partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. Eesti jätkusuutlik areng Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtima hakanud säästva arengu seadus.1996. aastal loodi valdkonnaüleste teemade käsitlemiseks pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate komisjon, mille koosseisu ja ülesandeid muudeti 2009. aastal. Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 - Säästev Eesti 21, mis kiideti Riigikogus heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 valmis Vabariigi Valitsuse kinnitatud lähteülesande alusel ning säästva arengu komisjoni egiidi all, strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad.Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna
Eestimaal endiselt, moodustades hetkel juba 51% maismaa pinnast. Metsa- ja puidusektoris töötab iga 13. eestlane ning tööstused tagavad metsade säästliku majandamise ning pakuvad puidust kui keskkonnasõbralikust materjalist tooteid ka väljastpoolt riiki. Eestlastel on harjumus käia metsas matkamas, seenel, marjul, jahil ja orienteerumas. Eesti metsad on bioloogiliselt mitmekesised ning majandatud jätkusuutlikult. Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Säästev Eesti 21 - Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030, see kiideti Riigikogus heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 valmis Vabariigi Valitsuse kinnitatud lähteülesande alusel ning säästva arengu komisjoni egiidi all, strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab
annaabi.ee 
