kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks mobiiliomanikuks sai prints Philip, kelle raadiotelefon täitis tema Aston Martini pakiruumi. 1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli 1973. aastal arendas Motorola osakonnajuht ja insener Martin Cooper koos oma bossi John F
Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi sealjuures teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon lisas auto hinnale olulise osa tänases vääringus umbes 70 000 rootsi krooni. 1957. aastal arendas Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovit olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Sisuliselt oli tegemist juhtmega võrgu juhtmevaba pikendusega baasjaam oli ühendatud tavavõrguga, kuid võimaldas siiski mitme käsijaama kasutamist. Juba aasta hiljem esitles Kuprijanovits poolekilost versiooni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks mobiiliomanikuks sai prints Philip, kelle raadiotelefon täitis tema Aston Martini pakiruumi. 1958