e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf, vaadatud 29.märts 2013) 4 1.2 Meedia tarbimine laste seas Mitmed teadlased on väitnud, et hariva sisuga ja mõõdukas meedia tarbimine arendab last. Näiteks: õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud laste sõnavara arendamisega, suurenenud uudishimu ja loovusega ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga. Seevastu liiga aktiivse ja vanusele sobimatu meedia kasutamisega seostatakse negatiivseid mõjutusi, samal ajal ka lastel on vähenenud füüsilist aktiivsust ja ülekaalulisus, piiratud sotsiaalsed oskused ning ebamoraalse ja agressiivse käitumise soodustamine. On täheldatud meedia negatiivseid mõjutusi ka laste väärtushinnangute kujunemisele ja suhtlemisele õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane Kertu Käis, viidates 2006
ning õppimisvõimalused on interneti avastamisega suurenenud. (Aruksaar, 2012.) Meediatarbimisest tulenevate mõjude kohta on avaldatud mitmeid, kohati vastukäivaid arvamusi. Väidetakse, et hariva sisuga ja mõõdukas meedia tarbimine toetab laste arengut. Õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud nii sõnavara arendamisega, uudishimu, loovuse ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga. Nimetatakse veel sisu üle arutlemist ning valikute tegemise suunamist, kasutamist õppetegevuste impulsina (multifilmide lavastamine pärast vaatamist), sisu loomist (filmi tegemine koos lastega), meediaga seotud elukutsete tutvustamist ning meediavahendite kasutamist mängudes ja õppetegevustes (ehitame televiisori, mikrofoni kasutamine jms). Järgnev näide iseloomustab õpetajate rühmaintervjuus valdavalt esile kerkinud arusaama meediakasvatusest. ,,... vahel on tast ikka kasu ka
annaabi.ee 
