Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

R-Studio KT - sarnased materjalid

andmestiku, vaatan, rgus, diameetri, length, cyan, kask, plot, points, diameeter, kuusk, puuliikide, rguse, horisontaalse, green, names, tiitli, fill, haab, unique, rvid, tiitlid, kirjutan, mean, nullid, panen, rinded, rguste
thumbnail
40
doc

Matemaatika andmestiku analüüs

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Matemaatika andmestiku analüüs Aruanne õppeaines matemaatiline statistika Koostajad: Juhendaja: Eve Aruvee Tartu Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Tunnuste esmaanalüüs.......................................................................................................4 Seoste analüüs.........

Statistika
49 allalaadimist
thumbnail
21
xlsx

Eksamitöö nr 4 / Kodutöö: Andmestiku analüüs

1. Andmestiku kirjeldus Analüüsile on võetud Statistikaameti poolt esitatud andmed. Andmestik on koos kahe tabeli alusel. Esimene on : PO047 Abiellud ja lahkumised (analoogne RV2 ABIELUD). Teine on PO032 : Sünnid, surmad ja loomulik kasv aasta sugu ja indikaatori alusel. Andmed olid valitud nii, et tabelist PO047 võetud aastad on 1 2014 ning PO032 1986 - 2015. See lubab oletada, et abiellude arv määrab järgm aastal sündinute laste arvu. Abiellude Sündide arv (xi) aasta (yi) aasta arv (xi) (yi) 1985 1986 12861 24106 1986 1987 13000 25086 1987 1988 13434 25060 1988 1989 12973 24318 1989 1990 12644 22304 1990 1991

Tõenäosusteooria ja...
26 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Proovitüki nr. 722 andmete analüüs

Mets kuulub jänesekapsa kasvukohatüübi Laanemetsade alla. Ringproovitükk on 1. rinde puude jaoks raadiusega 15m ehk pindalaga 706,5m2. Peapuuliigiks on kuusk, mille vanus on 22 aastat. Mõõrmine on teostatud 4. juulil 2002. aastal. Proovitükk asub Triigi metskonnas ning metsakorralduse aastaks on 2001. Reljeef on tasane nõlv, mikroreljeefiks on tasane ning raieid teostatud pole (Kiviste K 2011b). 2. Tunnuste liigid Nr 772 proovitükil on mõõdetud puuliikideks mänd, kuusk ja kask, puude diameeter proovitüki tsentri suunas (D1), diameeter tsentriga risti olevas suunas (D2), kõrgus (H), võra alguse kõrgus (HV). Mõõdetud ka puude kõrgus, kust hakkavad kuivad oksad (HKO), kahjustuse kood ja kahjustuse tugevus (nõrk, keskmine või tugev)(Kiviste K 2011b). Nominaaltunnus on mittearvuline tunnus, kus tunnuste väärtused ei ole sisemise loogika järgi järjestatavad (nt. veregrupp, rahvus, rass, puuliik, lehe kuju)(tabel 1)(Kiviste K 2011c). Tabel 1

Andmetöötlus alused
94 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Metsandusliku andmetöötluse alused 2.osa

Kiviste raamatut (2007) ja K. Kiviste kodulehte (2009). 2. Üldiseloomustus. Proovitükk nr. 819 kvartali number on TR077, eralduse number 6. Kasvukohatüüp on tarna, seal kasvavaks rühmatüübiks on soostunud metsad. Peapuuliigiks on kuusk ja peapuuliigi vanus on 28 aastat. Proovitüki raadius esimese rinde puude jaoks on 15 ja teise rinde puude jaoks 0 aastat. Mikroreljeef on tasane. Raieliik puudub. Esimene diameetri üldmõõt on 6,5 teine võeti sammuga 3 . Viimane diameetri üldmõõt 24,5. Mõõtmise kuupäev on 03.07.2002. 3. Tunnuste liigid. Märgin iga tunnuse juurde, millised määratlused tema kohta sobivad. Tabel 1. Tunnuste liigid. Pide Diskreetn Arvulin Mittearvuli Järjestustu Nominaaltun v e e ne s-tunnus nus Puuliik x x

Andmetöötlus alused
72 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

hilisemad külmad talved on pea kõikjal Mandri-Eestis hävitanud suured puud ja kasvamas on neid vaid mereäärsetel aladel. Mandri Eesti suurim euroopa n. kasvab ilmselt Saue mõisa pargis Harjumaal, millise mõõtmed on h = 26,9 m, tüve läbimõõt 61 cm (Roht 2002). Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm. ja h = 36,0 m. (Relve). Sordid: 'Pendula' ­ rippoksaline sort; 'Pyramidalis' Hall nulg (Abies cóncolor [Gordon] Lindl. ex Hildebr.) Concolor ­ ühevärviline, viidates okaste ühesugusele valkjashallile värvusele nii pealt kui alt. Laikoonusja, vanemas eas kuhikja võraga ja noorelt sileda, halli tüvekoore ning vaigumahutitega, vanemas eas kuni 20 cm paksuse pikilõhedega halli tüvekoorega puu sirgub 25..

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis

Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alle

Dendrofüsioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine
26 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Biotoopid

(Soomaa luhtade näide)  üldise elurikkuse säilimiseks on vajalikud nii niidetud kui karjatatud alad, kuid nende vahekord peab olema tasakaalus (suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks) 4) palurohumaade tüübirühm  tekkinud palumetsadest - sekundaarsed  toitainetevaesed happelise reaktsioonigaliivmullad  jagatakse kuivadeks ja niisketeks  kasutatud karjamaadena  hõre puu- ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas  liigivaesed, peamiselt kõrrelised  6 taimekooslust Natura 2000 süsteemis  4030 – Euroopa kuivad nõmmed  6270 – Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad 5) nõmmerohumaade tüübirühm  tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel - sekundaarne  luidete kinnikasvamisel - primaarne  liivmullad, happelised, toitainetevaesed

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Sauga jõest Pärnu linna vaheni

lihkekompleksid alates 10° nõlvakaldest, jämedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698 Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude metsastamine oleks kõige efektiivsem viis maalihete ohu vähendamiseks, sest see pidurdaks erosiooni. Teateid maalihete kohta Pärnumaa jõgede kallastel on viimastel aastatel üsna sageli kuulda olnud. 19. detsembri 2005 varahommikul kadus osa oru veerust Pärnu lähedal Eametsa

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
66
ppt

Puutüve mahu määramine

kõrguse järgi? Puutüve moodustaja • Seega on puutüve moodustaja valemid siiski vaid üldistatud keskmised. • Iga puu võimalikult tegeliku tüvemoodustaja saab teada seda üle mõõtes. Mida täpsemat tulemust tahta, seda tihemini tuleb diameetreid mõõta. • Harvesteri mõõtmisseade ja saeveski mõõtmisliin mõõdavad diameetreid iga 5 cm tagant. Koonekoefitsient • Koonekoefitisienti kasutatakse puutüve pikisuunas diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks. Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni. Vormiarv • Vormiarv on puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis. Silinder on läbimõõdult võrdne puu rinnasläbimõõdule ja pikkuselt võrdne puu kõrgusele. Vormiarvude tabel M. J. Tkatšenko järgi T

Dendrofüsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

ja erütrotsüütide hulga suurenemisega jne. Veelkord: mitte kaugeltki alati ei saa muutust kutsuda adaptatsiooniliseks siis ja seal, kus on tegemist vastusega keskkonnatingimuste muutumisele. Osa füsioloogilisi vastureaktsioone ei ole mitte kohanemine, vaid organismi ebaadekvaatne "proov" kohaneda. Piiri tõmbamine pole alati lihtne ja siin pole mõtet kalduda viljatutesse arutlustesse. Struktuursed kohastuslikud muudatused on muidugi enam ilmekad taimedel: meie kask ja subarktiline vaevakask; rannikul üksikuna kasvav mänd ja männitihnikus kasvav isend jne. Taimede puhul on kohanemine tihti seotud selle kohanemise geneetilise fikseerumisega alamliigi tasemel - ilmselt on siiski tegemist pigem eri geenide aktiivsuse regulatsiooni muudatusega, kui geenide endi muutusega. Seda tõestab ka hübriidide "topeltkohastumus" - enamus annab hübriide erinevatele oludele kohastunud sama liigi taimega ja järeltulija on sageli "kohanenud" kahele eri keskkonnale.

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
42
xls

Regressioon, hinnang, hüpotees arvutused ja testid

13,4 0,0 0,0 0,0 16,9 0,0 0,0 0,0 13,8 0,0 0,0 0,0 15,6 0,0 0,0 0,0 14,5 0,0 0,0 0,0 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 1118 Kodune töö 4 õppeaines Andmetöötluse alused Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 15,945 dispersioon, 10,725 standardhälve, 3,275 standardhälbe viga 0,205

Andmetöötlus alused
94 allalaadimist
thumbnail
15
xls

Filtri kasutamine

d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74

Informaatikainsenerile
28 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. Joonistel (vt Joonis 1 .1 ­ Joonis 1

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Proovitükk 815

3.Risttabel, filtreerimine Tabel 3. Risttabel proovitükil 815 puuliikide esinemine erinevatel rinnetel Loendus koguhulgast rin pl T 1 S Grand Total KS 3 3 KU 1 1 MA 3 164 1 168 Grand Total 3 168 1 172 4. Rühmitamine Tabel 4. Männi diameetri esmased karakteristikud Männi diameetri esmased karakteristikud (prt815) Valimi maht: 164 Maksimum: 21,3 cm Miinium: 5,75 cm Haare: 15,55 cm Klasside arv: 8 Orienteeruv klassi samm: 1,94 cm

Andmetöötlus
20 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Biosüstemaatika teooria ja meetodid

Nende ülesannete täitmiseks on vajalik ka evolutsiooniprotsessi uurimine (varieeruvus, lii- giteke, hübriidide moodustumine jm.) ning fülogeneesi (viisid, aeg, koht) selgitamine. Süstemaatika rakendusaladeks on identifitseerimiseks ja klassifitseeri- miseks vastavate käsiraamatute (ka "määrajate") ning arvutiprogrammide (ka dialoogrezhiimis identifitseerimisprogrammide) koostamine; mingi ala (või kogu maailma) elusolendite inventariseerimine ja vastavate andmepankade pidamine, andmestiku koondamine bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Eestis on mõnikord süstemaatikaks nimetatud identifitseerimist ja floora või fauna inventariseerimist; see on ainult väike ja marginaalne osa süste- maatikast. Tänapäevane biosüstemaatika ei piirdu kirjeldamisega ja inventariseeri- misega; see on süstemaatiku töös küll tähtis, kuid ainult teadustöö esime- seks etapiks. Pelgalt andmestiku kogumisega piirdujaid hüütakse margikorja-

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
53
doc

AutoCad I

värvipalett), kust saab valida jooksva värvuse, mis säilitatakse süsteemimuutuja `CECOLOR väärtusena. Värvipalett on avatav ka ikoonilati Object Properties akna Color Control valikuga Other..., samuti rippmenüü Format valikuga Color.... Üldse on kasutusel 255 värvust numbritega 1 ­ 255, neist esimesed omavad lisaks ka nimetusi: 1 = Red (punane); 3 = Green (roheline); 5 = Blue (sinine); 2 = Yellow (kollane); 4 = Cyan (helesinine); 6 = Magenta (lilla). Nimetus on olemas ka värvusel 7 = White (valge), kuid siin sõltub tegelik värvus hoopis graafilise piirkonna (joonise tausta) värvusest: tumedal taustal on värvus 7 tõepoolest valge, heledal taustal aga vastupidi ­ hoopis must. Ikoonilati Object Properties akna Color Control kaudu on kõige mugavam kehtestada jooksvat värvust. Värvusi 1 ­ 9 saab valida värvipaleti

Autocad
326 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Väga varjutaluv. Eestis võib kasvatada saartel. Kõrgus 30...60 (65) m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. · Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad, sisselõikega, pealmised alumistest sageli poole lühemad, läikivad, tumerohelised, alt rohekasvalged. · Võrsed on hallikaspruunid, kaetud tihedalt ruugete karvadega. · Pungad on munajad, helepruunid, vaiguta · Käbid on tömpsilinderjad 10...15 (20) cm pikad, diameeter 3...5 cm, punakaspruunid (noorelt rohelised). Nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja ning on tagasipööratud. · Puitu kasutatakse sae- ja paberitööstuses, saadakse ka resonantspuitu muusikariistade valmistamiseks. Koorest saadavast vaigust valmistatakse strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke. 3

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
223
docx

Aforismid

See kleit on pilapoest , eks ? Parem ära mind vihasta, mul hakkavad kirstud otsa saama ! Tal on nii kole nägu, et see trükiti lennukite oksekottidele ! On see su nina, või kasvatad kolmandat kätt ? Ta näos on veel eelmise sinna istunud mehe jälg ! Räägi siis ometi. Sul on õigus oma lollile arvamusele ! Mängime hobust! Mina olen esiots ja Sina oled Sina ise. Tunne ennast nagu oma kodus..korista köök ära ! Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras." Hea parfüüm . Aga pead sa end selles just marineerima ? Kaua veel plõksid, tuleb sul paar hammast taskus koju viia. Ma ei unusta kunagi ühtki nägu, aga sinu puhul tahaks küll erandi.teha Kas sa käid ilusalongis tagavaraväljapääsu kaudu? Ta on nagu lauaga löödud. Ja mitte üksnes vastu rindu. Vaata teda. Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal.

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
33 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
44
docx

EESTI METSAD

Salumetsad  Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest.  Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%. Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel.  Osja (os) – esinevad mitmesugused soostunud mullad, bon. Noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V- Va, enamasti kasvavad segapuistud, Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest.  Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb

Eesti metsad
41 allalaadimist
thumbnail
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus
135 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Nimetu

Halupuu Tabel 5. Eri puuliikidest halupuude keskmised kütteväärtused sõltuvalt niiskusest Kütteväärtus vas- Niiskus Energiasisaldus Puuliik tavalt niiskusele kWh/kg % MWh/pm3 MWh/rm Mänd 4,15 20 0,810 1,360 Kuusk 4,10 20 0,790 1,320 Kask 4,15 0 1,040 1,750 10 1,030 1,730 20 1,010 1,700 Kask 30 0,990 1,660 40 0,970 1,620 50 0,930 1,550

Metsandus
6 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 31,3% II kohal on kask ­ 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp ­ V kohal 9,2% haab ­ 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad ­ Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Metsade hindamise konspekt

F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F Koonekoefitsent- Suhtarv, mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel. -Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas

Mõõtmistulemuste...
119 allalaadimist
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/

Infotehnoloogia
148 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud;

Metsakasvatus
174 allalaadimist
thumbnail
34
xls

Hinnangud, hüpoteesid, regressioon

Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 6 Kolmas kodutöö õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused Lähteandmeteks on Teie proovitüki 1. rinde enamuspuuliigi keskmine diameeter (rühmitamata andmed). Kopeerige see tulp sellele samale töölehele. Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 4.921

Andmetöötlus alused
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun