satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaali vastu võtta 12-lt satelliidilt. Kuidas määrataks arheoloogiliste leidude vanust? Leidude vanuse määramiseks on levinud raadiosüsinikumeetod. See põhineb faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastavalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba lasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimases on radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise
Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaali vastu võtta 12-lt satelliidilt. Arheoloogoliste leidude vanuse määramine. Maa areng on ligi 4,5 miljardi aasta vanune. Leidude vanuse määramiseks on levinud raadiosüsinikumeetod. Selle põhine faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop (C massiarvuga 14) laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastvalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba rasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimaseson radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud
odavamatel juhtudel on mobiilsugune aparaat.(käsik GPS) asukoha määramis täpsus on 20 meetrist kuni mõne meetrini. Enamik käsi GPS-e on 12 kanalised (seade on võimeline vastu võtma 12 sateliidilt.) Arheoloogiliste leidude vanuse määramine. Maa areng on ligikaudu 4,5 miljardi aasta pikkune. Leidude vanuse määramiseks on vanemalt levinud raadiosüsiniku meetod. Selle meetodi kasutamine põhineb vaktil et süsiniku raadioaktiivne isotoop(süsinik massi arvuga 14) laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseenestikult ja vastavalt poolestus ajale kahaneb algkogus 5570 aastajooksul poole võrra. Võrreldes kahes süsiniku sisaldavas objektis, näiteks praegu kasvavas puus ja turba põhjast leitud puutüki süsiniku hulka nääme et viimases on raadioaktiivset süsiniku vähem kuna osa sellest on ajajooksul hävinenud.see vähenemise
Andmeside edastusel kasutatakse kolme lainepikkuse ala ehk akrit, mis on : · 850nm piirkond · 1310 nm piirkond · 1550 nm piirkond Ühe laine kiude hakatakse lähiaastatel võtma kasutusele ka 1550 nm kõrgematel aladel L- piirkond(joonisel märgitud punktiiriga). Sumbuvuse teravik 1310nm ja 1550nm piirkondades on OH-ioonist tingitud nn veeokas. Sumbuvust suurendavad ka kiu makropainded (raadius >>1mm) ja mikropainded (raadius <1mm), vesinik ning raadioaktiivne kiirgus. Need on nn lisasumbuvust tekitavad tegurid. 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid a ) Kromaatiline disperisioon Ühe laine kiu märkimisväärne disperisiooni liik on kromaatiline disperisioon, mis koosneb materjalidisperisioonist ja lainejuhidisperisioonist. Kremaatilise dispersiooni mõju ilmub süsteemi 20 valgussignaali koostisosad natukene on ehituselt erineva lainepikkusega ning kulgevad erniveta kiirustega kius
annaabi.ee 
