prognooside koha pealt. PRIA-s seevastu sai tunda end kui suurema raamatupidamisbüroo üks täiesti toimiv hammasratas (või pigem lihtsalt üks hammasratta hammas). Väga erinevaid ülesandeid sai täidetud ja sai selge arusaama riigiasutuse raamatupidamisest ning suurema büroo töökorraldustest ja -kultuurist. Viimane praktika oma mastaabilt siiski nii kõrgele ei küündinud, kuid sain lõpuks ülevaate ka mõne väiksema osaühingu raamatupidamislikust korraldusest. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, siis sellest tulenevalt ka raamatupidamine, kus rohkem tööd on suve lõpu poole. Siiski sain ammendava praktilise kogemuse, kus õppisin programmis kokku panema raamatupidamise aastaaruannet. Igal praktikal puutusin kokku erineva majandustarkvaraga, mis oluliselt laiendas silmaringi ning tõstis erinevate programmide kasutamise taset. Erinevate programmide kasutamisest
· Kulud, mida piisavalt pikal perioodil tuleb ettevõttel kanda sõltumata sellest, kui palju toodab või teenuseid müüb · Juhtimiskulud · Müügikulud · Halduskulud · Finantskulud Finantsanalüüs · Tasuvusaeg näitab, kui palju aega kulub esialgsete väljaminekute korvamiseks st kui kiiresti äri esialgselt kulutatud raha tagasi toob. · Tavaliselt väljendatakse aastates · Tasuvusaja arvutamisel tuleb lähtuda rahakäibest, mitte raamatupidamislikust kasumist · investeering · Tasuvusaeg =___________________ · aasta netolaekum · N: kui esialgne investeering on 100000 krooni ja ta toob 10 aasta jooksul igal aastal sisse 25 000 krooni, siis on tasuvusaeg 4 aastat (100000 : 25000 = 4) · Juhul kui raha laekumine on aastate lõikes ebaühtlane, tuleb äri puhaslaekumeid niikaua liita, kuni järgsumma korvab esialgse investeeringu.
7.1.Bilanss kajastab ettevõtte varade paigutust ja . finantseerimise allikaid 7. 8. Kasumi, (profit) kui ettevõtte tegevuse ühe põhieesmärgi, kujunemist 7.1. kajastab kasumiaruanne. Tehakse vahet raama-tupidamisliku (arvestusliku) ja majandusliku kasumi vahel. 8. . 8.1. Majanduslik kasum erineb raamatupidamislikust selle poolest, et selle . arvutamisel võetakse arvesse alternatiivkulud (opportunity cost). 8.1. AKTIVA, active PASSIVA, Passive Käibevarad, current Lühiajalised kohus- assets tused, current
täpselt kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk. 2) Inspekteerimine seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises. Dokumentidega tutvumisel saab audiitor hinnata dokumentide kvaliteeti, ning samuti sisekontrolli taset. Materjaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate nende olemasolust, kuid mitte nende varade tegelikust väärtusest, ega raamatupidamislikust väärtusest. 3) Vaatlus see on kontrollimeetod, mille käigus audiitor jälgib mingeid protsesse või töötajate poolt sooritatavaid protseduure. Meetodi puuduseks on see, et kui töötajad saavad aru, et neid vaadeldakse, hakkavad nad käituma vastavalt töönõuetele. 4) Järelepäringud (intervjuu) eesmärgiks on saada vajalik info seda omavatelt isikutelt või spetsialistidelt ettevõtte seest või väljaspoolt. Meetodit võib rakendada
5 5000 0 6 6000 0 Selle näitaja eelis on tema lihtne matemaatiline arvestus, mis kajastab riski astet, kuid puuduseks on see et ta ei arvesta rahavoogude väärtuse muutusi ajas. Lisaks ei võta arvesse rahavoogusid peale tasuvusaja lõppu Arvestuslik tasuvus (ARR- arvestuslik rentaablus)- mõõdab projekti rentaablust raamatupidamislikust aspektist. Näitaja leidmiseks tuleb aasta puhaskasumi keskmine summa jagada aasta keskmise investeeringu summaga. Aasta keskmine puhaskasum saadakse kui projekti loodetav puhaskasum jagada projekti kestvusega. Valiku tegemisel tuleb valida võimalikult kõrge tasuvusega projekt. ARR= aasta keskmine puhaskasum/(aasta esialgsed kulud/2) Näide. Esialgsed kulud 65 000 Kestvus 20 aastat Eeldatav kasum 70 000 Puhaskasum= 70 000/20=3500 ARR= 3500/32500=0,107= 10,7%
annaabi.ee 
