kõrvale möödasõidetava laeva teelt. b) Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5 o