Referaat Raadio ja Raadiolained Peeter Kala 12a 2009 Tõeliseks raadiotehnika elluviijaks peetakse itaallast: G. Marconi't. Kuni Marconini teostus vaid raadio praktilise kasutamise sissejuhatav ning ettevalmistav osa. Itaalia senaator Guglielmo Marconi sündis 25.aprillil 1874. a. Griffoni's Bologna lähedal. Ta isa oli itaalia pankur, ema aga iirlanna, neiupõlve nimega Anna Jameson. Kuna sidetehnika pioneere on võrsunud lihtsatest, teinekord isegi kehvadest oludest, siis Marconi oli seevastu jõukate vanemate võsu, mis oli kindlasti suureks kasuks nii Marconile endale kui ka ta asjale - raadio tegelikule avastamisele. Nagu ta hiljem ise tähendas, on vanemad juba algusest peale kaljukindlalt uskunud Marconi geniaalseisse andeisse ning võimeisse. Juba lapsena ilmnesid Marconi an...
▲♦❡♥❣ ✾ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❦✐✐r❣✉s✳ ❱❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s ❚❡❡♠❛❞✿ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t❡ s♣❡❦t❡r✳ ❘❛❛❞✐♦❧❛✐♥❡t❡ s❦❛❛❧❛✳ ■♦♥✐s❡❡r✐✈ ❥❛ ♠✐tt❡✐♦♥✐s❡❡r✐✈ ❦✐✐r❣✉s✳ ◆ä❤t❛✈ ✈❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧✐✐t♠✐♥❡✳ ❊r✐♥❡✈❛❞ ❦❡❤❛❞ ❥❛ ✈❛❧❣✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧❛❤✉t❛♠✐♥❡✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✼✶✕✼✾✳ ❊❧❡❦t♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✐❧✐♥❡ ✐♥❞✉❦ts✐♦♦♥ ✖ ♠✉✉t✉✈ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ t❡❦✐t❛❜ ♠✉✉t✉✈❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛✱ s❡❡ ♦♠❛✲ ❦♦r❞❛ ♠✉✉t✉✈❛ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧❥❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✉✉♠✐s ❧❡✈✐✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛ ✈õ♥❦✉✲ ♠✐s❡❞✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✐st❧❛✐♥❡✿ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ ❥❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧✐ ✈õ♥❣✉✈❛❞ r✐st✐♦❧❡✈❛✐s t❛s❛♥❞❡✐s✱ ♠✐s ♦♠❛❦♦r❞❛ ♦♥ r✐st✐ ❧❛✐♥❡ ❧❡✈✐❦✉ s✉✉♥❛❣❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t ♥❛❣✉ ❦õ✐❦✐ t❡✐s✐ ❧❛✐♥❡✐❞ ✐s❡❧♦♦♠✉st❛✈❛❞✿ ❼ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s λ✱ ♠✐s ✈õr❞✉❜ ❧❛✐♥❡ ❦❛❤❡ s❛♠❛s ✈õ♥❦❡❢❛❛s✐s ♦❧❡✈❛ ❧ä❤✐♠❛ ♣✉♥❦t✐ ✈❛❤❡❧✐s❡ ❦❛✉✲ ❣✉s❡❣❛❀ ❼ ♣❡r✐♦♦❞ T ✈õr❞✉❜ ❛❥❛❣❛✱ ♠✐s ❦✉❧✉❜ ❧❛✐♥❡❧ ü❤❡ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s❡ ❧ä❜✐♠✐s❡❦s ❼ s❛❣❡❞✉s f ✈õr❞✉❜ tä...
Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid. Raadioteleskoop on raadiovastuvõtja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas. Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter. Maapealsed teleskoobid Maa atmosfäär häirib head vaadet kosmosele. Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need
Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides ,
Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle
Veelgi mõistamatumaks jäävad raadiolained ja nende toimimismehhanismid. Käesolev referaat annab ülevaate raadio leiutamisest ning viib kurssi raadio arenguloo ja algusaastatega Eestis. Samuti tutvustab raadiolaine olemust, toimimismehhanismi ja selle erinevaid liike, kasutusalasid ning mõningaid raadiolainetega seotud probleeme. Raadio ajalugu Raadio juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika. 1860. aastatel arutles soti füüsik James Clerk Maxwell raadiolainete olemasolu üle. 1886. aastaks oldi jõutud juba elektrivoolu kosmose suunas saatmiseni raadiolainete kujul. Selle avaliku katse läbiviijaks oli saksa füüsik Heinrich Rudolph Hertz. Eksperimendid muutusid järjest arenenumaks ning uue sajandi alguseks olid loodud esimesed raadiotelegraafid. Itaalia leiutaja Guglielmo Marconi suutis tõestada suhtlemise võimalikkuse raadiolainete abil. Teda võib pidada raadio leiutajaks. Nimelt saatis ta 1899
kosmosesidet. [WWW]http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm 24.11.2008 Raadiolained kannavad ruumis levides endaga energiat, mis ruumis hajub ja muutub osaliselt soojuseks. Allikast eemaldudes välja intensiivsus väheneb. Seega on allikast vastuvõtjani jõudnud väli nõrgenenud. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale. Tundliku vastuvõtja korral piisab selleks ka nõrgast väljast. Vaadeldes raadiolainete tekkimist ja levikut mitmesugustel sagedustel, selgub, et elektromagnetvälja on kergem kasutada infoedastuseks kõrgematel sagedustel, kus raadiolaineid tekitav antenn on tõhusam ja side odavam. Sellega kaasneb aga side ebastabiilsus just kõrgematel sagedustel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest.
juhtmepooli läbiva voolu muutumine esile poolile mõjuva magnetjõu. Selle jõu taktis hakkab pool võnkume. Pool on ühendatud membraaniga, mille võnkumisel tekivad helilained. Raadiosaatja Raadiosaatja on raadiosaatejaama osa, milles toimub informatsiooni kandva signaali võimendamine ja muundamine selleks, et viia teda raadio teel edastamiseks sobivale kujule. Kuna raadiolainete kiirgamise, levi ja vastuvõtu tingimused on paremad kõrgematel sagedustel, kasutatakse edastuseks kõrgema sagedusega kandjat (kandesignaali), mille mõnda parameetrit muudetakse infot kandva signaali järgi. Seda protsessi nimetatakse Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele
närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. 2 2. Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu
Raadioside põhialused Referaat Raadioside Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul).
2014 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info raadiosidemest ja selle põhialustest. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused. 1. MIS ON RAADIOSIDE? Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust.
4. Kuidas sõltub elektromagnetkiirguse intensiivsus võnkesagedusest ? ( 3p.) 5. Tavalises telefonis muundatakse helisignaal sama sagedusega elektromagnetlaineks ja kantakse siis edasi. Raadiotelefonides signaal enne edasikandmist moduleeritakse ( kirjutatakse kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad : a) pikklainealas - piiratud kaugustel - peegeldudes ionosfäärilt b) kesklainealas - mistahes kaugustel - peegeldudes maapinnalt c) lühilainealas - suurtel kaugustel - paindudes maapinna poole
Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m 1 dm Raadiolainete liigid Nimetus Lainepikkus Tähis Pikad lained 1 km 10 km (DB) Kesklained 100 m 1000 m (CB) Lühilained 10 m 100 m (KB) Ultralühilained:
kiiratakse osa energiast antennist saatja lõppvõimendisse tagasi, mis võib lõppeda koguni lõppvõimendi ülekuumenemise ja põlema süttimisega võimsa saatja puhul. [11] Joonis 5 AM raadiosaatja blokkdiagramm Lisaks sisaldab saatja muid erinevaid lülitusi helisagedusvõimendid, regulaatorid ja palju muud. [11] Lihtne raadiovastuvõtja koosneb järgnevatest moodulitest: Antenn (Antenna) - selles tekib raadiolainete mõjul vool Häälestusplokk (Tuner) koosneb tavaliselt kondensaatorist ja induktorist, mis moodustavad võnkeringi. See on häälestatud soovitavale lainepikkusele, mida vastu võetakse. Raadiosagedusvõimendi (RF Amplifier) võimendab raadiosagedusliku signaali, kuna reeglina tekib antennis vaid mõne mikrovoldine pinge. Detektor (Detector) ehk demodulaator, eraldab signaali kandjalainest. Tänapäeval on selleks diood, vanasti kasutati galeniitkristalli.
pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub (difraktsioon) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris (refraktsioon). Kõrgemad kui 2-3 MHz lained praktiliselt ei levi pinnalainena. Pinnalaineid kasutatakse ka sideks allveelaevadega ja kaevandustega. 3. Mis on raadiolainete peegeldumine, murdumine e refraktsioon , difraktsioon ja hajumine? Laine peegeldumine on kahe erineva keskkonna kokkupuute pinnale langeva laine tagasipöördumine samasse keskkonda, kust ta tuli. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Raadiolaine murdumine ehk refraktsioon on laine levimise kiiruse ja suuna muutus laine levimisel ühest keskkonnast teise. sin/sin=n2/n1 ; v1/v2=n2/n1 ; N=c/v
röntgeni- ja gammakiirgus (Joonis 1.). Kiirgusi saab eristada üksteisest nende lainepikkuse, sageduse (võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus) ning ühel prootonil oleva energia järgi. Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala [2] Raadiolained on madalaima sagedusega elektromagnetlained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimkond rakendab neid infoedastusvahendina. Looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid (raadiolaineid kiirgavad magneetilised tähed). [3] Mobiiltelefonide raadiolainete elektromagnetilise radiatsiooni tugevuse, tiheduse ja sageduse ulatus tõstab mitokondriaalsete reaktiivsete hapnikuühendite tekkimise kiirust inimese spermatosoidides, mis vähendab nende rakkude liikuvust ja vitaalsust, stimuleerides samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. See võib
Merlin ja Kädi Esimene mikrolaineahi valmistati 1946. aastal USA-s Eriti palju hakati kasutama 1980. aastal Toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele Mikrolained ei soojenda kõiki aineid Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid Vee molekul on dipool, mis koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale
võimsustegur? kandesagedusest. P= IUcos φ Võimsustegur (cos φ) on 14.Kuidas levivad erineva lainepikkusega vahelduvvooluahelates aktiivvõimsuse suhe raadiolained maa atmosfääris? näivvõimsusesse. See on ühikuta suurus, mille Atmosfääri ülakihtides, Maa pinnast 100-300km väärtus võib olla vahemikus 0...1. kõrgusel paiknevad ioniseeritud gaasi kihid mõjutavad raadiolainete levikut eriti tugevasti. Neid Ct kihte nim. ionosfäärideks. lühiajaliste impulsidega. R= C-valguskiirus, -Pikklained painduvad maa kumeruse taha ja levivad 2 saatja küllaldase võimsuse korral üle maakera. -Lühilained peegelduvad ionisfäärilt ja maa pinnalt ja t-aeg peegeldumisest tagasijõudmiseni. võivad levida üle maakera. 16
Optika Optika on füüsika osa, mis selgitab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainetega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Kuna valgus on elektromagnekiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehhaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laine iseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka
elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on liiga suur ja puudub piisavalt tahke pinnas · Esinevad erinevad ilmastikunähtused Dragon Storm · Suur konvektsioonisoojuse torm Saturni lõunapoolkeral · Raadiolainete leiduvus Ringid · Jääst, kividest, tolmust tekkinud osakesed · Suurus varieerub liivaterast autoni · Kõigil kindel orbiit ja erinev kiirus · Avastas Galileo Galilei 1610. aastal teleskoobiga · C. Huygens 1655.a. kirjeldas esimesena ringe diskina Titaan Saturni kuu · Saturni suurim kaaslane · Suuruselt teine kuu, sama suur nagu Merkuur · Suudab hoida märkismisväärset atmosfääri · 2008. aastal leiti tõestust vedeliku olemasolu kohta
magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau Belgia füüsik Genti ülikooli eksperimentaalfüüsikaprofessor Kapillaarsuse ja pindpinevuse uurimine Leiutas stroboskoobi (tänu sellele tekkis kino) Tegi enda peal katse võrkkesta reageerimisest valgusele Vaatas 25 sek. Päikest ning kaotas nägemise ,,Sun dog" ehk kolm (või enam)
KÕRVAKLAPID JUHTMETA KÕRVAKLAPID Signaal edastatakse raadiolainete vahendusel Analoogsignaali ülekandel ei küüni heli kvaliteet juhtmeühenduse tasemele Märksa parema helikvaliteedi tagab signaali ülekanne digitaalkujul Digitaalsignaali edastus võib toimuda Bluetooth-ühenduse kaudu, nt nutitelefonist Signaaliallikaga (nt AV-ressiiver, teler, mängukonsool) ühendatud raadiosaatjaga kõrvaklappide korral võib signaal levida mitmekümne meetri kaugusele MÜRA SUMMUTAVAD KÕRVAKLAPID Ümbritsevast keskkonnast kõrva jõudva
Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust. Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiolokatsioon - objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine. GPS - asukoha määramise süsteem. 9. Mis tekitab vahelduvvoolu? Vahelduvvoolu generaator, töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel, muutub pinge ja voolutugevus. 10. Mis on vahelduv- ja alalisvoolu erinevused? Vv – perioodiliselt muutva suuna ja tugevusega vool. Valgustuses 50 Hz, pinge 220 V.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside Imre Mäetalu AV11 02.05.2013 Raadiosaatja Raadiosaatja struktuurskeem, liigid, näitajad. Raadiosaatja – tehniline seade, mis on ette nähtud raadiolainete abil info või rakenduslike käskude edastamiseks või mõneks muuks rakenduslikuks toimeks. Liigid: 1) kasutusala järgi (raadiolevi saatja, raadiosides, mobiilsides, amatöörsides jne) 2) laineala järgi (KL, PL, LL, ULL) 3) modulatsiooni viisi järgi (AM, FM) 4) tööliigi järgi (telefoni või telegraafi režiim) 5) võimenduselementide järgi (lamp, transistor) Rakendusalad: raadiolevis, -sides, mobiilsides, amatöörsides, lokatsioon, navigatsioon,
Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus
arvutitest. Samas võib VLAN olla ka arvutivõrk, mis on moodustatud mingist hulgast samas kohas olevatest arvutitest. Lihtsaim oleks VLANi nimetada arvutivõrguks, mis on moodustatud tarkvaraliselt mingi loogika järgi kokku ühendatud arvutitest. · Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk WLAN-on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu. Raadioside- informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Optiline side- informatsiooni edastamine niisuguse elektromagnetkiirguse abil, mis lainepikkuselt jääb valguse ja infrapunakiirguse piirkonda. Valguskaabel- kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil.
sagedusest. Dispersiooni tuntuim näide on päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar, kus vihmapiisad jagavad valge valguse erineva pikkusega valguslaineteks. Difraktsioon on aga füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Difraktsiooninähtuseid on tihti näha ka igapäevaelus. Üks difraktsiooni hästi iseloomustav näide on seotud valgusega; nagu näiteks CD või DVD tihedalt pakitud rajad käituvad kui difraktsioonivõre, mis moodustab tuttava vikerkaaremustri. Seda teadmist kasutades saab välja töötada võre, mille struktuur vastab oodatule; nagu näiteks krediitkaartidel asuvad hologrammid. Samuti füüsikaline nähtus on valguse interferents, kus kahe (või mitme)
See oli mõeldud peamiselt õhu hävitajana, kuid tal on täiendavaid võimalusi, mis hõlmavad maapealseid rünnakuid, elektroonilise sõja ja signaalluure rolle. F22 Raptor Stealthiness omadus lennata vaikselt ja märkamatult on viienda põlvkonna hävitajate üks olulisemaid tunnuseid. See tähendab, et lennuki ehitusel on kasutatud selliseid materjale ja kujundatud lennukit nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist. Stealthtehnoloogia Radari ekraanil on lennuk võrreldav umbes golfipallisuuruse metallobjekti jäljega. Stealthiness F22 asendab F117 USA lennuvägi väidab, et mitte ükski lennuk planeedil Maa ei suuda raptorile vastu astuda. Samas ütles Lockheed Martin, et lennuki stealth tehnoloogia,
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja
Elektromagnetlained on ruumis vabalt levivad lained, mis koosnevad võnkuvatest magnet- ja elektriväljadest. Neil on suur sageduste vahemik ning võime levida kõikides keskkondades, ka vaakumis (sõltuvalt elektromagnetlainete sagedusest võivad lained keskkonnas neelduda ning põhjustada sellega temperatuuritõusu antud keskkonnas). Kui vabad elektronid aeglustuvad või kiirenevad, nt põrgete tagajärjel, kiirgub raadiolaineid ja vähesel määral röntgenkiiri. Kõik kiirgused peale raadiolainete sähvatavad pigem juhuslike impulssidena, nn. footonitena, kui püsiva voona. (Oxlade et al 1997: 44) Elektromagnetlaine omadusi, tekkimist ja levimist kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Vaakumis on elektromagnetlainete kiirus c=2.99792458 x 108 m/s. Monokromaatset elektromagnetlainet iseloomustavad sagedus ning lainepikkus. (ENE 1987: 524) · Maxwelli esimene võrrand kirjeldab seda, et elektrivälja tekitavad laengud ja et selle
Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat See peaks veel eksisteerima umbes 5-6 miljardit aastat Päikesevalgus tuleb maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W Päikese mass on 1,99*1030 kg Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikesesüsteem Päikese aktiivsuse tagajärjed meile on virmalised, magnettormid ning raadiolainete levi häired Päikese ekvaatori lähistel on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, poolustel 36 ööpäeva Päikese aktiivsuse tsükkel kestab 11 aastat Päikese tuuma gaasid on surutud kokku ligikaudu 150 korda tihedamalt kui vesi Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot Click Click icon to icon
11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12. Väga lühikesed lained (FM) Levivad ainult antenni nähtavuse piirides 13. Ultralühilaine (USW) Mida lühemaks lähevad lained, seda rohkem jäävad tõkete taha. · Nt: seina taha · Levivad nii otse kui võimalik 14. Raadiolainete levi On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn · Raadiolained jagatakse omakorda: millimeeter- ja sentimeeterlainealaks Televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks Raadio ultralühilainealaks Raadio lühilaine, kesklaine ja pikklaine alaks
algust, siis ma nende vähesuse tõttu ei saanud klappe. Klapid suutsin ma siiski muretseda tänu lahkele sõbrannale. Mu ennustus oli õige, et tõlki loeb mingi naine ning väga tuimalt ja tundetult. Vahepeal tekkis selline tunne, et ma olen sattunud erootilisele kanalile, sest tõlkija puhus ja hingeldas mikrofoni, kutsudes esile palju ohkeid. Teisel vaatusel hakkas mind kohutavalt häirima see, et tõlkijal mobiiltelefon helises ning see tekitas raadiolainete võnkeid. Istmed oleksid võinud hulga pehmemad ja mugavamad olla, sest pikaldane istumine kurnas nii tagumikku kui ka selga. Etendus algas sellega, et ülikonnas mees ilmus lavale, istus toolile, süütas sigari ning palus kõigil mobiiltelefonid kurjal toonil välja lülitada. Seda saatis EMT tunnusmeloodia. Minu jaoks oli see ainuke hea humor õhtu jooksul. Etenduse tegevusajaks oli 19. sajand. Klassikalised ja kaunid rõivad iseloomustasid seda perioodi väga hästi
lühise eemaldamiseks põhiliselt järgnevaid konstruktsioone: 1. Kõlalaud 2. Tagant lahtine kast 3. Akustiline faasiinverter e. inverterkõlar 4. Kinnine kast e. kompressioonkõlar 5. Radiaalkõlar e. ruuporkõlar 6. Kerakõlar Raadio Raadio on signaalide edastamine raadiolainete (elektromagnetlainete) abil sagedusalas mõnest kilohertsis kuni 3 THz. Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas ringhäälingut või raadiovastuvõtjat. GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on
peamiselt närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse 12 töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille (-maski); välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega."15 5.1 Laser radarina Radar määrab objekti asukoha kindal sagedusega raadiolainete objektilt tagasipeegeldumise järgi. Raadiolokaator teeb kindlaks objekti kauguse, mõõtes elektroonselt ära ajaintervalli raadiolainete väljasaatmise ja objektilt peegeldunud signaali saabumise vahel. Peegeldunud raadiolainete abil näeb objekti kuju ja piirjooni isegi läbi pilvede või tiheda udu. Objekti täpse asukoha määramise seisukohalt on laserivalgusel raadiolainete ees mitmeid eeliseid. Esiteks kujutab laserivalgus endast väga kitsast kiirtekimpu. Teiseks on tal väga
Kvantoptika Kvantoptika käsitleb valgust, kui footonite voogu. See füüsika haru hakkas tekkima, kui saksa füüsik H.Herz 1887.a. uuris raadiolainete tekitamist elektisädeme abil. Ta pani tähele et elektisäde tekkis paremini kui elektroode valgustati. Asja edasisel uurimisel tehti kindlaks, et valgus vabastab metallist elektrone. Kui laeng puudub tõmmatakse elektron tagasi. kui on positiivne laeng, siis tõmmatakse elektron tagasi. Kui on negatiivne laeng siis tõukejõud aitab elektronil väljuda. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Korraldame katse: Anname tsinkplaadile neg
Mõõteseadmega tutvumine. Katse aruanne: Vabas vormis essee soojusalasest uuringust, mille sooviksin laboris läbi viia. Mikrolaineahju kasuteguri määramine Mikrolaineahi nagu ka nimi ütleb,siis soojendamiseks ja energia tekitamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus, mis on sarnane nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid
mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse.
informatsioonilise aspekti poolt määratud raamides ,,töötab" iga psüühiline funktsioon. Just sellele aspektile ta ,,vastab". Just selle aspekti lõikes informatsiooni ta tajub. Neid kahte mõistet psüühiline funktsioon ja informatsiooni aspekt, sageli ajatakse omavahel segi, kuna nende tähistuseks sotsioonikas kasutatakse samu märke, kuigi on olemas erinevus ja see on umbes sarnane, kui raadiovastuvõtja ning raadiolainete puhul: esimene on aparaat, teine signaal, mida see aparaat vastu võtab. Igal juhul, need kaks mõistet täiendavad teineteist. Sel samal põhjusel A.Augustinaviciute poolt pakutud informatsiooniteooria on täiendanud Jungi teooriat psüühilistest funktsioonidest ning osutus võtmeks tema tüpoloogia desifreerimiseks. Kahe teooria süntees võimaldas välja töötada sügavaltsüstematiseeritud metoodikat, mida võib
Rutherford sündis Bright, Uus-Meremaa arvesse perekonna Pioneer varu, kes oli emigreerunud Suurbritannias vähem kui 30 aastat tagasi. Kuigi ta oli väga hea igakülgne õpetlane samas koolis, Rutherford ei näidanud tegelikku diagonaal teadusele. Aastal 1890 ta asus Canterbury kolleegiumi juures Christchurch Uus- Meremaa, kus tema teaduslik võime ilmnes, ja lõpetas esimese klassi kraadi nii loodusteaduste ja matemaatika. Tal jätkus Christchurch tehes teadustööd ja töötada detektori raadiolainete mis sõltus magnetization rauast. Aastal 1894 stipendiumi pakuti Cambridge'i ülikooli magistrant Uus-Meremaa, ja Rutherford võitis ta. Laenamine raha oma paadi hind, lahkus ta oma perekonna Inglismaa 1895. Cambridge, JJ Thomson oli professor kuulus Cavendish Laboratory, ja ta oli sel ajal töötavad eksperimentide gaaside käitumine pärast kokkupuudet hiljuti avastatud röntgenikiirgus. Rutherford lõpetas töö oma raadio-lainete detektor, mis lõpuks
Seda võib nimetada ka elektromagnetvälja perioodiliseks muutuseks. See on ristlaine, s.t., et välja vektorid on laine levimise suunaga risti ! 13. Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne.) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Liidetakse madal- ja kõrgsagedusvõnkumine. Demodulatsioon (nimetatakse ka signaali detekteerimiseks) on protsess, kus raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal. 14.On vahelduvvoolu ahel. Pinge amplituudväärtus on 250V. Mida näitab vooluringi pandud voltmeeter? Tee seletav pingegraafik.
paisatakse fotosfääri peal asuvasse kromosfääri suur energiaga gaasijaod ehk loided. Kõige võimsamates kromosfääri loidetes võib sisalduda niipalju energiat kui kogu maailm tarvitab 100 000 aasta jooksul. Päikese aktiivsuse tagajärjed maal on magnettormid, raadiolainete levi häired ja virmalised. Päikeseloide kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Fakte Päikesest Päikeselaikude aktiivsus ei ole ühesugune. 17nda sajandi viimasel poolel oli periood väga madala päikeselaikude aktiivsusega, mida kutsutakse Maunderi Miinimumiks. See langeb ühte ebaloomulikult
valgusest läbi. Temast väljub peeglipaari telgjoont mööda ere peen laserikiir. Seega on laser üks valgusallika eriliike. Kuid kui tavavalgustist väljuvaid valguslaineid võiks võrrelda vihmasajus tiigipinnale tekkiva korratu lainesäbruga, siis sarnanevad valguslained laserikiires vettekukkunud kivist levivate ühises rütmis võnkuvate ehk koherentsete lainetega. Seepärast nimetatakse laserit ka valgusgeneraatoriks, toonitamaks tema ühelaadsust raadiolainete generaatoritega saatejaamades. Erinevalt teiste valgustite valgusest on laserikiirde kontsentreeritud tavatult palju energiat, ta on koondatud ruumis (peenesse kimpu), paljudes laseritüüpides ka ajas (lühivälked), samuti värvuses (kiirguse ülikitsas spektrijoon). 6 · Sõjaväes Koos relvadega on arenenud ka erivahendid ja lisaseadmed, nagu taktikalised
kulda ehk 8,71 mikrogrammi. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk. Kullast saab ka teha niiti ja kasutada tikkimisel. Kuldjoodisega ühendatakse kuldehete eri osasid. Värvide komponendina annab kuld intensiivse punase värvuse. astronautide kiivrites ja ülikondades, sõjalennukites ja sateliitides tarvitatakse kulda kaitseks infrapunakiirguse ja raadiolainete eest. Kuld on üks komponente kvaliteetsete CD- de peegelkihis. Et hoida lennukite piloodikabiinide aknaid jäävabana, pannakse klaasi sisse väga õhuke kullakile. Kui sellest elektrivool läbi lasta, kuld soojeneb ja sulatab aknalt jää. Plastilisuse ja inertsuse tõttu sobib kuld suurepäraselt kasutuseks hambaravis. kulla radioaktiivseid isotoope (näiteks vähi ravimiseks ja kulla soolasid
Tegelikkuses osutub, et ka siin ei muutu signaal kehvemaks ega paremaks. Kahe katse tulemusena võib väita, et õhukeste objektide mõju RSSI-le on minimaalne. Praktikas tähendab see, et väikseid asjad ruuteri ümbruses ei tohiks signaali oluliselt mõjutada. Joonis 6: Ruuter metallnõus 2.3. WiFi kanali muutmine Enamik WiFi võrgud edastavad signaali kitsal raadiosagedusel 2,4 GHz. Tiheda asustuse korral on signaali tugevus raadiolainete interferentsi tõttu pärsitud. Katsepiirkonnas levib sagedusel 2,4 GHz küllaltki vähe teisi WiFi võrke, seega interferents ei tohiks RSSI-d oluliselt mõjutada. Sagedusel 5 GHz ei tuvasta inSSider ühtegi võrku. Hüpoteesi kohaselt ei sõltu RSSI valitud WiFi kanalist, kuna teiste võrkude signaal ja hulk on väike. WiFi kanali vahetamise õpetus on saadaval teenusepakkuja Elioni kodulehel. Selle õpetuse järgi valiti esmalt esimene kanal, mis peaks teooria põhjal tagama kõige
Tegelikkuses osutub, et ka siin ei muutu signaal kehvemaks ega paremaks. Kahe katse tulemusena võib väita, et õhukeste objektide mõju RSSI-le on minimaalne. Praktikas tähendab see, et väikseid asjad ruuteri ümbruses ei tohiks signaali oluliselt mõjutada. 10 2.3. WiFi kanali muutmine Enamik WiFi võrgud edastavad signaali kitsal raadiosagedusel 2,4 GHz. Tiheda asustuse korral on signaali tugevus raadiolainete interferentsi tõttu pärsitud. Katsepiirkonnas levib sagedusel 2,4 GHz küllaltki vähe teisi WiFi võrke , seega interferents ei tohiks RSSI-d oluliselt mõjutada. Sagedusel 5 GHz ei tuvasta inSSider ühtegi võrku. Hüpoteesi kohaselt ei sõltu RSSI valitud WiFi kanalist, kuna teiste võrkude signaal ja hulk on väike. WiFi kanali vahetamise õpetus on saadaval teenusepakkuja Elioni kodulehel . Selle õpetuse järgi valiti esmalt esimene kanal, mis peaks teooria põhjal tagama kõige
Vasta küsimustele 1-5 lk. 101 T 16.05.2006 17. Valguse dualistlik käsitlus. 1. Milliseid nähtusi seletatakse valguse laineteooriaga? Difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Valgus ise on elektromagnetlaine. 2. Milliseid nähtusi seletatakse valguse kvantteooriaga? Fotoefekt, valguse neeldumine ja kiirgumine. Valgus on kui footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis. Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4. Miks me ei erista gammakiirguse korral (kõige lühilainelisem elektromagnetiline kiirgus looduses, tekib aatomite tuumades radioaktiivsel lagunemisel) lainelisi omadusi? Siin on juba ühel kvandil niipalju energiat, et võib esile kutsuda märgatavaid efekte
.....................................................................................................6 Sissejuhatus optikasse Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi 2 nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laineiseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse
annaabi.ee 
