Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist. Troopikas kohtab ka hoopis omapäraseid vorme, näiteks Cephalocoema lineata on tugevasti pikenenud keha ja jalgadega, meenutab esmapilgul raagritsikat. Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Massilise paljunemise aastatel koosneb võib tirtsuparve suurus olla 700 miljonist kuni 2 miljardini isendini. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300 grammi rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu. Tuntuimaks ränduriks ja põldude nuhtluseks on rändtirts (Locusta migratoria), keda on paaril korral ka Eestist leitud
· Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. · Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt- küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest. · Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud, sisalikud ning ämblikud on uimased. · Raagritsikat ei heiduta isegi jäseme kaotus. Ohu korral jätab ta jala ise maha. Äratulnud jalg või tundlaots taastub kiiresti. Tõsi, paraku mitte endistes mõõtmetes. · Parema meelega kukutab raagritsikas end oksalt maha või eritab terava lõhnaga haisu. Koht looduses: · Raagritsikas on toiduks üpriski paljudele loomaliikidele. Enamasti söövad teda erinevad linnud ja sisalikud, kuid vahepeal isegi suured ämblikulaadsed. Seos inimesega:
annaabi.ee 
