See pikne liigub õhus aeglaselt ning võib tungida siseruumidesse läbi aknapragude või ahju korstna. Seda tüüpi välk suudab õrndalt maapinnal põrkuda nagu õhupall. Tuppa sisenedes võib välgupall plahvatada ja palju pahandust teha ning asju ära lõhkuda. Kodudes on täheldatud, et kui keravälk on tuppa tunginud, siis see suudab pana tööle erinevaid kodumasinaid ning lambipirne. Piksekera lähenedes hakkavad virvendama televiisorite ekraanid, helendama elektrilambid ning raadiosaatjas võib kuulda praginaid. See võib tekitada põletusahaavi inimkehale. Keravälk on kõikvõimas ning suudab liikuda ka läbi seinte ja akende, mille tulemusena jätab endast järele pisikesi auke. Vahel võib kera ka toast lahkuda ilma kahju tekitamata. Tema kadumine toimubki plahvatusega või siis täiesti käratult [1]. Kõik need imepärased omadused on loonud erinavid teooriaid, millede abil on püütud seletada keravälgu fenomeni. Üldiselt võib need teooriad jagada kahte suurde rühma
nähtava valguse sageduse, kuid liigub sama kiiresti. [1] See tähendab et raadio lainepikkus allub samale valemile, nagu valguse: Kus on lainepikkus meetrites, v on valguse kiirus meediumis ja f on sagedus hertsides. [8] Informatsioon, nagu näiteks heli, edastatakse süstemaatilise raadiolaine omaduse moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning vastuvõtjate plussiks on üsna lihtne konstruktsioon, kuid miinuseks madal signaali kvaliteet ja ribalaius [9], seetõttu on tänapäeval populaarseim FM ehk
Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli-
Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli-