jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt Becketti hauale. Lugude vahel on tormi eest kloostris
· röövlijõuk austas teda · salakaubavedajad pidasid teda oma · inimesed pidasid teda mõrtsukaks ja kaitseingliks röövliks · naistele ta eriti ei meeldinud Hinnang: Carmen oskas kõike hästi oma kasuks pöörata Teose vorm ja stiil · Tegu on raamjutustusega Merimee novellid: · Tavaliselt romantilised · Rajatud pingestatud piirolukordadele · Psühhologismi ja põneva sündmustiku ühendamine · Eksootiline ainestik · Kangelased on vastandlikud · Armastus nõuab alati ohvreid · Ei idealiseeri inimest · Suur armastus inimese vastu ja usk temasse · Ajaloo kommentaarid ,,Carmen": · Eksootiline · Tugevad karakterid · Metsikud kired · Röövlid, salakaubavedajad
Tema novellide allikaks on needsamad rahvajutud, kuid andes tegelastele lugematuid psühholoogilisi varjundeid ja kujutades kaasaja elu väga mitmekesiselt, tõi ta lühiproosasse täiesti uue kvaliteedi. Põhiosa loomingust koondas ta oma peateosesse ,,Dekameron" (1349-1353). _____________________________________________________________________________ _ Boccaccio ja ,,Dekameron". Järgides Idast tulnud jutukirjanduse tava, ümbritses Boccaccio oma novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" raamjutustuse tegelased on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo seega on kogumikus 100 novelli. Teemades leidub rohkesti sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetatavus, inimeste patud ja nõrkused. Lugeja ette ilmuvad kõik tollased ühiskonnakihid: ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed-käsitöölised, lihtrahvas.
Loovad autoremonditöökoja. Paralleelselt nende suhtega, jookseb ühe sõbra traagiline suhtelugu tema raskelt haige sõbratariga. Tuleb välja ohvrimeelsus- sõbrad püüavad ka haiget päästa aga ei õnnestu. Majanduskriis, massilised enesetapud vaesuse tõttu (gaasiga) perekondade kaupa. Remarque ütleb, et need inimesed sarnanevad sügislehtedega, mida kannab tuul teadmata, milleks ja kuhu. Fašismi vastane meeleolu sissekirjutatud ka „Armasta oma ligimest“- Tegu raamjutustusega, kus lugu loos. Inimene armastuse puhul valmis hulljulgeteks tegudeks. Peategelane läheb Saksamaale tagasi, sest naine haige. Sõidupiletid Ameerikasse, annab noorele armastajapaarile. Optimism on sissekirjutatud „Elusäde“- koonduslaagrist vabanenud mees ja naine avastavad maja, millest alles on ainult fassaad ning taga pommiauk ja siis kui üks küsib, et kas me oleme viimased tegelased maailmas, saab vastuseks, et ei oleme esimesed.
Shakespeare.Eestlastest on kirjutanud sonette nt: M.Under. Riimiskeemi näide: ___a ___a ___c ___c ___b ___b ___d ___d ___b ___b ___c ___c ___a ___a Giovanni Boccaccio (1313-1375) Keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate kaskpaiku, ta kirjutas nii luule-kui proosateoseid.Oma peteose klassikalise novellilkogu ``Dekameron`` (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kiramehena (1349-1353) Sisu:See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja sitsmest neiust, kes on Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad.Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.sajandi Itaalia elust ja sel ajal hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõm,
- Novell sai oma zanrinime hiliskeskaja lühikese lõbusast itaalia rahvalikust lühijutust novella'st. Novellizanri algatajaks Euroopas peetakse Giovanni Boccacciot. Boccaccio teosed: ,,Filocolo", ,,Fiammetta", ,,Fiesole nümfid", ,,Dekameron". Boccaccio sai oma teoste jaoks süzeesid rahvajuttudest. ,,Dekameroni" novellide aluseks olid kohalikud anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised, mis toimusid Firenzes ja selle ümbruses. Boccaccio ümbritses oma novellid raamjutustusega. Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest. Seltskond lahkub linnast, sest möllamas on Must Surm. Teose pealkiri tähendab ,,kümnepäevakut" või ,,kümne päeva raamatut", mille Boccaccio tuletas kreeka keelest. ,,Dekameroni" teemad on: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja paljastamine ja kirikuteenrite satiiriline väljanaermine, armuiha ja armukadedus, abielurikkumine, petmine ja nöökimine. Teose satiir on suunatud selle
peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul romaanist madalamaks žanriks. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Peateose „Dekameron“ kirjutas Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai ta nii elust kui kirjandusest. See oli tolle aja tõeline erootiline avastus. Nõukogude ajal seda siiski ei tsenseeritud. Boccaccio ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik- poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio räägib peamiselt eraeluseikadest – armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on ta vaateväli
___________ a (b) ___________ a (b) RENESSANSS 2 Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu,
RENESSANSS 2 Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (1313–1375), keda peetakse novelli kui kunstilise žanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu “Dekameron” (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (1349–1353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu,
Boccaccio ongi neid tundeid kujutanud. Hiljem saab teada, et ei olegi abiellunud, vaid pidas hoopis armukest. Fiammetta on eriti õnnetu. Kui enne oli kujutatud naisi kui jumalannasid, siis nüüd hakati kujutama naisi reaalselt. Dante, Petrarca ja Boccaccio kohtuvad. Boccaccio tegeles ka ise antiigi uurimisega, kuid ei saavutanud midagi erilist. 1350ndatel aastatel kirjutas suurteose ’’Dekameron’’, mis annab hea ülevaate erinevatest ühiskonnakihtidest. Tegu on raamjutustusega. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb
meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. 19 GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja
üsna tagasihoidlik, kuid elavalt räägib kaasa tunne, et siin pole kõik öeldud. See muidugi tõstab põnevust, mille üllatav lahendus on alles lõpus Erika kirjas (252 jj.). See põnevuse kruvimine on samaväärne kunstlik võte, nagu tutvusime salapärastamisega eelmises teoses ,,Elu ja armastus". Suurendades salapärasust ja puhtpsühholoogilist sügavust, vähendab see ometi armastusromaani intensiivsust. Tõeliste otsade peitmist võimaldab see, et tegu on raamjutustusega, kus autor väga selgesti toonitab, et ta kasutab võõrast pihtimuslikku käsikirja. See harilikult sablooniline kunstlik ehitusvõte on käesoleval juhul eriti aktiivne. Ta võimaldab Erika hingeelus ja kogu armastusloos salapäraste võrengkohtade kujunemise, võimaldab Oskaril südamest rääkida ning end paljastada ja võimaldab autoril efektselt isiklikke seisukohti avaldada sissejuhatuses. Ja veel midagi: paljastades end Oskar ühtlasi
Lõpuks on kuulda, et ta olevat abiellunud. Fiammetta on seda kuuldes murtud. Peagi saab ta teada, et noormehel on abielu kõrvalt armuke. Lootus, et ta Fiammetta juurde tagasi pöördub, on väga väike. Kui enne oli naisi ülistatud, siis Boccaccio kirjutas naisest kui mõtlevast, tundvast ja reaalsest inimesest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Pidas nii Petrarcat kui Alighierit oma iidoliteks. 1350ndatel kirjutas Boccaccio „Dekameroni“. Tegu on raamjutustusega (keegi jutustab, jutustuse sees algab teine jutustus). Noored inimesed lähevad maale, et pääseda katkust ja surmast. Et oma aega huvitavamalt veeta, otsutavad nad teema ja hakkavad jutustama lugusid. Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral
tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan ,,Fiammetta" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelased on 10 noort inimest, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele 1 loo novelle kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio toona levinud katkust tingitud masendust (katk tappis Petrarca armsama). Teemades leidub sarnasusi keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused
1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio sel ajal levinud katkust tingitud masendust (katk viis hauda ka Petrarca armsama). Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused
1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio sel ajal levinud katkust tingitud masendust (katk viis hauda ka Petrarca armsama). Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja
annaabi.ee 
