ning tehniliste võrkude halduse, täidab töötervishoiu ja tööohutusalaseid ülesandeid ning varustab haldusala arhiive ja osakondi tööks vajalike vahenditega. Samuti kuulub haldusbüroo Tallinna töötajate ülesannete hulka serverite ja arvutivõrgu haldamine, riist- ja standardtarkvara juurutamine, arvutikasutajate nõustamine ning arvutikasutamisega seotud probleemide lahendamine oma teeninduspiirkonnas. Raamatupidajad tagavad haldusala raamatupidamislike ülesannete täitmise KOKKUVÕTE Riigiarhiiv on kogu Eesti rahvale tähtis, sealt saavad kõik kel vähegi soovi uurida Eesti ajaloo kohta. Riigiarhiivi hoidlariiulitel säilitatav annab hea läbilõike Eesti ajaloost, seda peatselt juba viimase saja aasta kohta, ning on ühtviisi vajalik nii riigiasutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, teadusuurijatele kui ka tavakodanikule. KASUTATUD KIRJANDUS 1) www.riigi.arhiiv.ee
kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul (amortisatsioonikuluna). Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Objektiivsuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Aruannete koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond võtma arvesse kogu talle teada olevat informatsiooni, kaasa arvatud seda, mis sai talle teatavaks pärast bilansipäeva, kuid enne aruannete kinnitamist. Avalikustatava infotrmatsiooni valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja neutraalne; vältida tuleb tendentslikkust aruannete koostamisel ning võrdset tähelepanu tuleb pöörata nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele.
Arvutustehnika 35 aastat Sõidukid 410 aastat Muud seadmed 34 aastat Muu materiaalne põhivara 420 aastat 17 Maad ei amortiseerita. Varaobjekti lõppväärtus, kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetod vaadatakse üle ning vajaduse korral korrigeeritakse iga majandusaasta lõpul. Lõppväärtuste, kasulike eluigade ja meetodite muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt). Põhivara inventuur toimub iga majandusaasta lõpul. Inventuuride läbiviimise üksikasjaliku eeskirja (asukohad, meeskonnad, vastutavad isikud jne) kehtestab kirjalikult kontserni ettevõtte juhtkond. 3.4.2 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat mitte-monetaarset eristatavat vara, millel puudub füüsiline substants, soetusmaksumusega üle
võrdlusandmikku. Seal näidatakse erinevused nii rahas kui ka koguseliselt. Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda. Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte, vaid koostatakse raamatupidamise aruanded. Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega. 8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed. Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised:
16 Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4. Eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks.
Kulutused, millele vastavad tulud tekkivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul, kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Objektiivsuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Aruannete koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond võtma arvesse kogu talle teada olevat informatsiooni, kaasa arvatud seda, mis sai talle teatavaks pärast bilansipäeva, kuid enne aruannete kinnitamist. Avalikustatava informatsiooni valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja neutraalne; vältida tuleb tendentslikkust aruannete koostamisel ning võrdset tähelepanu tuleb pöörata nii positiivse kui negatiivse informatsiooni avaldamisele.
631) Ettevõtte kohustused ja kulud: Töötasu 5000.- Sotsiaalmaks 1650 (33%) Töötuskindlustus 15.- (0,3% ) ETTEVÕTTE KULU KOKKU 6665.- ÜLESANNE Töötaja brutopalk on 8000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad.
riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ja esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avalda arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamus Meie arvates kajastab ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt AS Simpel finantsseisundit seisuga 31. detsember 2008 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Tallinn, xx. kuu 2009
20 10. Tuha Talu OÜ bioloogiliste varade arvestus Bioloogilisi varasid - piimakari, mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind, siis Tuha Talu OÜ järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda rusikareegli järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul:
Oletame, et meile pakutakse tehingut, mille tulemusel hakataks meile (ja meie lapselapselapse... lastele) maksma iga aasta lõpus 10 000 krooni lõpmatult ning me teame, et pikkade ajavahemike puhul on keskmine intressimäär 10% aastas. Lõpmatu maksete seeria praegune väärtus ehk summa, mis tasub välja käia praegu sellise tulevase maksete seeria saamise õiguse eest on: PVp = 10000/0,10 = 100 000 kr Eelpool toodud näidetest tulenevalt ja saadud tulemusi võrreldes diskonteerimata raamatupidamislike summadega võib iseloomustada veel ühte erinevust raamatupidamise ja rahanduse vahel. 37 Rahanduses väärtusest mõeldes ei saa me enam erinevatel aegadel laekuvaid summasid lihtsalt liita. Mida pikemad on ajaperioodid, seda olulisemaks muutuvad raha ajaväärtusest tingitud erinevused. Kommertspanga finantsjuhtimine Pankade finantsjuhtimise hindamiseks peaksime teadma millest kujunevad panga tulud, kulud, varad, kohustused.
amortiseerunud põhivarad maha müüa. [1] 16 Bioloogiliste varade arvestus Bioloogilisi varasid - piimakari, mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind, siis Ettevõtte järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul:
Vali antud vastusevariantidest sobiv. 20 alust 24 alust 25 alust 27 alust 6. INVENTEERIMINE 1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure? kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini
jäi saamata, olles seega saamatajäänud tulu. Kaudne kulu on saamatajäänud tulu ja seda on vaja arvestada majandamisel. Selliselt lähenedes : Kogukulu = raamatupidamislik + kaudne kulu Normaalkasum = kaudsed kulud Normaalkasum on selline, mis on piisavalt suur, et ettevõtja sooviks tootmist jätkata. Seega kui arvestuslik kasum katab ära raamatupidamislikud ja kaudsed kulud, öeldakse, et ettevõttel on normaalkasum. Kui ettevõttele jääb pärast raamatupidamislike(arvestuslike) ja kaudsete (alternatiivsete) kulude mahaarvestamist kogutulust veel kasumit järele, nimetatakse seda majanduskasumiks ehk lisakasumiks. Majanduskasum = kogutulu – kogukulu Eeltoodust järeldub: nii raamatupidajad (majandusarvestuse tegijad) kui majandusteoreetikud arvestavad tulu sarnaselt, aga kulude arvestamisel võetakse ettevõtte majandustegevuse laiemal kaalumisel arvesse ka kaudseid kulusid. Normaalkasum
Kui on, siis millistel tingimustel? Valikvastustega küsimused 1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure? kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3
Kui on, siis millistel tingimustel? Valikvastustega küsimused 1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure? kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3
kuupäev) 1. Ametikoht: Raamatupidaja 2. Otsene alluvus: Pearaamatupidajale 3. Asendaja: Pearaamatupidaja 4. Kvalifikatsioon: Vähemalt kesk-eriharidus, keeled: eesti keele vaba valdamine nii kõnes kui ka kirjas; inglise keele valdamine suhtlustasandil; raamatupidamisarvestuse oskused ja bilansi tundmine; arvuti valdamine tekstitöötluse ja raamatupidamisprogrammi ulatuses. 5. Tööülesanded 5.1. Raamatupidamislike toimingute sooritamine: 5.2. Müügiarvete koostamine 5.3. Laoarvestuse pidamine ja aruannete koostamine 5.4. Ostuarvete sisestamine ja aruannete koostamine 5.5. Kuludokumentide sisestamine ja aruannete koostamine 5.6. Palgaarvestuse pidamine 5.7. Kassaarvestuse pidamine 6. Vastutus 6.1. Vastutab käesoleva ametijuhendi ja töölepinguga ettenähtud tööülesannete mittenõuete- kohase täitmise eest seadusandluses sätestatud korras. 7. Ametijuhendiga tutvumine 7.1
annaabi.ee 
