Kõik on justkui öeldud, ent on raske leida selle sõnadevahu sees mingit sügavamat mõtet. Mõtlesin pingsalt, miks Ruth mulle ei meeldi. Peale selle, et ta mõjus igava, veatu ja emotsionaalselt kuivana, leian, et naisena võiks ta ju kehastada mõne mehe jaoks täiust, aga emana ma teda ette ei suudaks kujutada. Seetõttu ei suuda mina temas kuidagi näha täiuslikku naist. Arvatavasti ei huvituks ta emana poegade kasvatamisest kuigivõrd. Küllap aga jagaks ta rõõmuga oma rohkeid raamatutarkusi tütardega, kellest ajapikku saaksid ema sarnased külmad portselan-nukud. Ruthi abikaasat on eriti raske ette kujutada. Elu sedavõrd " täiusliku" naise kõrval poleks ilmselgelt lihtsate killast, mistõttu peaks vastu vaid piisavalt "tuhvlialune" meesterahvas. Kuna eelistan enda ümber näha normaalseid, vigadega inimesi, siis on mul hea meel, et Ruth on aheldatud kindlalt raamatukaante vahele. Just see "olematus" on tema ainus omadus, mille
nende elus oleks võimalik kujundada kasvõi läbi meessoost lasteaiakasvatajate ja õpetajate. Kahjuks aga nendele aladele mehed eriti ei kipu ja seda põhiliselt madala töötasu tõttu ja ilmselt ka väljakujunenud arvamuste tõttu, et need on rohkem naiste ametid. Ehk just neil põhjustel, et nooruses ümbritsevad poisse pigem ,,karmid tädid", kui meesterahvad, kellelt oleks neid õppida midagi enamat kui raamatutarkusi, kujuneb nende elu välja pigem juhtivatele positsioonidele tööle asudes, soovides sellega ehk midagi tõestada. Arusaamad, et mehed valitsevad riigis ja ühiskonnas on seotud pikaajaliste kultuuriliste ja ajalooliste traditsioonidega, selles ei ole aga mõtet süüdistada mehi, vaid oluline on kujundada välja selline demokraatia viis ja korraldus, mis oleks sugupoolte osas tänasest neutraalsem. [Tapani Kaakkurinniemi] Suhete ,,parandamine" sugupoolte vahel on raske just seetõttu, et
annaabi.ee 
