miljardit eurot, millele lisandusid nii CERNi kui ka teiste osalejate tehtud kulutused detektoritele ja arvutustehnikale. Iga eksperiment on iseseisev üksus, mida rahastavad selles osalejad. CERN on üks osalejatest; ta maksab umbes 20 protsenti CMSi ja LHCb eelarvest, 16 protsenti ALICE'i eelarvest, 14 protsenti ATLASe eelarvest ja 30 protsenti TOTEMi eelarvest. Põrgutis kiirendatakse kahes kõrvutiasuvas vaakumtorus vastassuundades liikuvaid hadronite kimpe raadiosageduslikus elektromagnetväljas. Prootonite maksimaalseks energiaks saadakse täisvõimsusel töötava kiirendi korral 7 TeV ja kiiruseks 99,9999991 protsenti valguse kiirusest. Pliituumade maksimaalne energia on 574 TeV. Ringkiirendi torud ristuvad neljas kohas, kus vastassuunas liikuvatel osakestel lastakse kokku põrgata ja põrke saadused registreeritakse detektorite abil. Osakesi kiirendatakse mitmes etapis, kasutusel on neli eelkiirendit. Hadronite kimpe juhitakse
amplituud 2 V ja kordussagedus 12 kHz. Mõõtsime otsitavad suurused ning saime vastusteks: Impulssi sagedus f = 12000,522 Hz ± 0,06 Hz Impulssi periood T = 1/f = 83,3297 s ±0,000417 s Impulssi kestus = 42,0 s ±0,00021 s Impulssi esikülje kestus RISETIME r = 2,27 s ±0,00001136 s Impulssi tagakülje kestus FALLTIME f = 2,13 s ±0,00001066 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile Generaator toimis sama moodi kui Raadiosageduslikus Skeemitehnikas kasutatuna, oli mugav seadistada arvutitarkvaraga. Tema määramatus oli siiski paar suurusjärku suurem kui sagedusmõõturil, mis kajastus mõõtetulemustes. Sagedusmõõtur määras sageduse ligi kuue efektiivse tüvinumbriga, mis muutis ta kasulikuks, sest võimaldas jälgida generaatori ebatäpse sageduse kõikumist. Ta oli lihtne kasutada, proovimise teel oleks saanud ta selgeks ka ilma juhendita.
annaabi.ee 
