"raadijaamad" - 1 õppematerjal

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

Sageli hoiti väetist talu kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat. Sõjaväebaaside reostus Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal). 1992. aastal alanud NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamisel uuriti kokku 194 sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha. Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi, Harjumaal Ämari, Tapal, Paralepal ja Pärnus. Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad, mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1] Tapa lennuväljal 1993. a. märtsis ja aprillis viidi läbi lennuvälja inventariseerimine, mille eesmärgiks oli kindlaks teha loodusele tekitatud kahjustuste ulatus ja suurus. Kokku leiti sõjaväeosa territooriumil 101 reostusobjekti 162 reostuskoldega. Järgnevate aastate jooksul koristati sealt ligi 1217 tonni raua- ja terasemurdu, 4485 ruutmeetri suuruselt alalt õlilaike,