Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist. 5. Kirjelda madal-, raadiosagedusliku ja optilise kiirguse iseloomu. Raadiosageduslikud lained kaasnevad vahelduvvooluga. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool.Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib
märke. Moodus esitada sümboleid kahendkoodides, loetakse optilise seadmega. Säästab aega ja vähendab vigu andmete sisestamisel. Märgitakse tooteid, artikleid, rühmapakendeid, aluseid, konteinereid, vaguneid. Odavad, kiiresti ja usaldusväärselt tuvastatavad. Saadetiste jälgimine , registreerimine veoprotsessis ja kaupade käitlemisel. EAN koodisüsteemid. 13. RFID ja nende kasutamine tarneahelas. Mida saame teada Automaatse tuvastamise tehnoloogia. Raadiosageduslikud identifikaatorid automaatseks tuvastamiseks ja info edastamiseks. Mikrokiip. Detailsem tuvastamine, lugemiskaugus, võime lugeda üheaegselt paljude tagide infi. Jälgitav vastavate seadmetega ilma inimese sekkumiseta, füüsilise ja optilise kontaktita. Võimaldab automatiseerida materjali voogusid tarneahelas, lähetamis- ja vastuvõtutoiminguid, info kogumist, saadetiste jälgimist. Vigade arvu ja kadusid vähendada. Logistikaprotsessi läbipaistvus. 14
Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. Müraprobleemide lahendused Kuidas kaitsta töötajaid müra eest? 6 Eeskätt on soovitatavad tehnilised ja töökorralduslikud lahendused,
RFID tehnoloogia leiutati ja võeti esmakordselt kasutusele 1945. a. Tänapäevased tehnoloogiad loodi 1970-ndatel aastatel. Lühend ,,RFID" võeti kasutusele 1983. a. Peamiseks põhjuseks, miks ei rakendatud tehnoloogiat laiaulatuslikult kohe pärast selle leiutamist, oli selle liialt kõrge hind. Nüüdisaegsel kujul töötati see välja 1969 a. ja patenteeriti 1973 a. RFID süsteemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997 a., mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma toodangu külge raadiosageduslikud märgid, et jälgida kaupade liikumist logistilises ahelas kuni tarbijani. Sooviti saada teavet materjalivoogude sujuvuse ja kaubavarude suuruse kohta logistilise ahela erinevates punktides. Ideest haarasid kinni ka paljud teised kontsernid, nagu Coca Cola, Unilever, Pepsico jt. Lisaks materjalilogistikale ja kaubandusele arendatakse hoogsalt raadiosagedusliku tuvastamise lahendusi ka reisijate- ja pagasiveol, tootmises, eksklusiivsete massiürituste
kodulehekülg: www.ve.ee telefon: (+372) 6509900 faks: (+372) 6509910 Analüsaatorid, Andmeside, Automaatikaseadmed, Elektrikilbid, Elektrimaterjalid, Elektrimootorid, Elektriohutusmõõtmised, Elektriseadmed, Elektritarbed, Hooneautomaatika, Hulgi- ja jaemüük, Juhtmed, Jõuelektroonikaseadmed, Jõuliidesed, Kaablid, Kaitselülitid, Kontaktorid, Kontroll- ja mõõtekaablid, Liigpingepiirikud, Lülitid, Mõõteriistad ja -seadmed, Operaatorpaneelid, Pistikupesad, Protsessijuhtimistarkvara, Raadiosageduslikud kaugjuhtimisseadmed, Reaktiivvõimsuse kompensaatorid, Regulaatorid, Releed, Riviklemmid, Sagedusmuundurid, Seadmekarbikud, Sujuvkäivitid, Sulavkaitsmed, Toiteplokid, Trafod, Tööstusarvutid, UPS-id, Valgussüsteemid, Valgustid Margicar OÜ Mammaste, Põlva vald, 63309 Põlvamaa telefon: (+372) 7994051 GSM: (+372) 5045001 Tegevus: Elektrimaterjalid, elektrimootorid, kodumasinad Wismari Elekter OÜ Luha 40, 10131 Tallinn telefon: (+372) 6481516 faks: (+372) 6481516
l tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud l kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama l enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada l elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses l kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja Ohud tervisele Mis põhjustavad ebasoodsa keskonna töötamisel arvutiga: l raadiosageduslikud elektromagnetväljad; l staatiline elekter l müra l mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused l puudulik valgustus l psühhoemotsionaalne pinge Kõik need tegurid mõjuvad erinevatele organitele. Silmadele, seljale, ajule. Pikaajaline sundasend paneb selja valutama ja ajapikku hakkab mõjuma hoiakule ja rühile. Sellepärast ongi väga oluline, et ei istuks väga pikalt ühes asendis. Natuke
puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Arvutiga töötaja kehaasend peab olema õige ning nõuded kehaasendile peavad olema täidetud, sest vaid nii saab töötaja tööd teha pingevabalt ning ohutult. Kindlasti peaks töötaja tegema näidisharjutusi silmadele ja kehale, sest vaid see garanteerib töötegemise parema efektiivsuse. Arvutiga ja kontoritehnikaga töötamise ohud Arvutiga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud: - Raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - Staatiline elekter; - Müra; - Mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused; - Puudulik valgustus; - Psühhoemotsionaalne pinge. Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid: - 25% kaelapiirkonna probleemid; - 20% alaseljavalu;
Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. 5. KAHJULIKUD MÕJURID TÖÖTAMISEL ARVUTIGA Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid: - raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - staatiline elekter; - müra; - puudulik valgustus; - psühhoemotsionaalne pinge. Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu ionisatsiooni (moodustuvad positiivsed ioonid),mida loetakse inimese tervisele ebasoodsaks.
44. Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2Dvöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? AutoID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. AutoID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus. 46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu.
44.Mis vahe on ühe (1D ja kahemõõtmelisel (2D) vöötkoodil? 2D-vöötkoodides on andmed kodeeritud horisontaal- ja vertikaalmõõtmes, mis võimaldab mitu korda tihedamat andmesalvestust pindalaühiku kohta. 45.Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto-ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja nende otse arvutisüsteemis sisestamise (st inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto- ID tehnoloogiate alla kuuluvad vöötkoodid, raadiosageduslikud tuvastus, optiline tekstituvastus, biomeetrilised ja magnetlindid, kiipkaardid ja kõnetuvastus. 46. Millega tegeleb varude haldamine? Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu.
olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid: - raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - staatiline elekter - müra - mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused - puudulik valgustus - psühhoemotsionaalne pinge Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu
/ 13/ Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. /13/ Tööandja peab teavitama töötajaid mõjurite mõõtmistulemustest ning peab esitama 2 nädala jooksul peale mõõtmistulemuste saamist meetmete plaani nende mõjurite vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/ Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente
/ 13/ Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett- ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. /13/ Tööandja peab teavitama töötajaid mõjurite mõõtmistulemustest ning peab esitama 2 nädala jooksul peale mõõtmistulemuste saamist meetmete plaani nende mõjurite vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/ 11
puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist, vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogunüse ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (s.t. inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikud identifikaatorid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist (voice recognition). Allpool põhjalikumalt kolmest esimesest, kui laonduse/logistika seosukohalt suurimat tähtsust omavast. 1) Kõige laiemalt levinud vöötkoodid. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms. tähistava numbri- ja/või tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosneva vöödiks. Viimast
Protsessorkaart - telefonikaartidel blokeeriti klemm, mille kaudu anti kirjutamispinget, mistõttu kaardilt raha maha ei läinud; ID-kaart või SIM-kaart annavad andmeid välja ainult PIN-koodi vastu (PIN-padiga varustatud kiipkaardilugeja kaitseb arvutis oleva pahavara eest) Võib olla kontaktivaba - raadiosignaalide abil võib poes jalutava isiku kõrval oleva inimese kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed · Pultkaart · Raadiosageduslikud tõendid (RFID - radio-frequency identification, NFC - near field communication) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi Biomeetrilised tõendid · Anatoomilised Sõrmejälg Sõrme kuju Nahapoorid Käelaba Käe veenid Silma võrkkest Silma vikerkest Nägu - piisab fotost · Käitumuslikud Allkiri - surve, kiirus, lõpptulemus Kõne - hääl, tämber, tempo, kõnevead, salvestis Tippimisrütm · Muud Lõhn
, J., t1. ja 13. ļrar'nloonilisi komponente. Kõ rgem ad ha rmoonilised vooIukomponentid põhj ustavad : o VõrglįpiIrge häireid, rrrille tulenruseIra pinge krrju erirreb siinuselisest ja rrrõjrrtab sellega teisi, trruunduriga salnast võrgtist toidetavaid seadmeid; läbi sagedusmuu:tduri toitekaaĮ_lļi võivad eļektrivõrku levida juhtivuse teel ka raadiosageduslikud ltäired, o võitnsusteguri kompensatsiooniahelate võnkeprotsesse, tlis teatud kriitiliste olirde puhul võivad tekitada suur'i l iigpin geirrrpttlsse. Kriitilisteks on seejuures talitļusolud, kus a) välremalt l0...20 % võrgu paigaldusvõirnsusest tarbitakse juhitavate või mittejr-rhitavate sagedusnlltttnditrite poolt ja kui samal ajaĮ
misnumber. RFID tehnoloogia on suhteliselt noor, see leiutati 1969. a ja patenteeriti 1973. a. RFID süs- teemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997. a, mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma toodangu külge raadiosageduslikud märgid, et jälgida kaupade liikumist tarneahelas kuni tarbijani. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Sooviti saada teavet materjalivoogude sujuvuse ja kaubavarude suuruse kohta tarneahela eri punktides. Peamine eeldus tehnoloogia kasutamisel on asjaolu, et lisades tootele raadiomärgi ehk
annaabi.ee 
