Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Kommunikatsioon (1986 aasta andmed): Telefoniaparaate: 7, 41 miljonit Raadioaparaate: 7, 272 miljonit Televiisoreid: 3, 5 miljonit Päevas ilmub 536 päevalehte 1000 elaniku kohta ( Rootsi on sellega maailmas esikohal).
keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi. Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautsuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel ajal haridust rahastanud- hariduskulutuste osatähtsus RKTst on 1,7%. Transport Infrastruktuuri arengut soodustavad tasane maa, väike tektooniline aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid. Sisevedudes võiks olla oluline maanteeveondus ja kitsarööpaline raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud
Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud – vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad
Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Ehitati uusi uusi raudteid, maanteid, arenes laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad
tootmistehnoloogiaid. Valitsuse majanduspoliitikale 1930. aastate teisel poolel avaldasid mõju majandusliku rahvusluse ideed (Friedrich Listi natsionaalökonoomia) -- riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, laienes ja tugevnes riiklik sektor, rakendati kavamajandust ja protektsionismi. Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu- ja nahatööstus, samuti mineraalainete töötlemine; toodeti lennukeid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, külmutusseadmeid ning elektrimasinaid. Suuremaid investeeringuid Eesti tööstusse tegid Saksa, Briti ja Skandinaaviamaade ettevõtjad. Mõnes tööstusharus oli väliskapitali osa domineeriv. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. aastal 32%ni.0ni. 5 Põllumajandus Eesti talu keskmine suurus oli 23 hektarit, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe
et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid
konkurentsivõime. Riigieelarve puudujääk kaeti riigilaenudega, see näitas usalduse kasvu rahvusvahelisel areenil. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes põlevkivi-keemiatööstus. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa õli ja bensiinitootmise järsu kasvamise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, arendati plaanimajandust. Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM
Kõige kiiremini arenes põlevkivikeemiatööstus. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. 9 Eesti tähtsaimad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jm. Eesti tööstuse kaasajastamine sai võimalikuks tänu Saksa, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Kogu maad kattis autobussiliinide tihe võrk. Eestil oli regulaarne laeva-ja lennuühendus paljude Euroopa riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM
a-te keskpaigaks. See oli seotud tehnika arenguga, aga ka rahvusvahelise kogemuse ja ootusega. Esialgu riik ringhäälingu vastu huvi ei tundnud. Seda peeti ka mujal maailmas alguses mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud. Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Esimesi saateid katsetades ei olnud raadio muidugi massimeediakanal raadioaparaate oli vähe ja kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Mitmedki kultuuritegelased keeldusid raadios esinemast, pidades seda laste mänguasjaks (nt Artur Kapp ja Juhan Aavik). Samas võib selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja aasta jooksul esitati üle 60 ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel
juba “teismeliseeas” ja mingeid rassilisi või sotsiaalseid seisuslikke vahesid meil džäss- muusikute seas täheldada ei saa. Põhiargumendiks paremasse/kuulsamasse orkestrisse pääsemisel oli mängutase, mitte seisuslik või rahvuslik kuuluvus. Küsimusele kaubastumise ja tööstustumise mõjust on eestimaise džässi algaastatel lihtne vastata – 1920. aastail võis džässi elavas esituses kuulda vaid Tallinnas, siinmail oli siis aga nii vähe raadioaparaate ja grammofone, et mingist arvestatavast mõjust massidele ei saanud juttugi olla. Kuigi 1930. aastatel olukord mõnevõrra muutus ja meil oli saada üsna suures valikus Eesti artistide poolt välismaa stuudiotes sisselauldud/mängitud plaate (Eestil puudus oma heliplaaditööstus), ei ole nende hulgas ühtki džässiplaati. See fakt viitabki kõige otsesemalt asjaolule, et džäss ei saavutanud meil popkultuuri staatust –
annaabi.ee 
