signaali üldisest eetri mürast. Seejärel võimendatakse kasulikku signaali, et seda saaks demoduleerida või dekodeerida. Tulemuseks on tarbijale (arvutile või inimesele) arusaadav signaal (heli, pildid, digitaalandmed, mõõtetulemused jne). Raadiovastuvõtjad jagunevad ehituselt (skeemilt) otse- ja superheterodüünvastuvõtjateks. Olmeelektroonikas tähendab raadiovastuvõtja ehk raadioaparaat ehk raadio seadet raadiosaadete vastuvõtuks ja jälgimiseks ning kuulamiseks. Raadiovastuvõtjate plokkskeemid Mobiilside Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei kasutata juhtmeid või kaableid (traadita side) ning terminalid võivad seetõttu teatud ulatuses vabalt liikuda, ilma et side katkeks. Siia kuuluvad nt mobiiltelefonside süsteemid (NMT, GSM, GPRS, UMTS jt),
d) Kui suur on voolutugevus, mida ampermeetritega mõõdetakse? Joonisel 1 kujutatud ampermeetri näit on 15*0,5(ühe jaotise voolutugevus)=7,5A Joonisel 2 kujutatud ampermeetri näit on 3*0,2=0,6A 10. Laetud autoaku võib anda 10 tunni jooksul voolu tugevusega 6 A. Kui suur laeng läbib selle aja jooksul aku vooluringi? I=q/t; t=10h;=3600sek; I=6A q=? q=I*t; q=6*3600=21600C t=Q/t 11. Raadioaparaat tarbib voolu tugevusega 100 mA. Kui suur laeng läbib tema vooluringi 5 minuti jooksul? I=100mA=0,1A t=5min=300sek q=? q=0,1*300=30C