seisukohalt olulised sündmused) ja kaassündmusteks ( aitavad esile tuua tegelase iseloomuomadusi, käitumismotiive vms) On eristatud järgmisi sündustiku alaliike : 1) progressiivne süzee-sündmused kronoloogilised järjekorras. 2)episoodiline süzee-üksikud sündmused või episoodid on ühendatud ühise tegelase, olustiku või teema kaudu. 3) kumulatiivne süzee-igas järgnevas episoodis lisandub uus karakter või sündmus. Sündmustik võib olla esitatud ka raamjutustusena, kus üks jutustus sisaldab endas veel ühe või mitu jutustust. Esimene jutustus juhatav loo sisse, kirjeldas selle toimumise tagamaid ja esitades järgnevat nt leitud käsikirjana, sõprade ringis jutustatud looma vms, Lastekirjanduses levinud raamjutustus on täiskasvanu poolt lastele jutustatud lugu (A. A. Milne. Karupoeg Puhh, 1926, e.k 1968). Lastekirjanduses peetakse traditsiooniliseks õnnelikku lõppu, kuidas üha sagedamini võime kohata
· Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas intiimseid lugusi, lugejad olid sokeeritud. · Boccaccio astub välja naiste kaitseks keda peeti liiderlikeks ja nimetab ka mehi. KESKAEG
käigus kruvitakse oskuslikult pinget. Pinge tõstmise vahendina kasutatakse ajas ettenägemise võtet. Pööramaks lapse tähelepanu kohe juhtuma hakkavatele sündmustele, ütleb jutustaja: ,,Imelikud asjad hakkasid juhtuma siis, kui elekter ära läks" (Vilep 2004b: 6) või: ,,Ühel õhtul juhtus kummaline lugu, millest kõik uskumatu alguse sai" (Vilep 2004a: 13). Jutustuse ,,Roosa printsess" sündmustik on esitatud raamjutustusena, milles isa räägib tütrele unejuttu. Ta jutustab loo printsessist, kellel on kõik asjad olemas ja kellel järsku hakkab igav. Kangelanna otsustab kodunt lahkuda, et minna külalastega mängima. Selline tegevus pole talle muidugi lubatud. Sellega tuleb ka siin sisse turvalisest kodust lahkumise motiiv, mis sümboliseerib laste iseseisvumisotsinguid. Konflikti tüübiks tuleks pidada inimese konflikti talle ühiskonnas pealesurutud rolliga. See teema jääb
Kalevipoja jumalikule päritolule viitab ka Faehlmanni kasutatud nimekuju Kaleviid. Oma Kalevipojamuistenditega visandas Faehlmann tulevase eesti eepose põhisündmustiku: on kirjeldatud vana Kalevi surma, kalmukivide kandmist ja Ülemiste järve teket, kolme venna viskevõistlust, Kalevipoja käike Peipsi taha, võitlust sortsidega, Assamalla lahingut, kangelase mõõgasurma ja surmajärgset ülesannet. Nee dlood on Faehlmannil esitatud raamjutustusena: juhuslik võõras satub kevadööl õitsitule ääres istuvate talupoegade hulka kuulama ennemuistseid pühaks peetud lugusid, mida jutustab lumivalge habemega vanamees. 1840. aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!")
annaabi.ee 
