Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS)
hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raamatute suured trükiarvud. Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt). 1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas
· orienteerumine bestselleritele · oht raamatuäri intellektuaalsusele ja unikaalsusele 49 Toodangu koondumine 2% kõigist USA kirjastajatest toodavad 75% kõigist nimetustest, 30% kirjastajatest - 99% kõigist nimetustest. Tulude koondumine Saksamaal 75% kirjastuste käibest tuleb 3% kirjastuste arvele. Samal ajal kasvab kirjastuste arv, tekib rohkelt väikekirjastusi. Raamatunimetuste toodang kasvab. Nisikirjandus võidutseb. Publikul tekib huvi kodumaise kirjaduse vastu. - Eestis: Ekspertide hinnangul kirjastamissektori toodang kasvab keskmiselt 5% aastas, sest turg on pohimotteliselt kullastunud. Ekspordipotentsiaali kasvu ette naha ei ole. Erilist muutust toohoives ei kavandata, kuna
Poliitiline olukord stabiliseerus ja inflatsioon pidurdus 1990. aastate keskpaigas. Rahvusliku ühtsuse tundele 1980. aastate lõpul järgnes identiteedikriis. Läänes olid samal ajal olulisel kohal väiksed huvigrupid ja vähemusliikumised. Koos valikuvõimaluste hulga suurenemisega toimus väärtushinnangute killustumine. Igapäevaseks nähtuseks said mobiiltelefon, arvuti ja satelliittelevisioon. Seni kesksel kohal olnud kirjanduse asemele tulid eelkõige film ja muusika. Raamatunimetuste arv tõusis hüppeliselt, kuid tiraazid langesid. See halvendas kirjanike majanduslikku olukorda, sest ka riiklikud toetused kadusid. 1994. a taasloodi Eesti Kultuurkapital. Antakse välja Tuglase novelliauhinda, Betti Alveri debüüdiauhinda jm. 1990. a likvideeriti Eesti NSV Glavlit ja koos sellega kadus eeltsensuur lõplikult. Kuna ühiskond oli vabanenud, kadus kirjanikel vajadus peita sõnumit ridade vahele, see tekitas 1990. aastate algul omamoodi tühimiku ja mõjus teoste kunstilisele
annaabi.ee 
