tugevasti liialdatud“ ning toob välja paber- ja e-raamatute suurimad erinevused ning mõlema puudused. Raamatud ise pole muutunud, uue kuju on saanud nende välimus. Asko Künnap tõi välja fakti, et hetkel on väga paljud raamatud internetist ilma suurema vaevata kättesaadavad ning salvestatavad, tänu millele kasvavad jõudsasti veebipõhised raamutupoed ning kuigi kunagi varem pole nii palju loetud ja kirjutatud kui praegu, vjauvad reaalsed raamatukaupluste ketid unustusse. Tänapäeval pole raamatud mõeldud vaid lugemiseks, tähtis on eelkõige nende emotsionaalne väärtus, mitte kaasaskandmise mugavus. Raamatutega saab suhelda ja neid erinevate meeltega tajuda, sest nende ajalugu on jätnud neisse jälje, mis edastab veel võimsama emotsiooni kui nendesse kirjutatud read. Füüsilises kujus raamat ei pea olema haruldane ja kallis, see peab andma enda omanikule kindluse tunde, et tal on selja taga riiulis midagi tähtsat ja võimsat.
teistsugusest elust. 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine. Pärast 1940. aasta võimuvahetust likvideeriti seni eksisteerinud kirjastuse süsteem täielikult ning raamatute väljaandmisel seati sisse riiklik monopol. Moodustati 02. septembril Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus, mille ülessandeks sai kirjastustegevuse juhtimine, suunamine ja kirjastusliku programmi teostamine, kirjastuste tegevuse raamatuturu ja raamatukaupluste tegevuse kontrollimine, samuti kõikide ilmuvate teoste käsikirjade kontrollimine ja avaldamislubade andmine. Avaldamislubade andmise võttis üle Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Pevalitsus. 04. septembril 1940. aastal natsionaliseeriti kirjastused ja nende juures tegutsenud raamatukauplused ning anti üle Riikliku Kirjastuskeskuse haldusesse. Samas algas ka iseseisvate raamatukaupluste riigistamine. Kogu kirjastuste riigistamisprotsessi juhtis
Korraldatakse odava raamatu nädal (jälle). 30-tel hakati kirjastuste poolt uued moodused, hakati müüma tänaval raamatuid (tänava müük). 30-tel alustati müüki ka raudteedel. Müüdi ka laatadel. Müüdi ka kasutatud väljaandeid. Käivitati ettetellitavate sarjade välja andmine.+ järelmaks. 30-te aastate lõpus asutatakse kirjastajate liit. 1937. 1938 Eesti Raamatukaplejate Ühing. (uue nimega). 1939 eesti raamatuturu kataloog. Raamatukauplejate ühingu poolt. Raamatukaupluste juhtimine: -Eesti NSV Riikliku Kirjastuskeskuse Müügikeskus 1944-1949 -Eesti Vabariikliku Raamatukaubanduse Kontor 1949-1953 -ENSV Kultuuriministeeriumi Eesti NSV Raamatukaubanduse Peavalitsus 1953-1963 -ENSV Riikliku Kirjastuskomitee Vabariiklikuks Raamatukaubastu 1963-1988 Raamatukaupluste võrgu areng: 1940.-1950. aastad -Keelatud raamatute eemaldamine -Uued kauplemisvormid 1960.-1980. aastad -Tarvitatud raamatute müük
annaabi.ee 
