Vene ajal ei olnud Eesti kirjandus eriti lubatud. Raamatud andsid inimestele rohkem emotsionaalset tuge, nad uskusid neisse ja said sealt mõtteid, mida kasutasid oma igapäeva elus. Raamatuid loeti ette pereringis ja see ühendas ning tõi esile nende ühtekuuluvuse. Tänapäeval on aga raamatu tähtsus ja lugejaskond vähenenud. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on tänapäeval inimestel väga vähe aega, millegi kõrvalisega tegeleda. Töö võtab neilt kogu jõu ning raamatuteni küünditakse harva. Kõige tähtsam on inimeste jaoks raha teenimine ja alles siis tuleb vabaaeg ning lõbustused. Suurim tähelepanu võitja on muidugi ka infotehnoloogia, mille areng toimub kiirelt ja tõhusalt.. Meil on tekkinud piiramatud võimalused kasutada arvuteid, mobiiltelefone, vaadata televiisorit ning tegeleda palju tehnikaga. Internetist leiab teavet enamus raamatute kohta ning seepärast jäävad leheküljed ise lugemata
KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID; KORAANILE LISANDUSID ISLAMI SEADUS JA PÄRIMUS, LISAKS ARAABIA KIRJANDUS JA LOOGIKA; TÕLGITI KREEKA ÕPETLASTE TÖID ARAABIA KEELDE; 4) KUNST JA KULTUUR KIRJANDUSE TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA. MIL VIISIL TOIMIS ISLAMI KULTUUR ANTIIKAJA KULTUURIPÄRANDI VAHENDAJANA? MAADES, KUS KOHALIKUD KEELED PÜSISID , LEVIS ARAABIA KEEL KULTUURKEELENA. SEE VÕIMALDAS ÕPETLASTEL TEINETEIST MÕISTA JA OMAVAHEL SUHELDA. ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI ANTIIKKULTUURIPÄRANDIT, MIDA RIKASTATI IDAPOOLSETEST KULTUURIDEST PÄRIT JOONTEGA. ARAABLASTE VAHENDUSEL SAID EUROOPAS TUNTUKS ARAABIA NUMBRID, ARV 0 JA
koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika; tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd"; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega. Mil viisil toimis islami kultuur antiikaja kultuuripärandi vahendajana? maades, kus kohalikud keeled püsisid, levis araabia keel kultuurkeelena. See võimaldas õpetlastel teineteist mõista ja omavahel suhelda. Arendati loominguliselt edasi antiikkultuuripärandit, mida rikastati idapoolsetest kultuuridest pärit joontega. Araablaste vahendusel said Euroopas
Suure tunnustuse sai 2001 a „Vanameeste näppaja“ ja „Härra Pauli kroonika“ kaudu. Tekstide puhul tähtsad mitmed kk ja taustad, nt oluline roll Tartu linnal, Lõuna-Eesti maastikel jne; ük-ale eelistatakse pigem looduslikku kk. Mainitud teoste läbivaks tegevuskohaks on tuba.. kirjeldab isegi erinevatest toa liikidest, mis on nö maailma mudel, tuba mahutab maailma, võid oma toas rännata nagu maailmas, pidevalt muutuses olev ruum. Heinsaare lugusid ühendab algusest kuni viimaste raamatuteni sarnane poeetika, samad võtted: tegevus toimub tegelikkuse ja fantaasia pingeväljas, moondumise/muutumise/paljunemise vms idee, metamorfooside jada (võib puudutada evolutsioonilisi protsesse või olla seotud müstiliste sündmustega nt ta tegelased muunduvad muuks olendiks), ühiskondlik olend -> looduslikuks olendiks. Ühiskondliku positsiooni võtab sisse perekond, takistab tegelike võimete realiseerimist, toimub pidev rahuliku (loodusiku) paiga otsimine –korduv motiiv. Kolumbuse motiiv
peale hakata, siis ta sunnib end siiski aktsepteerima. Paljusid tema luules kasutatud kujundeid võibki küsima jääda (Ütle väike kipsist veli, / kuhu lendas hund). Kõlahäälingute grupp hakkab tegelema Rootsi rahvusringhäälingu juures ja Laaban liitub sellega. 60ndatel hakkavad toimuma sound poetry festivalid Rootsis. Laaban saab radikaalse revolutsioonilise luule sümbolkujuks. Arno Vihalem Ta on autor, kes jõuds tekste avaldama hakata 30ndatel Eestis. Ta jõuab väikse hilinemisega raamatuteni (esimene raamat ilmub 50ndatel aastatel). Võib öelda, et lähtekoht on Arbujalik, kuid ta jõuab üsna kiirelt seda Arbujalikkust edasi anrendades isikupärase lahenduseni. Isikupärasuse üks iseloomulikemaid asju on see, et ta hakkab traditsioonilist luulet siduma absuridiluulega. Seal tuleb ka epigrammilist loomingut sisse. See nihutab luule traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga
annaabi.ee 
