Tammsaare ja Gailit elulugu
. ." Nagu ,,Tõe ja õiguse" täisealiste vastaspooled on ja võimu pärast alalõpmata protsessivad,
nii satub ka noorukene Indrek pahatihti vastamisi oma teistsuguse tõe ja õiguse loomusundide
pärast. Seda noorukest ja nõrgukest haarab juba varakult valguse valu, uimab kooliskäimise
iha, kisub raamatulugemise kirg, mille teiseks pooleks on tegelikust maaelust eraldumine. Eks
ole ju ülikooli hariduse osaliseks saanud Tammsaare ise oma esimeses isikus ilukõnelist
tunnistust annud oma raamatuvaimustusest: ,,Ma armastan raamatuid kevadel, kui kõik loob
lokkama, õilmitsema ja kui mesilased sumisedes mett korjavad: mina otsin mett raamatutest.
Ma armastan raamatuid lugeda oja kaldal istudes, kuulates möödavulisevaid laineid nagu
oleksid nad elutunnid: raamat päästab nii mõnegi silmapilgu kaduvusest. Ma armastan
raamatuid sügisel, kui vihma padiseb tinasist pilvist ja tuul hulub toanurgal ja korstnasuul: on
raamatuid, mida lugedes isegi taevatähed pisaratena paistavad