Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev tehnifitseerimine: osteti üha rohkem raadioid, televiisoreid, magnetofone. Kiiresti kasvasid nendel aastatel teatri-, kino-, muuseumi- ja näitustekülastused. ,,Maal elades massiteabevahendid meieni väga varakult ei jõudnud. Meil käisid mõned ajalehed ning 1952. aastal muretses isa aku ja anoodiga pisikese raadio. Esimese televiisori ostsin 1956. aastal järelmaksuga
igapäevaelu kaasnähtus. Kultuur Ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Vaimuelu oli vahelduva eduga pidevalt ideoloogilise surve all. Sõjajärgselt vähenes kõrgkultuur, kuid säilis rahvakultuur. Taastus laulupidude traditsioon. 1950ndatel hakkas rahvakultuur taanduma kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1955 alustab tööd Eesti Televisioon, 1970 mindi üle värvitelevisioonile. Madalad raamatuhinnad suurendasid koduraamatukogusid. ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus. 1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks, mis viis hariduse taseme alla. Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga. TAASISESEISVUMINE 1986-1987 fosforiidikampaania 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov
- Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel - Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada (vt hümni sõnad Jää kestma kalevite kange rahvas ja...) - Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants) - Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus - Suurenes Eesti Raadio saatemaht: I programmile lisandus 1967 Vikerraadio - 1955 alustas tööd ETV, 1970-ndale värvitelevisioon - Lugemishuvi ja odavad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid - Rahvustunnet tervendas sport korvpall kujunes peaaegu rahvaspordiks. (,,Kalev") Rääkides televisioonist. On olemas paar tähtsaid sündmust, mis on seotud antud aja perioodiga. 23.06.1955 müügile sattusid esimesed telerit. Ja juba 1956 aastal toimus esimene proovisaade. 1961 aastal inimesed esimest korda vaatasid Eurovisiooni saadet. Aga 1971 infoprogramm ,,Vremja" sai kohustuslikuks ETV kavas. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950
Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm.
" · Jätkus eestlaste isetegevusharrastus: pilli- ja näitemäng, rahvatants, laulukoorid · Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus · Suurenes Eesti Raadio saatemaht: lisaks I programmile lasti 1967 käiku ,,Vikerraadio" ning seejärel ,,Stereoraadio" · 1955 alustas tööd Eesti Televisioon, 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile · Eestlastele omane suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid · Üheks rahvustunnet tervendavaks valdkonnaks oli sport. Korvpall kujunes peaaegu eesti rahvusspordiks. ,,Kalevi" korvpallimeeskonna võidud vene armeesportlaste üle olid alati pidupäevad Periodiseering ja perioodide iseloomustus: 1. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool · Paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad" heideti loomeliidust välja, vallandati, arreteeriti
annaabi.ee 
