3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja
merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625. a võimule tulnud Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629 a. Parlamendi laiali.Charles I kiusas taga ka puritaane. Kuna nemad jäid usuliselt katolikust kirikust veel kaugemal kui anglikaani kirik. Charles I soov oli muuta anglikaani kirik katoliku kiriku sarnaseks. Sotimaal puhkenud mäss, mille
Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi
skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon Nike tempel Dooria Joonia ja Korintose sambad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/5kreeka-kunst http://www.slideshare
4) Väga tähtis on teha loetust või jutustustest lühi kokkuvõtte. 5) Puudulik lugemisoskus tekitab raskusi kõikides õppeainetes. 6) Eesti koolides on emakeele õpetamis osakaal väiksem, kui enamikes Euroopa Liidu riikides. MUINASJUTUTERAAPIA ÜLDISED ALUSED Biblioteraapia on kirandusravi. Eesmärk on inimese tundeelu tasakaalustamine. Biblioteraapia sai alguse 18 sajandi lõpus. Kui haiglate juurde hakati rajama raamatukogusi. Muinasjututeraapia on biblioteraapia üks alaliik. · Esialgu eelisatada piltideta muinasjutu raamatuid. · Laps ei suuda kuulata üle 6-7 minuti. Laps võiks saada kohe küsida · Kui täiskasvanu ei oska vastata, esitada küsimus lapsele tagasi. · Kui laps avaldab soovi lugu enam mitte kuulata, siis kindlasti kohe katkestada. · Soovitatav on lasta lapsel kuuldu põhjal joonistada. · Laps võiks ühte lugu soovida kuulda nädalaid.
Petserimaa ja Narva jõe taguse ala 60 000 elanikuga. Iseseisvussõja järel naases Eestisse Venemaalt tagasi veel 40 000 eestlast. Rändesaldo oli ülekaalukalt positiivne. (Tiit, 2011, lk. 110) Põhjus, miks paljud eestlased iseseisvasse Eestisse Venemaalt tagasi tulid oli suuresti selles et, revolutsiooniga kaasnenud muudatused mõjutasid eestlaste vanu kogukondi. Keelustati koguduste tegevusi ja suleti kirikuid, haridusseltse ja nende raamatukogusi, suurt osa kirikuõpetajatest ootas ees küüditamine. 1926. aasta Nõukogude Liidu rahvaloenduse andmetel oli eestlaste hulk Venemaal langenud 154 666 inimeseni 200 000 asemel tsaaririigi ajast. Sel ajal veel tegutses Venemaal 180 eestikeelset kooli ja ilmus 13 eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja. Eestlaste hulk Venemaal langeb repressioonide järel 1939 aastaks 140 000 inimeseni. (Zettenberg, 2009, lk 401)
valitsenud poliitilistest oludest. Valitses tsensuur, infosulg läänemaailmast, propaganda ja sundorienteeritus vene kultuurile(1940 aasta lõpp ja 1950 aasta esimene pool). Hävitati ka valikuliselt eelnevate põlvkondade poolt loodud 12 vaimupärandit: hävitati märkimisväärne osa iseseisvuaegsest perioodikast ja ilukirjandusest ja puhastati raamatukogusi kodanliku ühiskonna päranditest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks oli vaja taotleda erilist luba. xxix. Haritlaskonna uus põlvkond Teise maailmasõja lõpuaastatel põgenesid paljud eesti haritlased nõukogude võimu kartuse tõttu Läände. Paguluses loodud vaimupärand on kohati hämmastavalt rikkalik ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku.
ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Olenemata valitseva reziimi suhtelisest liberaalsusest või rangusest, kehtis Eesti endiselt tsensuur ja oma mõtete avaldamine oli keelatud. Hävitati ka valikuliselt eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandit: hävitati märkimisväärne osa iseseisvuaegsest perioodikast ja ilukirjandusest ja puhastati raamatukogusi kodanliku ühiskonna päranditest. Kogu mittesoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks oli vaja taotleda erilist luba. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. Suursündmuseks kujunes 1947 a. üldlaulupidu. Hoolimata
kontaktid olid olemas. "Stiljagi" ehk moevennad. kes riietusid end teistmoodi ning kuulasid keelatud muusikat välismaalt. Juhan Smuul kutsus neid lõngusteks. Eraldi moodustati karistusgruppe, kes käisid ringi ja otsisid neid üles, lõikasid neilt juuksed maha ja rebisid riided tükkideks. Sundorienteeritus vene kultuurile.- Üldises kultuuris domineerisid vene autorid kirjanduses, kunstis ja muusikas. Lahti ütlemine kodanlikust kultuurist. Hakati hävitama mälestussambaid, puhastati raamatukogusi kodanlikust kirjandusest. Poliitiliste vaenlaste tekste ja raamatuid tuli samuti eemaldada. "Kodanliku ühiskonna pärand" valikuline hävitamine. Kiriku koht ühiskonnas: 1943. a- J. Stalin leevendas võimu suhtumist kirikute vastu, et tõsta punaarmee sõdurite võitluse tahet. 1945-1954- Riigi ja kiriku suhete kujunemine.- Riigi võim paneb paika, need meetodid kuidas alles liidetud piirkondades tuleb usuelu juhtida, millistes
C. R. Jakobsoni I isamaa kõne, 1868. aastal Vanemuise seltsis, Eesti rahva pimeduse ja koiduaeg. Jakobson ütles, et Eesti ajaloo subjektiks on eestlased mitte sakslased, 13. saj sakslaste siia tulekut käsitles kui saksa röövvallutusena ning tegid lõpu eestlaste muistsele iseseisvusele, lõppes eestlaste valguse aeg ja algas saksa vallutusega eesti pimeduse aeg ning alles 19. sajandil pärisorjuse kaotamisel hakkas kujunema välja koiduaeg. Rahvusliku liikumise haripunkt: Hakati rajama raamatukogusi, mis olid juba olemas aga balti-sakslaste omad ainult. Korraldati laulupidu Tallinnas. Eesti kubermangu kõige suurim oma ettevõtmine oli kaubalaeva selts Linda 1879. aastal (Majanduslik organisatsioon), üle 1000 liikme. Kaubalaeva selts Linda läks kiiresti pankroti. Balti-sakslased olid häiritud "Sakala" ajalehe tegevusest, kaebasid võimudele. Selle tulemusel ajaleht oli mitu aastaid suletud, kuid ikka tuli tagasi. J.
annaabi.ee 
