Kuldne bilansireegel pikaajalise kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajalise laenuga (kapitaliga). Vertikaalne finantseerimisreegel - Oma- ja võõrkapitali võrdlus. 39) Planeerimise võimalused ülalt-alla, alt-üles ja ülalt-alla/alt-üles. Ülalt-alla-planeerimine planeerimisülesannete liikumissuund ülevalt alla, ettevõtte poolt fikseeritud raamplaani täpsustatakse, koostatakse järgmise juhtimistasandi jaoks jälle "raamplaan", mis viiakse allapoole. Meetodi eeliseks on kõigi osaplaanide sihipärasus. Puuduseks on see, et allapoole võib anda plaaniülesanded, mis ei ole reaalsetele võimalustele vastavad. Alt-üles-planeerimine plaan koostatakse alumisel juhtimistasandil, ülemistel korrigeeritakse antakse edasi ülespoole. Eeliseks on see, et plaan koostatakse iseendale, ollakse motiveeritud. Puuduseks on, et osaplaanid ei haaku ja on vastuolulised
Võimsuse kulu määr= hangitud võimsuse kulud/hangitud ressursside tegelik võimsus. Planeerimiine- otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Eriti tähtis kiiresti muutuvad majanduskeskkonnas, kuna plaan võimaldab muutustele reageerida süstemaatiliselt, mitte kaootiliselt. Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll
Planeerimine ettevõttes Plaanide väljatöötamise suuna alusel eristuvad planeerimise MEETODID: Ettevõtja (kui organisaator ja juht) peaks tegelema ka planeerimisega. A) retrograadne plaanimine - toimub "ülalt alla": tippjuhtkonna (või eemalseisva Planeerimine (ehk plaanimine, kavandamine) ei ole (sotsialistlik) igand! omaniku, nt emaettevõtte, riigi, jne) välja töötatud üld- ehk raamplaan Planeerimine on juhtimise üks osategevusi probleemi tunnetamine, lahenduste liigendatakse osaplaanideks, mida täpsustatakse madalamatel planeerimistasanditel ning mis võivad omakorda olla raamplaanideks väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub:
Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide seosed eesmärkidega ning määratakse nende vastutustasemed. planeerimine on otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide seosed eesmärkidega ning määratletakse nende vastutustasemed.plaanide väljatöötamiseks on firmas kolm võimalust:1)retrograadne planeerimine-firma tippjuhtkonna poolt fikseeritud raamplaan liigendatakse järgnevatel planeerimistasanditel osaplaanideks.2)progressiivne planeerimine-algab planeerimisega kõige madalamal tasemel ning igal järgneval juhtimise tasemel toimub madalamate tasemete plaanide koordineerimine kuni tipptasemeni välja.3)vastassuunaline planeerimine-kõigepealt töötab juhtkond välja raamplaani,millest lähtudes töötatakse välja osaplaanid koos kõikide juhtimistasandite esindajatega.seejärel kontrollitakse plaaninäitajate realiseeritavust kõikidel
analüüs: tugevate ja nõrkade külgede , võimaluste ja ohtude analüüs. 3)operatiivne planeerimine – strateegilise plaani alusel koostatakse kesk- ja lühiajalised tootmisprogrammid erinevate tootmislõikude jaoks. Vastavalt sellele, kuidas plaaniülesanded viiakse ühelt tasandilt teisele, eristatakse ülalt- alla-, alt-üles- ja ülalt-alla/alt üles-planeerimist. Ülalt-alla-planeerimine – planeerimisülesannete liikumissuund ülevalt alla, ettevõtte poolt fikseeritud globaalne raamplaan detailiseeritakse, täpsustatakse ja koostatakse järgmise juhtimistasandi jaoks jälle “raamplaan”, mis viiakse allapoole. Meetodi eeliseks on kõigi osaplaanide sihipärasus. Puuduseks on see, et allapoole võib anda plaaniülesanded, mis ei ole reaalsetele võimalustele vastavad. Selle tekkele aitab kaasa infopuudus- kas alumine tasand annab infot küllalt ausalt, et mitte saada liiga pingelist plaani. Alt-üles-planeerimine – plaan koostatakse alumisel juhtimistasandil, ülemistel
Planeerimise protsess: 1. Eesmärkide seadmine 2. Eesmärkide sidumine vajatavate ressurssidega, ressursside kättesaadavus 3. Lõplike plaanide koostamine eesmärkide saavutamiseks 4. Tegutsemine eesmärkide saavutamise nimel 5. Tulemus hindamine ja võrdlemine püstitatud eesmärkidega 6. Plaanide muutumine sõltuvalt saadud infost Plaanide koostamise 3 võimalust: 1. Retrograadne planeerimine firma tippjuhtkonna poolt fiks raamplaan liigendatakse järgnevatel planeerimistasanditel osaplaanideks. Eelis: kõik osaplaanid vastavad firma eesmärgkile. Puudus: esineb plaanide mittetäitmise oht tingituna üldise maj kk täpsest mittetundmisest osaplaanide koostajate poolt 2. Progressiivne planeerimine algab planeerimisega kõige madalamal tasemel ning igal järgneval juhtimise tasemel toimub madalamate tasemete plaanide koordineerimine kuni tipptasemini välja. Eelis:
annaabi.ee 
