.............................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti muusikateadlane ja helilooja. Harri Kõrvits abiellus aastal 1943 Jaroslavlis. Tema naine Leida pühendas oma elu
Arvo Pärt Haridus ja elukäik Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". helirezissöörina . Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. ...
Lahingu võitis siiski Napoleon, kaotades 30 000 meest, samas kui vene väed kaotasid 40 000 meest. Borodino lahing Borodino lahingu käik Krahv Mihhail Illarionovits Golenistsev-Kutuzov Smolenski oli Vene väejuht. Mihhail Kutuzov määrati 1. märtsist 1761 kuni 1762 Eestimaa ja Peterburi kubermangu Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsogi tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks. Mihhail Kutuzov Sõjast ja rahust on tehtud erinevaid filme, seriaale, ooperaid ja isegi raadiosaateid. Tuntumaid filmiversioone on neli. 1. Film oli 1915 " ", mis oli esimene vene keelne variant sellest filmist. Selles mängisid Vladimir Gardin ja Vene baleriin Vera Karalli. 2. Film oli tehti jaapanis, 1947 aastal. 3. Film, 208 minutit pikk, valmis aga hoopis 1956 Ameerikas. Selles mängisid Audrey Hepburn (Natasha), Henry Fonda (Pierre) ja Mel Ferrer (Andrei). Audrey võitis Kuldse Gloobuse parima naisnäitleja alal. 4. Film valmis 1965 aastal, Nõukogude Vene võimu all
· Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased, venelased, rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. Mõtteid Eesti vähemusrahvuste olukorrast Eestimaa Rahvuste Ühenduse pilgu läbi · Eestimaa Rahvuste Ühendus ühendab ligi 20 erinevat vähemusrahvust ühendavat organisatsiooni, kes on valdavalt asutatud 10 aastat tagasi ja toetanud Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. · Meie seadused ei keela teistes keeltes raadiosaateid või pühapäevakoolide toimimist (ERÜ juures tegutseb 13 pühapäevakooli) ning seltside asutamist (Eestis on üle 100 rahvusliku kultuuriseltsi). · Eestis tegutsevad rahvuslikud kogukonnad ja kultuuriseltsid saavad nii kohalikest omavalitsustelt ,riigilt kui ka Integratsiooni Sihtasutiselt arvestatavat tuge. Näited vähemusrahvuste seadustest · Vähemusrahvusena käesoleva seaduse mõttes käsitletakse Eesti kodanikke, kes:
keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid punane, roheline, kollane ja sinine pärinevad saami rahvarõivastelt. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sami_flag.svg Tänapäev Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni põhjasaami keeles töötav saami raadio, igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sami_flag.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Saamid http://www
1963 võis pidada teda kogenud ja küpseks heliloojaks 1959-1979 ja taas 2005.a Eesti Heliloojate Liidu liige 1980 asus elama Lääne-Berliini koos perega 2005 naasis kodumaale, Eestisse Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas. Pärast kollaazteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummiseisu. 1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976
kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm vene, ersa ja moksa. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. 8 6 Kokkuvõte Ma sain teada, et Marid asuvad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal. Mari keelel on kolm erinevat murret: niidu-, mäe- ja idamari, millel on veel oma korda algmurded. Maridel on ka kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari. Mordva keelest sain teada, et mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaa ja
normaalse inimese jaoks väsitav ja raskesti hoomatav. Seetõttu olemegi täna olukorras, kus televiisorit vaatavad enamasti sellised inimesed, kel aega küll ja veel. Noored, tegusad ja kiire elutempoga inimesed kasutavad info kätte saamiseks hoopis interneti või ajalehti. Selle kõrval on raadio oma arengus teinud palju vähem sik-sakke. See on palju pikaajalisemalt olnud publikule kättesaadav ning oluline info allikas. Samamoodi nagu televisioonil, oli raadiol oma kõrgaeg, mil raadiosaateid juhtinud tegelasi kõik teadsid, austasid ja ülistasid. See oli aeg, mil televisiooni polnud nii levinud ja raadiol polnud ajalehtede kõrval info edastamises muid olulisi konkurente. Väiksel hulgal saadetel oli suur mõju ja tähendus. Sellele järgnes mitu erinevat etappi, mil saadete ja raadiokanalite hulk kasvas, kuid kantavad väärtused on siiski jäänud samaks. Tänasel päeval pole raadio kaotanud oma tähtsust ja publikut. Endiselt leidub
haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit ( tähtsaimateks sportlasteks Alfred Neuland tõstmises 1920. a. Antwerpenis, Kristjan Palusalu maadluses 1936.a Berliinis) , laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli.
annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. 4.Kokkuvõte Mina arvan, et lapi keel jääb veel kauaks püsima ning et tervikuna veel väljasuremine
esimeheks ja seda tööd teeba ta kuni surmani. 1941.a alustas Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule.(st. Alanud oli II maailmasõda).1941 juulis, pärast sõja puhkemist evakueerus Barbarus Nõukogude Venemaale, Leningradi, et organiseerida evakuatsiooni. Rinde edasiliikumise tõttu ei õnnestunud tal enam Eestisse tagasi tulla. Ta hakkas organiseerima evakueerunud eestlaste tööd, kunstilist isetegevust ja rahvusväeosade loomist ning väljaõpet, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. 1946. aastal omistati talle kõrgeim autasu- Lenini orden, võttes arvesse tema suuri teeneid Nõukogude Eesti taassünnil. Teda autasustati ka Vabadusristiga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. 9. Oma loominguga näitab Johannes Vares-Barbarus soovi käia eesti luules senatallamaa radu. Esimesed luulekogud annab Barbarus välja üsna lühikese aja jooksul. 1918.a ilmub luulekogu ,,Fata-Morgan". Hiljem loobus autor oma varasemaid luuletusi
eksisteerib. Hellar Grabbi (22.10.1929-28.07.2018) oli Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja. Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastal asus elama USA-sse, mis ei tähenda, et ta kunagi Eestisse ei oleks tagasi tulnud, 1968.-1977. aastatel veetis ta oma elu Eestis. „Vaba Eesti“ toimetajaks oli ta 1955-1964 ning „Mana“ toimetajaks 1965-1999. Nende mõlemate väljaannete artikleid on selles teoses toodud ära sadakond. Hiljem tegi ta veel raadiosaateid „Vabadusraadiole“ ja „Raadio Vaba Euroopale“, täpsemalt perioodil 1981-1990, millest osad on samuti kajastatud ka selles raamatus, sest kirjutas ta enam kui 1000 saadet. Hellar Grabbi on teeninud Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenetemärgi. Valisin tekstideks, millest lähemalt rääkida: Läänemeresoome sugupõlv nr. 102, Mõtteid eesti rahva vabadusvõitluse strateegiast, Milleks Eesti Vabariik?. Ma valisin just need, sest need
koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased: astronoom E. Öpik, Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli.
Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. 11. Milline roll oli väliseestlastel kodu-Eesti jaoks Nõukogude ajal? Tutvustasid välismaailma. Hoidsid kultuuri ja eestimeelsust. 12. Kuidas oli eestlastel Nõukogude ajal võimalik saada kontakti välismaailmaga? Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. 13
Loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. Tartu Ülikool avati eestikeelsena aastal 1919. See pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Edaspidi lisandusid sellele veel teised ülikoolid. Paljud eesti teadlased said maailmakuulsaks. Kujunes välja rahvuslik kõrgkultuur. Paljudele tippharitlastele muutus loominguline tegevus elukutseks. Loodi terve hulk elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid. Alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused. Kõige tuntum eesti kunstnik oli Eduard Viiralt. Jõudsalt arenes isetegevus. Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon. Loodi rohkesti uusi laulukoore ja orkestreid. Korraldati üldlaulupidusid.
organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saamlasi, aastast 1993 kõiki saame ühendav Saami Nõukogu on osalenud Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples) loomises ning tegutseb rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivselt siiani. [4; 2010, 03,06] Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada.Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. [4; 2010, 03,06] 7 3. TUNTUIMAD SAAMID 3.1. Kunstnikud
Olles andnud põhjalikuma ülevaate neljast pereliikmest, on võimalik analüüsida ning võrrelda neid omavahel, alustades sellest, milliseid meediakanaleid üks või teine pereliige tarbib või ei: autor eelistab internetipõhiselt end meediaga kurssi viia, ema eelistab samuti end pigem interneti kaudu informeerituks teha, kuigi lisab siia juurde ka õhtuti televiisorist uudiste vaatamise ning autosõidu ajal raadio kuulamise, vanaema aga eelistab vanamoelisust ehk kuulab palju raadiosaateid, loeb iga päev lehti ning vaatab palju telesaateid, peretuttav aga ei eelista üht teisele, lähtudes pigem sellest, mis tal parajasti sel hetkel võimalik on. Kui autor ei kuula raadiot ega vaata televiisorit praktiliselt üldse, siis ülejäänud kolm pereliiget (vanaema, ema ja peretuttav) teevad seda regulaarselt. Sellest järeldub, et kuigi vanaema on interneti- ning arvutikauge inimene, siis teised kolm pereliiget (autor, ema ja peretuttav) on end
1953 juuni lõpul Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Iseloomustab vägivalla osaline heastamine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nimi osaliselt taastati, osa haritlasi sai võimaluse vaimsest pagulusest taas loometöösse lülituda. Otsene relvastumine hääbus, materiaalne tase paranes. Side läänemaailmaga. Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste.
riigimüüginormid. Side läänemaailmaga. Masinapargi müümine. Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama Eesti Põllumajandus Akadeemia. raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende Halvasti mõjusid eksperimendid
aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid. Pagulaskirjandus: ● 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938); ○ “Õige mehe koda” (1940); ○ “Rohtaed” (1942);
suhtes. Konstrueeri ka selle kiire edasine käik. 3. Tee järeldused eelnevate ülesannete põhjal: a) Kuidas mõjutab prisma kummalgi juhul valguse levikut? b) Millist muutust märkad, vaadates kahte prismasse sisenevat kiirt ja kahte prismast väljuvat kiirt? Võimaluse korral tee katse oma järelduse õigsuse kontrollimiseks. Valgusjuht Võib-olla oled kuulnud, et telefonikõnesid, raadiosaateid, telepilti – ühe- sõnaga infot – on võimalik edastada ka valguse abil. Uurime järgnevalt, kui- das valgussignaale saata sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele, ilma, et need laiali hajuksid. Selleks suunatakse valgus nn optilisse kaablisse, mis sisaldab peenete val- gusjuhtide (tavaliselt klaaskiudude) kimpu. Valgusjuhi väliskiht peab olema selle keskosast optiliselt niipalju hõredam, et valgus peegelduks väliskihilt täielikult sisekihti tagasi
6p Põhikooli lõpetaja: 1) suhtleb eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli; 2) mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal; 3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane; 4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 6) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 7) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid. Keeleoskuse tasemed põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Rahuldav õpitulimus B1.1. B1.1. B1.1. B1.1. Hea õpitulemus B1.2. B1.2. B1.2. B1.2.
5. Hrustsovi aeg (1950. aastate keskpaigast 1964. aastani) 1. Olukord tarbimissfääris: elamuehitus, kergetööstus. Milline oli teie pere varustatus tarbekaupadega, toiduainetega? Korteriolud. 2. Rahvuskultuur. Milline oli laulupidude tähendus teie perele ja kas võtsite neist osa? 3. Meedia roll teie peres: ajakirjad ja ajalehed, raadio, televisioon. Milliseid raadiosaateid armastasite kuulata, milliseid televisioonisaated olid enam paeluvad? 4. Migratsioon maa ja linna vahel. Millised olid kontaktid maa-ja linnasugulaste vahel? 5. Kuidas iseloomustaksite sõna-ja isikuvabadust ja turvatunnet sel perioodil? 30 SISUKORD SISSEJUHATUS .....................................................................................................
õppida gümnaasiumides või kutsekoolides, loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. 1919 taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Edaspidi lisandus sellele veel teisi ülikool. Maailmakuulsaks said paljud eesti teadlased. Kujunes välja rahvuslik kõrgkultuur. Paljudele tippharitlastele muutus loominguline tegevus elukutseks. Loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid . Alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused(kõige tuntuim eesti kunstnik oli Eduard Wiiralt). Jõudsalt arenes isetegevus Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon, tekkis rohkesti laulukoore ja orkestreid. Toimusid üldalulupeod. Eesti sportlased tõid
05.1936. Abessinia liideti Itaalia Ida- Aafrikaga · Abessiinia ei andnud alla ega alistunud kunagi täielikult. 1941 oli riik taas vaba Austria ühendamine (Anschluss) · 14.04.1935 sõlmitud Prantsuse, Inglise, Itaalia kokkulepe nn. Stresa rinne pidi kindlustama just Austria territoriaalse terviklikkuse. Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud. · Samas pidas suur hulk austerlasi end sakslasteks. Austria üritas segada isegi Saksa raadiosaateid. · Kevadel 1938 alustas Hitler propagandakampaaniat Austria vastu. Austria vastas järeleandmistega. · Schuschnigg kuulutas 13.3.1938 välja referendumi Austria riikliku iseseisvuse küsimuses · Veebruaris sai siseministriks Arthur Seyss-Inquart. 11.03.1938 läks Schuschnigg erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart. · 12.03.1938 marssisid Saksa väed vastupanu kohtamata Austriasse sisse. Suur osa austerlasi tervitas liitmist
3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu. Mäng ei tohiks kujuneda kohustuslikuks, vastavaid ülesandeid tuleks teha siis, kui tingimused tunduvad loomulikud ning lastel on mänguks soov. Soosivaks teguriks on muidugi väike ja hubane keelekeskkond, näiteks väikestes eralasteaedades, kus rühmasid on vaid mõni. Eesti keele õppimise seisukohalt on väga kasulik vaadata eestikeelseid telesaateid ja kuulata eestikeelseid raadiosaateid. Kodusem õhkkond lubab individuaalsemalt lastele läheneda, mängimiseks ja suhtlemiseks koos õpetajaga on võimalusi rohkem. Väiksemate gruppide puhul on üheks heaks keeleõppe keskkonnaks loodus. Minnes lastega koos näiteks looduse õpperajale uudistama, saavad nii eesti kui vene keelt kõnelevad lapsed üksteist täiendada küsimuste ja oma tähelepanekute näol. Tehes seda ilmselt küll mitte teadlikult, kuid silmaga nähtu ja sellega
5. kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm - vene, ersa ja moksa. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas. Ajalugu Ersad ja moksad on ilmselt Kesk-Volgamaa põlisasukad. Nende algne asuala oli tunduvalt laiem, hakkas aga juba muinasaja lõpul idaslaavlaste ja bulgaaride survel kokku tõmbuma. Ersade tuumikala oli põhja pool, praeguse Nizni Novgorodi oblasti lõunaosas, moksad elasid praeguse Mordva Vabariigi alal ning sellest läänes ja lõunas. Ersadega võrreldes on moksad tõmmumad ning nende keeles on enam iraani ja türgi rohtlarahvaste laene. Idapoolsed
annaabi.ee 
