Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; teadvustatakse õppimispaiga mõju omandanud teadmiste kvaliteedile. Õppimine, tervis ja füüsiline tegevus Tänapäeva põlvkondi iseloomustab see, et nende seesmisel olemusel on väga raske end tegelike maastikega siduda, neid tunnetada, mis aga tähendab ohtu tervisele. Õuesõppe pedagoogika annab üleskutse liikuvamaks õppetööks. Õuesõpe võimaldab erinevaid probleeme lahendada: keha paneb mõtte tööle; kehaline tegevus hoiab tervise korras; tervis ja
struktuure. Üks inimene saab teise inimese teadmisi tajuda kas tema sõnade või tegude kaudu. Teadmised ilmnevad n-ö dialoogi kaudu. Õuesõppe pedagoogika ühendab endas nii õppetöö läbiviimise koha kui ka õppimise sisu. Selle olulisim tunnusjoon on, et see on üks õppimise viis. See õppimisviis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine. Laps ja loodus Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmised. Sellised arusaamad panid muuhulgas Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib tunnetama looduse sisemist loomust. Loodust tunnetatakse läbi kõiki meeli
põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68). Õuesõppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus õpiruumina kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tõstetakse esile õpikoha tähendus. Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis. Erinevate õppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, ökoloogia ning sotsiaalse mõõtme
annaabi.ee 
