ühikud. Vastav joonis koos selgitustega. Joon- ja nurkkiiruse seos (2.4). 15. Nurkkiiruse, sageduse ja perioodi definitsioonid. Kõiki kolme suurust siduv valem (2.10). Nurkkiirus pöördenurga tuletis aja järgi. Sagedus ajaühikus sooritatud pöörete arv. Periood ühe täispöörde sooritamiseks kulunud aeg. 16. Tuletage valem normaalkiirenduse arvutamiseks ühtlasel pöördliikumisel (2.15). 17. Tõestage, et pöörleva keha punkti joonkiirus on risti selle punkti raadiusvektoriga. 18. Nurkkiirenduse definitsioonvalem (2.16) ja ühik. Nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi 19. Mitteühtlase pöördliikumise võrrandid üldkujul (2.17). 20. Ühtlaselt muutuva pöördliikumise võrrandid (2.18), nende kehtivuse kontroll. Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid. 21. Normaal- ja tangentsiaalkiirenduse arvutusvalemid (2.22), kogukiirenduse valem (2.23). Joonis koos selgitustega.
= Periood ühe täispöörde tegemiseks kulunud aeg. Perioodi ühik on 1 sekund, ta on sageduse pöördväärtus: 1 = 24. Tuletage seos nurk- ja joonkiiruse vahel. = 25. Ühtlase pöördliikumise kiirenduse valemi tuletamine, joonis. = = () = () + () = () + () ????? 26. Näidake, et ühtlasel pöördliikumisel on kiirusvektor risti raadiusvektoriga. = + = [- sin()][ cos()] + [ cos()][ sin()] = 0 Kahe nullist erineva vektori korral tähendab see, et . 27. Sõnastage Newtoni I seadus. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või nende mõjud on tasakaalustatud, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 28. Massi definitsioon. Keha mass tema inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda suuremat mõju tuleb avaldada tema kiiruse muutmiseks. 29
kolmnurkse ala. Olenemata, kus kohas planeet paikneb kaetab tiirlev planeet iga päev sama suure pindala. Nagu väidab Kepleri esimene seadus peab planeet liikuma mööda elliptilist orbiiti paiknedes seega eri aegadel Päikesest eri kaugustel. Seega peab planeet liikuma kiiremini paiknedes Päikesele lähemal ja aeglasemalt olles Päikesest kaugemal, et katta sama suur ala. Kepleri teine seadus vastab faktile, et jõukomponent, mis on risti raadiusvektoriga, on null. Kiirus, millega liigub segment, on vastavuses impulsimomendiga ja seega esitab Kepleri teine seadus impulsimomendi jäävust. Kolmas seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Kolmas seadus kirjeldab suhet planeedi kauguse Päikesest ja taevakeha tiirlemisperioodi vahel. Olgu näiteks planeet A neli korda Päikesest kaugemal kui planeet B. Seega peab planeet A läbima iga tiiruga
Seega kihi ruumala on: Selles eksisteeriv energia on aga järgmine: Seega välja energia tuleb: kus avaldis on võrdne kera elektrimahtuvusega C. Välja energia valem on sama laetud juhi energiaavaldi- sega. Laetud juhi energia: 115 kus on välja potentsiaal. 3.2.1.3 Välja gradient Punktlaengu välja potentsiaal avaldub funktsiooniga: Vaatleme väljas olevat punkti x, mille asukoht on raadiusvektoriga r* ära määratud. Joonis 41 Punkt x laengu väljas. Kui aga nihkuda sellest punktist q poole, siis välja potentsiaal suureneb. Kuid kui sellest punktist aga eemalduda ( q-st eemale ), siis välja potentsiaal väheneb. Kuid nihkumisel sellest punktist erinevates suundades suuruselt ühesuguse väikese lõigu dl võrra saadakse välja potentsiaali suurim positiivne juurdekasv suundumisel punktist x laengu q poole, kui laeng on positiivne, ja laengu q
annaabi.ee 
