S천nu seletav s천naraamat

R천hu t채his on p. R천hu 체hik on 1 Pa (paskal)
Raadiolained on kasutusel mitmes erinevas tehnikavaldkonnas ning t채naseks p채evaks saanud lahutamatuks osaks inimeste igap채evaelust. Raadiolainete toimimismehhanism on k체llaltki keeruline, kuid seda m천istes on v천imalik raadiolained efektiivsemalt kasutada ning leida uusi mooduseid informatsiooni paremaks edastamiseks. Raadiolaineid jagatakse sageduse ja lainepikkuse j채rgi, erinevat liiki raadiolainetel on erinevad omadused ja sellest tulenevalt ka kasutusalad.
R천hk v - ruumala Isobaariline protsess protsess, kus temp t천usmisel 10C v천rra suureneb gaasi ruumala 1/273 v천rra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C. V1/V2=T1/T2 Isokooriline protsess protsess, kus temp t천usmisel 10C v천rra suureneb iga gaasihulga r천hk 1/273 v천rra selle gaasihulga r천hust temperatuuril 00C. p1/p2= T1/T2 12. Ideaalse gaasi olekuv천rrand Ideaalne gaas on gaas, mille molekulide vahel vastastikuse m천jutuse j천ud puuduvad.

Rutherfordi 천hupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle 체mber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad 체mber tuuma erinevatel orbiitidel 체hel ja samal tasapinnal, 체hel orbiidil v천ib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma 체mber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiut천en채osus erinev 2. S천nasta Bohri 2 postulaati.
Relatiivsusteooria j채rgi on keha mass tema kiiruse funktsioon kiiruse suurenedes mass kasvab (see kehtib suurte kiiruste korral). Korrutades viimast v천rrandit dt-ga => dp=Fdt, p채rast integreerimist => p 2-p1=닽dp=닽t1t2Fdt. Erijuhul, kui F=const, annab valem ajavahemikus toimunud inpulsi juurdekasvu: p 2-p1=F Impulsi j채채vuse seadus - suletud s체steemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasm천ju korral j채채v.
Radioaktiivsus - aatomituuma v천ime muutuda iseenesest teiseks aatomituumaks, sellel on kolm alaliiki, alfakiirgus(n천rga l채bitungimisv천imega),beetakiirgus(tugevam l채bitungimisv천ime kui alfal, n천rgem kui kammal) kammakiirgus( v채ga suure l채bitungimisv천imsusega ning k천ige radioaktiivsem) Poolestusaeg.- iseloomustab radiaktiivse lagunemise kiirgust, n채itab, kui pika ajajooksul muutub radioaktiivse aine kogus v채iksemaks Radioaktiivne dateerimine.

R천hu m천천t체hikuks on selline r천hk, mida avaldab j천ud 1 N pinnale 1 m2. Seda r천hku nimetatakse paskaaliks (Pa). N 1Pa = 1 . m2 Praktikas kasutatakse ka s체steemiv채liseid r천hu체hikuid: atm (atmosf채채r) ja millimeetrit elavh천bedasammast (mm Hg). 1 atm = 101325 Pa = 760 mm Hg. 횥htlase r천hu korral on r천humisj천ud pinnale v천rdne r천hu ja pinna suuruse korrutisega F = pS. Et 체he ja sama j천uga tekitada suuremat r천hku, tuleb toetuspinda v채hendada.
R천humisj천ud - R천humisj천ud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on r천humisj천ud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Absoluutne temperatuuriskaala- Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala mille v천ttis kasutusele 1851. aastal inglise f체체sik William Thomson (lord Kelvin).Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala j채rgi v천ib temperatuur olla ainult positiivne.
Ristlaine - laine,혻mille혻levimis혻suuund혻on혻risti혻v천nkumiste혻sihiga Lainepikkus on혻kahe혻l채hima혻laineharja혻vahekaugus.혻Lainete혻levimiskiirus혻v=혻 /혻T혻=혻 f.혻혻(v=l/t) Amplituud suurim혻kaugus혻tasakaaluasendist혻a혻suurim혻halve. Joonkiirus혻ringliikumisel혻=혻ringjoone혻pikkus혻:혻periood.혻v혻=혻2혻 r혻/혻T.혻Seega혻v혻=혻 r혻.혻Joonkiirus혻on혻suunatud혻piki혻 ringjoone혻puutujat. JOONKIIRUS혻ON혻V횛RDELINE혻NURKKIIRUSEGA.

Resonants - n채htus, kus v천nkeamplituud pikkus erinevates s체steemides: CV R C P R S체steemi koguenergia on j채채v suurus 2 2 Matemaatiline pendel saavutab max teatud sagedusel ja see on ka Adiabaatiline protsess S체steem, mis koosneb kaalutust ja venimatust 겣2 Adiabaatiline protsess- ei toimu l l0 1 niidist, mille otsas ripub ainepunkt(pikk peenike 겥 res 겥 02 2 걿 2 c2 soojusvahetust 체mbritseva keskkonnaga.
Resonants keha v천nkeamplituudi j채rsk kasv oma v천nkesageduse kokkulangemiselv채lise v천nkumise dagedusega nt s천durid sillal marssimas samas taktis nagu silla osakesed ja sild v천ib puruneda Lainete liigid 1.pikilaine laine, mid liigub keskonna punktidega samas suub흦as 2.ristlaine laine mille v천nkumise siht on keskkonnapunktide v천nkumise sihiga risti 3.keralaine laine mis levib k천igis ruumi suunades v천rdselt.
Roodium on keemiliselt p체siv ning ei astu reaktsiooni keemiliste 체henditega,olles vastupidav isegi fluori m천jule, kaetakse keemiareaktorite sisepinnad 천hukese roodiumkihiga.5-...10 protsendiline roodiumilisand muudab plaatinatraadi tunduvalt vastupidavamaks. Tugeval채ikeliste ja k천va (5,5-6) roodiumiga kaetakse h천bedast ja valgest kullast teeteid, et suurendada nende ilu ja kaitsta neid mehhaaniliste vigastuste eest.

Reaktiivliikumine - liikumine, mille p천hjustab kehast eemale paiknev keha osa 3. Seadused NEWTONI 1.SEADUS-Vastastikm천ju puudumisel v천i vastastikm천jude kompenseerumisel on keha kas paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt.
Ruudus on neli). Valemine: F , kus G=6,67쨌10됀뮤 on r2 kg 2 gravitatsioonikonstant, mis n채itab kui suure j천uga t천mbavad teineteist kaks 1kg massiga keha, kui nendevaheline kaugus on 1m. Gravitatsiooni 체heks esinemisvormiks on raskusj천ud. Raskusj천ud on planeedi (Maa) k체lget천mbej천ud tema l채hedal asuvatele kehadele. Valem: F=m쨌g, kus g=9,8m/s짼 on vaba langemise ehk raskuskiirendus.
Raskusj천ud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune혻atmosf채채r koosneb peamiselt혻vesinikust혻(70%) ja혻heeliumist혻(27%) Jupiteri sisemuse t채pne ehitus ning혻keemiline koostis혻ei ole t채nap채eval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga n채ha t채isp철철rde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustel채hedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit.

Radioaktiivse kiirguse - kiirgus heeliumi tuumade voog liigid - kiirgus elektronide voog - kiirgus v채ikese lainepikkusega, suure sagedusega elektromagnetlaine Nihkereeglid: kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta Mendelejevi tabelis kaks kohta vasakule; kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta 체he koha v천rra paremale; kui tuum kiirgab neutroni v천i gammakvandi, j채채b ta tabelis paigale.
Radiatsioonilised ehk kiirgusudud Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagaj채rjel, siis nimetatakse vastavaid udusid radiatsioonilisteks ehk kiirgusududeks, mis on 천igupoolest nn. kohalik udu: tavaliselt 철철sel v천i varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise t천ttu tekkinud; eelduseks on lisaks peaaegu selgele 철철le ka n천rk tuul ja piisav niiskus maapinna l채hedal.
Raskusj천ud - j천ud (P=mg) ,millega kaks keha t천mbuvad teineteise poole,on v천rdeline nende kehade massidega ja p철철rdv천rdeline nende vahelise kaugusega ja seda seob gravkonstant 款=6,7쨌10-11(m쨀/kgs2) F =款쨌m1쨌m2/r2 13.Deformatsiooni liigid 밪uhteline deformatsioon (琯) 琯 =l/E쨌F/S E-elastsusmoodul Def liigid:t천mme,surve,nihe,paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid.

Raskus j천uks nimetatakse gravitatsiooni j천udu, millega maa v천i m천ni teine keha m천jutab enda l채hedal olevat objekte/kehasid. F=mg, kus F on j천ud, m on mass ja g on konsonant ehk muutumatu suurus, mis maal om 9,8 N/kg. J천u m천천t체hikuks on njuuton e. N 8. H천천rdej천ud tekib keha kokku puutumisel esinev vastastik m천ju, mis takistab nende liikumist teineteise vahel.
Risont - arhiiv/1998/06/laser.htmlhttp://ubin.tehnokratt.net/stories/storyReader$35 http://www.ha mbaarst.ee/uudis.php?uudis=76http://www.elin.ttu.ee/EEU- Elec/BMEs/BMTTPROG.HTM#Laserthehttp://www.terviseleht.ee/200030/30_laserherpe s.php3http://www.hambaarst.ee/uudis.php? uudis=228http://www.kirjastused.com/nebadon/valgus.htm http://www.silmalaser.ee/inde
Rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne v천imalus saata tuumal천hkep채id igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine 뿈 On olemas ka nn. kildtuumapommid, mis on v천imelised kandma mitut tuumal천hkepead ning saatma need eri sihtkohtadesse Tuumas천ja takistamine 뿈 Strateegia, kus tuumarelva kasutada plaanivat riiki 채hvardatakse tuumas천jaga.

Reeversreziimis on v천rreldes horlennu reziimiga propelleri elemendi t천mme vastupidine ja takistus samapidine 10.B Propelleri p철철rlemiskiiruse kasvades propelleri kasutegur v채heneb, sest alates propelleri teatud p철철rlemiskiirusest yletab m천nel elemendil 천huvoolui kiirus helikiiruse. 11.E Millal on takistusmoment vastupidine v천rreldes horlennu
Riva - Rocci e Korotkovi meetod- 천lavarremanseti r천hk viiakse kiiresti s체stoolsest r천hust k천rgemale ja hakatakse seej채rel aeglaselt langetama, kuulates samaaegselt arteria brachialise kohal k체체narliigese sisepinnal stetoskoobiga Korotkovi toone, nende p천hjuseks on turbulentne voolamine, mis tekib arteri mansetialuses ahenenud osas.
Referaadi teemaks on laseri t철철p천him천te, laserkiire omadused ja v채ikeste osakeste m천천tmete m채채ramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. T철철s esitatakse keskkonnaf체체sika praktikumis sooritatud v채ikeste osakeste m천천tmete m채채ramise katse tulemused ja nende p천hjal tehtud j채reldused.

Raadiolainete sagedus on k천ige v채iksem, st energia k천ige v채iksem, 款-kiirguse sagedus k천ige suurem, st energia k천ige suurem, elusorganismidele k천ige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ehk valguse m천ju on 1889 Heinrich Hertzi poolt avastatud esimene kvantoptika n채htus, kus valguse langemisel metalli pinnale l철철di sealt v채lja negatiivne laeng.
Rutherfordi katse - Kasutas 慣-kiirgust, mille osakesed olid l채bitungimisv천imega ja pos. Laenguga. Ta kiiritas nende osakestega 천hukest kuldlehte.
Radiatsiooni dosimeetria on teadusharu, mis tegeleb kiirguse registreerimise ja kiiritusdoosi m천천tmisega materjalides ning kudedes, mis on ioniseeriva kiirguse m천ju all. Inimese dosimeetria on 체heks tervishoiuf체체sika ja meditsiinif체체sika allharuks, mis on keskendunud sisemise ja v채lise doosi arvestustele, mis tulenevad ioniseerivast kiirgusest.

Reaktiivliikumine keha selline liikumine, mille p천hjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa. 18. Mehaaniline v천nkumine liikumine, mis kordusb v천rdsete ajavahemike j채rel m철철da sama teed edasi-tagasi. 19. Vabav천nkumine v천nkumine, mis toimub s체steemisiseste j천udude m천jul p채rast keha tasakaaluasendist v채lja viimist.
Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa t채idab n천guspeegel, okulaariks on tavaliselt l채채ts (l채채tsede s체steem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, v채hemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu v천tvaid seadmeid.
Rist - Kaherattaliste s천idukite juhtidel tuleb linnaliikluses mikule l채henemisel valitakse k천igepealt 천ige s천idurada ja hoolikalt j채lgida ka teekatte seisundit (kuiv v천i kastetud, v채hendatakse kurust nii, et ristmiku piinle j천udes saaks trammir철철baste olemasolu jne.). Iga l채ikiv kaevuluuk, vajaduse korral k천he peatuda.

Raadiolainete levi On elektromagnetilise infoedastuse p천hivahendiks V천nkumisi tekitab elektrogeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn Raadiolained jagatakse omakorda: millimeeter- ja sentimeeterlainealaks Televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks Raadio ultral체hilainealaks Raadio l체hilaine, kesklaine ja pikklaine alaks
Relativistlik Aeg ja ruum on suhtelised, s천ltuvad keha liikumise kiirusest ehk tausts체steemi valikust. ( Kui suure kiirusega liigud siis kell hakkab maha j채채ma) Kui aeg ja pikkus on erinevad suurused klassikalises f체체sikas ja me elame 3 dimensioonilises ruumis siis relativistlikus f체체sikas elame me 4 m천천tmelises maailmas.
Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja P채ikeselt l채htuva laetud osakeste voo poolt (nn. p채ikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub m천nest meetrist noortel meredel kuni mitmek체mne meetrini k천ige vanemates mandri piirkondades.

Referaadis on l채bivateks teemadeks magnetseparaatorid ja nende tehnoloogia; magnetseparaatorite t철철p천him천te; magnetseparaatorite mudelid ja magnetseparaatorid toiduainet철철stuses. Teema kohta on enamus materjalist t천lgitud inglise keelest eesti keelde, kuna eesti keelset materjali magnetseparaatoritest on 체sna v채he.
Resonants on keha v천nke amplituudi j채rsk suurenemine, kui v채lise j천u m천jumise sagedus saab = keha oma v천nkesagedusega Laineteks nimetatakse v천nkumiste edasikandumist keskkonnas Lainete tekkimise 2 p천hjust: kui 1 osake panna v천nkuma siis see t천mbab kaasa ka naaber osakesi ,sest osakeste vahel m천juvad t천mbej천ud.
Riidi - ja suunatuled peavad olema valged, tagumised gaba- riidituled punased, suunatuled aga oran탑id (v채lja arvatud juhud, kui nad on 체hitatud gabariidituledega). Keskl체litis on enamasti 체hitatud valgustuse peal체liti ja s체체tel체liti. N채itena on joonisel 63 kujutatud mootorraste 1/DK ja 짬Jawa쨩 keskl체litid.

Refraktsioon on atmosf채채ris v천i h체drosf채채ris levivate elektromagnet- v천i helilainete pidev murdumine (kiirte k천verdumine). Et atmosf채채ri murdumisn채itaja k천rguse suurenedes v채heneb, siis k천verduvad taevakehalt tulevad valguskiired Maa poole, seet천ttu paistab taevakeha taevav천lvil k천rgemale nihkununa.
Rist - litsentseerimine on parim moodus eemaldada blokeerivad patendid konkureerivate ettev천tete vahel, motiveerides m천lemat poolt litsentsilepinguid s천lmima ja patente jagama, samuti ei kaasne rist-litsentseerimisse 체ldjuhul litsentsitasusid, mist천ttu on tegu odavaima v천imalusega j천uda l천pptooteni.
Relativistlikud efektid - Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste l체henemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga m천천dud:Mass on ainelise mateeria hulga m천천duks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumim천천tmed ja nad koosnevad osakestest.

Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused j채채vad tunduvalt alla n채htava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on 채채rmiselt oluline, kuna v천imaldab edastada informatsiooni v채ga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu v천tta.
Resonants - amplituud kasvab j채rsult, kui sundiva j천u sagedus l채heneb s체steemi omav천nkesagedusele/ n채htus, kus v천nkeamplituud teatud sagedusel maksimaalse v채채rtuse saavutab 21. Tasalaine(v천rrand). Tasalaine korral toimuvad v천nkumised 체hes ja samas faasis tasapinnal, st lainepind on tasapind.
R철철p체hendus - nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks l채bitavuseks; mida laengukandjate liikumise suund suurem on , seda n천rgemaks j채채b ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu v채li.Tavaliselt on dielektrikute suhteline tekkimiseks ja s채ilimiseks aines on vajalik l채bitavus k체mne ringis.

R천hu체hik on 1Pa. 1Pa=1N:1ruutmeeter. Mida v채iksem on pind, seda suurem on antud juhul r천hk.
Reaalarvu - kiirusvektori moodulit, m채rgiga reaalarvu - kui keha liigub m철철da sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisv천rrandi esimest tuletist aja j채rgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See n채itab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel.
Ristlained - v천nkumised toim risti(valgus). Pikilained toim laine levimise sihis(vedru v천nkumine, heli levimine). Lainepikkuseks nim vahemaad, kahe samas faasis oleva punkti vahel(; 체hik-m). Laine levimise kiirus- v= 뢥= /T. Mat pendel nim kaaluta niidi otsas rippuvat pendlit.

Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii 체llatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul).
Raskemates tuumades on rohkem neutroneid kui kergemates tuumades. J채relikult j채채b lagunemisel neutroneid 체le. Kui 체he lagunemise k채igus eraldub rohkem kui 체ks neutron, siis lagunemiste arv hakkab kasvama ja tekib nn. ahelreaktsioon. Tuumareaktoris kasutataksegi uraani ahelreaktsiooni.
Raskusj천ud ekvaatoril on 2,78 m/s짼 (2,57 korda v채iksem kui Maa ekvaatoril). V채ikese paokiiruse ja k천rge pinnatemperatuuri t천ttu on atmosf채채r 채채rmiselt h천re ning koosneb p천hiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, s체sinikdioksiidist, neoonist ja argoonist.

Rikastamine on teiste s천nadega uraani isotoobi U-235 protsendi t천stmine k체tuses. Reaktori t철철ks piisav rikastusprotsent j채채b tavaliselt alla 10%, pigem 5% l채hedale; n채iteks relvat철철stuses kasutamiseks on uraani vajalik rikastusprotsent oluliselt k천rgem, ulatudes 90%-ni.
Reductio taandama) on l채henemisviis, mis p체체ab m천ista tervikut osade parema tundma천ppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis v채ljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega.
Rist - lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (觀 p /) 1/2 (觀 - moolsoojuste suhe, p - r천hk, - tihedus). 11 Lainefunktsioon m채채rab lainetusel levivate v천nkumiste h채lbe u s천ltuvalt koordinaatidest ja ajast.

Raskusj천ud on suunatud allapoole, s on suunatud horisontaalselt m철철da maapinda, seega on raskusj천u t철철 0, kuna cos90 o = 0. 17. Keha massiga m langeb vabalt k천rguselt h. Kuidas on omavahel seotud potentsiaalne ja kineetiline energia? (Alguses, l천pus, suvalisel ajahetkel
R천hu 체hikuks on paskal ( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad r천hku edasi igas suunas 체hteviisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale m천juv 체lesl체kkej천ud on v천rdne keha poolt v채lja t천rjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ).
Reostaat ankru - e koormusvoolu reguleerimiseks 5) ampermeeter ergutusvoolu m천천tmiseks 6) ampermeeter ankru- e koormusvoolu m천천tmiseks 7) voltmeeter klemmipinge m천천tmiseks 8) generaatorit k채ivitav as체nkroonmootor, t채idab turbiini v천i mootori rolli 9) 체hendusjuhtmed.

Randalli - Sundrumi mudeli kohaselt peaksid l체hikesed Braanimaailma mustade aukude kiirguse tekitavad gravitatsioonilained kandma braanil olevatelt allikatelt energiat minema, n채ivalt rikkudes energia j채채vuse braanilt ja braanile siirduvate osakeste fluktuatsioonid.
Rulli p철철 - rab hammassektor 15, mida omakorda k채itab k채iguvahe- tusv천llile kinnitatud kahehambalise p천rklingiga v채nt 16 (체ks lingihammastest hambub sektori rummu vastava ham- baga ja sunnib sektorit p철철rduma). Rulli vigursooned nihutavad vajalikku l체litusharki.
Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid k채sitlev f체체sikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrod체naamikat, rajades 체htlasi neid 체hendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja 체ldrelatiivsusteooriast

Raskusj천u t철철 on allaliikumisel positiivne, 체lesliikumisel negatiivne.
Reaktsiooni molekulaarsus reaktsiooni elementaaraktist osav천tvate osakeste arv (reaktsioonid, mis n채evad ette 3 v천i enama molekuli osav천ttu, kulgevad enamasti bimolekulaarsete reaktsioonide kaudu --- kuna selliseid kokkup천rkeid molekulide vahel on loomulikult k천ige enam)
Raskete vigastus - esimene selili (p천lve천ndlate alla asetatakse mingi pehm0 tega kannatanut peaks transportima ainult meditsiiniper- ese, mis hoiaks jalad p천lvedest kergelt k천verad), tein큄 sonal, kes oskab 천igeaegselt m채rgata komplikatsioonide selili v천i k천huli.

Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikm천just maa ja keha vahel, seda m천천detakse m/s2. 16. Elektriv채ljas oleva keha energia avaldub ...... . kas kineetiline v천i potensiaalne energia? Kas see energia kauguse suurenedes kasvab v천i kahaneb? Joonis.
R철ntgeni체lesv천te on varipilt, mis saadetakse objekti varjude joonistumisel pildiretseptorile v천i pildij채채dvustusvahendile e. kandjale, milleks sobivad k천vendusekraani ehk foolio ja filmi kombinatsioon, elektronoptilina v천imendi v천i kiht체lesv천tteseadme detektorid.
R철ntgen - ja raadiokiirgus, n채htav valgus, UV, infrapuna (soojuskiirgus) Lainepikkuse j채rgi pikimast: Raadiokiirgus>Infrapuna>N채htav valgus>UV>R철ntgenkiirgus>Gammakiirgus Plancki kiirgusseadus (k천ver n채itab, et) kiirgustugevus: UVinfrapuna

Raskusj천ud gravitatsioonij천ud, millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi. Raskusj천udu saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil, kus kehadevaheliseks kauguseks v천etakse Maa raadius R, millele vajadusel liidetakse keha kaugus maapinnast
R천hk체hikus on SI s체steemis paskal ja CGS Kui n체체d v천rrelda keha kaalu 천hus ja vette s체steemis dyn/cm짼. uputatult leiame, et keha kaal on v채henenud t채pselt selle v채ljat천rjutud vedelikku kaalu Mittes체steemseks 체hikuks on atmosf채채r(at). v천rra.
R철철p체hendus - Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on v천rdne voolutugevuste summaga r철철biti 체hendatud juhtides I=I1+I2. R철철biti 체hendatud juhtide kogutakistuse p철철rdv채채rtus on v천rdne juhtide takistuste p철철rdv채채rtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2

R철철p체hendus - kogumahtuvus on 체ksikute kondekate mahtuvuste summa C=C1+C2+..Cn. Jada체hendus-liidetakse kogumahtuvuse leidmiseks mahtuvuste p철철rdv채채rtused1/C=1/C1+1/C2+..1/Cn Elektriv채lja energia-Laetud kondeka katete vahelises ruumis on elektriv채li.
R lat - lazu,ri:rA ca.rr, . ' t Tzr.salaini,m:11,: new:ktor' , . il lr - O-f tl - 0 08i lev:t, ,:l rcrscs kr:sll cn rrs kiiru, ega r) m/s. Mi.,i:ara rii,rkurriste ih.asir.rat.: k,hr prnlti r.ate1,,r;tt" tJ,u"lr,uia = i l . - 8,0) ni:f . ',r:6,C). "";
Relatiivne niiskus - igap채evane, on antud ruumalas gaasi veeaurukogus, mida v천rreldakse maksimaalse veeaurukog, mis samadel f체체sikalistel tingimustel selles gaasis maksimaalselt sisalduda v천ib e kuni j천utakse kastepunktini, seda v채ljendatakse protsentides.

Ringis - voolutugevus on v천rdeline pingega ja p철철rdv천rdeline kogu takistusega I=U/R. Vv ringis v천imsus on arvutatav valeminga P=I*Ucosfii. Resonandiks elektriahelas nim n채htust, mis seisneb voolutugevuse sund v천nkumises amplituudi j채rsk kasv.
Resonants - sundv천nkumiste amplituudi s천ltuvus sundiva j천u sagedusest tingib olukorra, kus sageduse teatud v채채rtuse juures antud s체s. v천nkeamplituud saavutab maksimumi. V천nkuv s체s. osutub niisuguse sagedusega j천u suhtes eriti vastuv천tlikuks.
Resonants kui sundiva j천u sagedus 체htib s체steemi oma v천nkesagedusega on tegemist resonantsiga. (laps kiigel) Matemaatiline pendel venimatu ja kaaluta niidi otsa on riputatud ainepunkti nim mat.pen. kasut maavarade otsimisel, reaalselt pole!

R철ntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib r철ntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagaj채rjel (elektronide 체mberpaigutusest aatomis). 慣 - kiirgus ja 棺 - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.
Raadiolained on ka navigatsiooniks 채채rmiselt olulised n채iteks satelliitnavigatsioon (GPS, GLONASS) toimivad t채nud k체mnetele satelliitidele, mis edastavad pidevalt oma orbitaalpositsiooni ning kellaaega, millal see andmepakett teele saadeti.
Ringsagedus w=2f 궥 Efektiivv채채rtus E=Em /닖2 궥 Elektromotoorj천ud E1=-늽Fii/늽t 궥 Amplituudv채채rtus Em=B*S*w 궥 Induktiivtakistus XL=w*L 궥 Mahtuvustakistus XC=1/w*C 궥 Kogutakistus Z=닖R2+(XL-XC)2

Raske vesi on vesi, mille molekulis (H2O) on tavalise vesinik-1 (tuumas 1 prooton, 0 neutronit) asemel vesinik-2 ehk deuteerium ehk raske vesinik (tuumas 1 prooton, 1 neutron). Raske vesi on palju parem neutronite aeglusti kui tavaline vesi.
Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, t채his g, , , I seadus m채채ratleb paigalseisu ja 체htlase liikumise: Keha seisab paigal ja/v천i liigub 체hteaegselt sirgjooneliselt kui talle j천ud ei m천ju v천i talle m천juvad j천ud kompenseerivalt.
Resonants V천nkumise amplituud kasvab j채rsult Tekib, kui sagedus saab v천rdseks v천nkeringi omav천nkesagedusega Leiab laialdast kasutamist omav천nkesagedusel 3. Elektromagnetv채li Elektri- ja magnetn채htuste 체ldine alge.

Ristlaine - ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult h채iritud, v천nkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- v천nkumine toimub piki laine levimissuunda. Lainepikkus- kahe l채hima samas faasis v천nkuva punkti vaheline kaugus.
Ristsihilised v천nkumised on v채ikeste h채lvete juures m천lemad harmoonilised ning keha liikumise v천ib kirjutada parameetrilisel kujul: x = Ax sin ( x t + x ) y = Ay sin ( y t + y ) Keha tegelik liikumine on x ja y sihiliste liikumiste summa.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Raskusj천ud 혻j천ud,혻millega혻Maa혻t천mbab혻enda혻poole혻mingit혻keha.혻 Maapinnal혻saab혻raskusj천udu혻arvutada혻valemiga:혻F=mg F혻벬쟪ehale혻m천juv혻raskusj천ud혻혻;혻혻m혻벬쟪eha혻mass혻혻;혻혻g혻벬9,8혻N7kg Maapinnalt혻eemaldudes혻g혻v채heneb.혻Erinevate혻taevakehade혻pinnal혻 on혻g혻v채채rtus혻erinev.혻혻 Elastsusj천ud ehk혻kehast혻tekkiv혻j천ud,혻mis혻on혻v천rdne혻kuid혻 vastassuunaline혻keha혻deformeerivale혻j천ule

R채채gitakse s - , p-, d- jne. elektronidest (t채he ees paikneb kvantarv n, n채iteks 2p- v천i 3d- elektron). Magnetkvantarv ml m채채rab orbitaallainete ringlemistelje (elektroni impulsimomendi vektori) asendi ruumis antud lainet체체bi jaoks.
Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus; samuti ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemine; samuti igasugune tuumade v천ime iseeneslikult kiirata
Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on t채isarvud ning b돖0 . Ratsionaalarvude t채his on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline s체steem, mis lubab kirja panna suvalise astme v천rrandi lahendeid.

Resonantsiks nimetatakse sundv천nkumiste amplituudi j채rsku suurenemist, kui s체steemile m천juva v채lise perioodilise j천u sagedus saab v천rdseks s체steemi niisuguse omav천nkesagedusega, mis tal oleks dissipatiivsete j천udude puudumisel.
Raadiolained - side 궥 Mikrolained - mikrolaineahi 궥 Infrapunakiirgus - soojuskiirgus 궥 N채htav valgus inimsilmaga n채htav 궥 Ultraviolettkiirgus - meditsiin 궥 R철ntgenkiirgus r철ntgen masinad 궥 Gammakiirgus teadus
Raskusj천udude v채li on potentsiaalne. Igas traj punktis m천jub kehale 체hesugune, vertik alla suunatud j천ud P=mg. J채relikult t철철 on- A=P(h1-h2)=mg(h1-h2). Nagu n채ha t철철 ei s천ltu teest, j채relikult raskusj천udude v채li on potentsiaalne.

Ristilaine v천nkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine v천nkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju j채rgi.
R철ntgenikiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille lainepikkus on vahemikus 10-2 nm .....10 nm. Sellise kiirguse avastas 1895.a. saksa f체체sik Wilhelm R철ntgen, kes sai selle eest esimesena Nobeli f체체sikapreemia (1901.a.).
Referaadi teemaks on 얪채ikeses체steem ja selle tekkimine. Selle t철철 eesm채rgiks on anda 체levaade meie P채ikeses체steemist 체ldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie P채ikeses체steemis olevaid planeete ning muid objekte.

Ringliikumise n채ideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine 체mber t채htede (ja kaaslaste tiirlemine 체mber planeetide), elektroni liikumine magnetv채ljas, kuid ka n채iteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja k채es.
Radioaktiivses keskkonnas on v채ga t채htsad ohutusn천uded. Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja 뱒eadmeid (kaugjuhitavusega manipulaatoreid, roboteid jne.) Ohtlikus piirkonnas j채lgitakse dosimeetriga pidevalt kiirgusdoosi.
Raskusj천ud - j천ud, millega Maa t천mbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele m천juv gravitatsioonij천ud (P=mg). Toimub t천mme punktmasside vahel, Gravitatsioonikonstant G=6,67*10 -11. Vastasm천ju on 채채rmiselt n천rk.

Raskuskiirendus on 3,71 m/s짼 (0,38 raskuskiirendusest Maal). Esimene kosmiline kiirus on 3,0 km/s. Paokiirus (planeedi gravitatsiooniv채ljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). Merkuuri ja Maa v천rdlus.
R철ntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad R철ntgen Nikola Tesla R철ntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s R철ntgenkiirgusel on rohkem energiat kui n채htaval valgusel, seega v천ib l채bida
R철ntgeni체lesv천ttest keeldujaid on aga k체ll ette tulnud, vaatamata riskile, mis tekib diagnoosi puudulikkusest. Ehk on p천hjus selles, et 체lehindame riski nende ohuallikate poolt, mida me meeltega ei taju ja samav천rd alahindame neid, mida tajume.

Radoonimonitor on m천천teobjektil 2-4 p채eva ning selle aja sees toimub pidev m천천tmine (aparaat registreerib 10minuti keskmise tulemuse). Saadud tulemused iseloomustavad vaid hetkeolukorda ja ei ole v천rreldavad aasta keskmisega.
Reaktiivv천imsus v천imsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv v천i mahtuvustakistus) V천imsuse 체ldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel Vahelduvvool elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub.
R천hk pinnal on 1 atm. Maa atmosf채채ri alumine piir on maa- ja merepind, 체lemine piir aga ei ole t채pselt m채채ratletav. H채marikun채htuste ja k천rgete virmaliste vaatluse p천hjal arvatakse, et see on 1000...1200 km k천rgusel.

R천huks nimetatakse pinna체hikule m천juvat j천udu: F p= ; S R천hk ei ole vektoriaalne suurus, kuigi j천ud on. P천hjus on selles, et r천hu avaldises arvestatakse ainult pinnaga risti olevat j천udu ehk normaalr천humisj천udu.
Reaalne v천nkering on sumbuv. Cu 2 Li 2 u vahelduvpinge hetkv채채rtus, E = Ee + Em = + = const i voolutugevuse hetkv채채rtus 2 2 Thompsoni valem V천nkeperiood on v천rdeline ruutjuurega induktiivsuse ja mahtuvuse korrutisest.
Reisijatele on h천ljukrongid v채ga mugavad juba sujuvuse ja tasase s천idu p채rast, kuid lisaks sellele on rong on ka v채ga t채pne ja rongis pole vaja kinnitada turvav철철sid ning s천idu ajal v천ib rongis vabalt ringi liikuda.

Raadiolained on madalaima sagedusega EM-lained, nende 체lemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimesed rakendavad neid infoedastusvahendina, looduslikud raadiolainete allikad on m천ned kosmilised objektid, n채iteks pulsarid.
R천ngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km , tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe v채limise nn. Gossameri r천nga kaugused Jupiteri keskpunktist j채채vad 181 000 ja 221 000 km vahele.
Resonantsiks nimetatakse n채htust, kus v채lise m천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedusega suureneb v천nkeamplituud m채rgatavalt (Keegi l체kkab kiike 천ige sagedusega ja kiige amplituud suureneb).

Radiaatorist v채ljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum 체he tunni jooksul? Teisendused: pindala S= 6*10-4m 2, v=2*10-2 m/s, AT = 55 K, c = 4200 J/kg K (vee erisoojus), p(tihedus)=1000 kg / m3, t= 3600s
Relee - regulaatorit H2K-PP1 (joon. 41) k채sutatakse koos- voolumasina l체litusviis) ja tekitab sobiva magnetv채lja t철철- t철철s generaatoriga T-36M8 ja T36M7 mootorratastel M^K- tamisel generaatorire탑iimil.
Reaktsioonj천udusid nimetatakse normaalreaktsioonideks, ning t채histatakse sageli N . Aga, veelkord t채helepanu: selline on pinnareaktsioon ainult sileda pinna puhul, kui h천천rdumist (ega ka veeretakistust) ei arvestata.

Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja P채ikeselt l채htuva laetud osakeste voo poolt (nn. p채ikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks.
Resonants on v천nkeamplituudi j채rsk kasv, mille p천hjustajaks on vabav천nkumise sageduse kokkulangemine v채lism천ju sagedusega ehk siis lihtsamalt 철eldes sageduste kokkulangemist nimetataksegi resonantsiks.
Regressioonsirge te - geliku t천usu leidmiseks tuleb kasutada m채rgitesti (21). Ka t천usu m채채ramatus leitakse m채rgites- tist (22). T천usu m채채ramatuse arvutamiseks 95 % usaldusnivool tuleb m채채ramatust korrutada

Ristlaine 혻osakeste혻v천nkuvumise혻suund혻on혻risti혻laine혻levimissuunaga.혻혻Kahekeskkonna혻piiril:혻lained혻 keeltes,혻membraanides,혻vedelate혻ja혻tahkete혻kehade혻pinnal;혻(elektro짯magnetlained)
Rahetera s체damik on harilikult l채bipaistmatu, kaetud m천nikord l채bipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate l채bipaistvate ja l채bipaistmatute kihtidega. Rahetera l채bim천천t on harilikult 4 5 mm, vahel suurem.
Rutherford - Bohri aatomimudel 꺊 (vt postulaate) 7. De Broglie lainepikkuse seos elektronide orbitaalidega 꺊 2 lubatud orbiiti peavad 체ksteisest erinema v채hemalt 체he de Broglie' lainepikkuse v천rra.

Radioktiivsus - tuumalagunemine. Tuumalagunemine toimub alfa v천i beetalagunemise , gammakiirgus alfa:heeliumi osakesed, beeta:elektronid, gamma: footonite voog nukelonid koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest
Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa t채idab n천guspeegel, okulaariks on tavaliselt l채채ts (l채채tsede s체steem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus.
Ri천lide viskoossus on harilikult 6 . . . 11 (transmissiooniOli- V채iksemat bensiinituld saab kustutada vaiba v천i muu suu- del 10 . . . 15) cSt. Oli on seda parem, mida p체sivam on ta rema riidet체kiga kattes.

Raskemaks juhuks on kannatanu traumaatiline 큄okk, mis avaldub j채rsus n천rkuses ja on tingitud n채rvis체steemi, s체dame ja veresoonkonna ning organismi teiste elut채ht- sate s체steemide tegevuse langusest.
Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. T채his 廓. 횥hik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis l천ikab kera pinnast v채lja pinnat체ki, mille pindala v천rdub raadiuse ruuduga.
Raskusj천ud - j천ud, millega Maa t천mbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele m천juv gravitatsioonij천ud (P=mg) Gravitatsioonij천ud on j천ud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni n채htus.

Raskusj천ud fg on gravitatsioonij천ud, millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi. Raskusj천uga on seotud keha kaal, mis v채ljendab keha poolt alusele v천i riputuskohale m천juvat j천udu.
Resonants - v천nkeamplituudi j채rsk kasvamine perioodilise v채lisj천u sageduse kokkulangemisel s체stemi vabav천nkumise sagedusega harmooniline v천nkumine-v천nkumine mis toimub sin v천i cos funkts.
Raskusj천u korral on 체les t천stetavale kehale m천juv j천ud konstantne (P=mg) ning tehtav t철철 on v천rdeline k천rguse muutusega (A=ph=-mgh), kuna raskusj천ud P ning vertikaalnihe h on vastassuunalised.

Refermeerimisele on v천etud fotoefekt, selle avastamine, seos Einsteiniga, seadused ja kasutamine. Materjal on k채istletud kaheteistk체mnenda klassi f체체sika 천ppekavale ning selle n천utele l채htudes.
Relee - regulaato- ril 짬Bosch쨩 nihutatakse selleks ankrul olevat vedruliista* kut. Kontaktide suletud seisus peab liikuva kontakti vedru- liistaku otsa ja ankru vahele j채채ma v채ike pilu.
Resultantv채li on ringvoolu teljel k천ige tugevam just ringvoolu keskpunktis.11. Kruvireegel- kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea p철철rdumise suund n채itab magnetinduktsiooni suunda.

Relatiivne niiskus protsentides avaldatud suurus, mis v채ljendab 천hu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril k체llastunud aurule vastava absoluutse niiskuse v채채rtusesse samal temperatuuril.
Resonants 혻sundv천nkumiste혻amplituudi혻j채rsk혻kasv혻omav천nkesageduste혻l채hedases혻piirkonnas혻ja혻 seda혻sagedust혻nim혻resonants혻sageduseks,혻mis혻on혻madalam,혻kui혻omav천nkesagedus
Ritl천ike pindala - S ( mm2 ) Seep채rast sulavkaitsmetes ( rahva keeles kaitskorkides ) v천etakse v천imalikult peenikene juhe, see voolutugevuse suurenedes 체le lubatud piiri kuumenedes sulaks 체lesse.

Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel, kusjuures teatud tuumade lagunemisel v천ib eralduda ka suuremaid osakesi.
Rehv koos - neb v채liskummist ja sisekummist koos ventiiliga ning p철ia- v철철st (joon. 94). V 채 l i s k u m m i aluse moodustab kuni neljast kummiga l채biimmutatud koordriidekihist p천himik.
Rootor on elektrimootori p철철rlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetv채ljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe l천ikab magnetv채lja j천ujooni.

Reaktsioonj천u suund on risti vardaga AB. T채histame selle j천u N D . See j천ud on suunatud allapoole, sest varras CD surub vardale AB peale (mitte ei t천mba 체les). Varda AB j천udude skeem ongi valmis.
Ruumalade suhted on p철철rdv천rdelised. 횥laltoodud tingimusi rahuldab selline gaas, mille korral: p1V1=p2V2 ehk siis = . Molekulide m천천tmed on t체hised v천rreldes molekulidevahelise kaugusega
R철ntgenstruktuuranal체체s on meetod aatomite ruumilise paigutuse ning nende omavaheliste kauguste m채채ramiseks tahkise kristallv천res, mis toimib pealelangeva r철ntgenkiirguse suhtes difraktsiooni- v천rena.

Raadiolainete sagedus on k천ige v채iksem, st energia k천ige v채iksem, 款-kiirguse sagedus k천ige suurem, st energia k천ige suurem, elusorganismidele k천ige kahjulikum (purustavam). Fotoefekti kasutamine
Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on v천imalik organismi kahjustus.
Relatiivne ehk suhteline niiskus (t채his r). Relatiivse niiskuse all m천istetakse 천hus oleva ja 천hu temperatuurile vastava k체llastava veeauru r천hu suhet, mis on v채ljendatud protsentides.

R천hk vedelikus paigalolevas vedelikus s체gavusel h on r천hk: p = g갿. Pascali seadus vedelikule ja gaasile avaldatav r천hk antakse muutusteta edasi vedeliku v천i gaasi gasse punkti.
R천huks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub pinnale risti m천juva j천u ja kehade kokkupuutuvate pinna pindala jagatisega R천hk=j천ud/pindala P=F/s R천hu 체hikuks on 1Pa(paskal)
Radioaktiivsus on 체htede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine). Gammakiired.

R천hu si - 체hikuks on paskaal (1 Pa). 1 Pa = 1 N/m2. 궥 Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristl천ikega torus on voolamise kiirus p철철rdv천rdeline toru ristl천ike pindalaga.
Relatiivsusprintsiip - V채ide, et k천ik meh.n채htused kulgevad erinevates inertsiaalsetes tausts체stee-mides 체htemoodi, mist천ttu meh.katsete abil pole v천imalik kindlaks teha, kas antus tausts체s.
Ruumala체hikus on v천rreldav ideaalse gaasi omaga, need molekulid praktiliselt ei m천juta 체ksteist molekulaarj천ududega, nad liiguvad kaootiliselt ja p천rkuvad ka omavahel, kuigi v채ga harva.

Ringliikumisel on keskpunkt kehast v채ljas (Maa 체mber P채ikese). Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mis n채itab, kui pika tee l채bib keha m철철da ringjoont aja체hikus.
Resorants - V천nkeamplituudi j채rsku kasvamist perioodilise v채lism천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedus. N채htuse tekkimise tingimuseks on sageduste v천rdsust.
Rutherfordi - Bohri aatomimudel on aegade katsumustele edukalt vastu pidanud,sealt pole vaja olnud midagi olulist 채ra visata, k체ll aga juurde v천tta kirjeldamaks keerulisemaid aatomeis.

Ristlaine - keskkonna osakesed v천nguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) 궥 Pikilaine-keskkonna osakesed v천nguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained)
Raadioside on informatsiooni edastamise eesm채rgil 체henduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.
Rakenduslikult on k천ige t채htsamaks pooljuhiks olnud r채ni (Si), aga t채htsad on ka germaanium (Ge) ja gallium-arseen (GaAs). n - pooljuht n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht).

Reinsalu - 섃섲lgajale fotograafile쇺 http://www.foorumid.org/index.php?topic=7.0 http://www.wix.com/liln2nnu/j/fotograafia-ajalugu http://fotokala.ee/fiki/index.php/Esileht
Relatiivsusteooria on avalikustatud aastal 1905) Erirelatiivsusteooria - Erirelatiivsusteooria k채sitleb muu hulgas ruumi ja aja k채itumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast.
Rootor on 체he poldiga kinnitatud v채ntv천lli koonusotsale ku체llaagri v채ldib mansett-tihend 5. ja kujutab endast rullikujulist kaheksa poolusega Generaator t철철tab j채rgmiselt.

Raskusj천ud on Maa k체lget천mbej천ud, on v천rdeline keha massiga Raskusj천ud = Maa k체lget천mbej천ud = keha mass Keha kaal j천ud, millega keha m천jutab alust v천i riputusvahendit.
R철ntgenikiirte omadused - a) r철ntgenkiired tungivad l채bi paljude ainete, mis n채htavale valgusele on l채bipaistmatud. Kehtib seadusp채rasus: mida tihedam on aine, seda rohkem kiirgust neeldub.
Radionukliid ebastabiilne nukliid Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0e-t貫, kus N on t m철철dudes radionukliidide arv, N0 on algne radionukliidide arv, t aeg ja 貫 konstant

Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille kohta.Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. k채igus muutub tahke aine aine 체leminekut gaasilisest faasist 체le vedelasse kristallstruktuur.
Rahuldavaid mini - biogaasigeneraatoreid. See on t채iesti m천eldav energialahendus v채iketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida 채raviskamise asemel generaatorisse pista.
Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida p천hjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund l채bib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine.

Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema t천mbej천ud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja t천mbej천u suhe) on v채iksem kui kolbmootoril.
Resul - tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et tema alguspunkt 체htiks vektori A l천puga (joon.3.). Sum-mat v천ib esitada kujul C = A
R철ntgenkiirgus kuumas gaasis (meie P채ikese pinna kohal ka k천igil t채htedel, neutront채htedel, mustadel aukudel) M천천detakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses

Raadiolainetest pikadest - , kesk-, l체hi- ja ultral체hilainetest l채bivad ionosf채채ri 5. Miks ultral체hilained levivad otsen채htavuse piires ? 6. Gammakiirgus tekib aatomite ╈ . 24
Raskusj천ud - Kehale m천juv j천ud, mis on p천hjustatud peamiselt gravitatsioonij천ust ja tsentrifugaalj천ust. Keha kaal- J천ud, millega keha m천jutab alust v천i riputusvahendit.
Resonants - v천nkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui v채lise energiaallika sagedus 체htib v천nkuva s체steemi oma sagedusega nt s천durite marss sillal, kiigele hoo andmine.

R체nk - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske 천hu t천usmisel, mille k채igus 천hk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka j채채pilved.
Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust.
Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel 천hk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori l채binuna v채ljub 천hk umbes 6 korda suuremal r천hul.

Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuv천tjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni p천him천tte patenteeris saksa insener H체lsmeyer 1903
Raskemates tuumades on suhteliselt palju neutroneid ja neid j채채b sellisel reaktsioonil 체le. Kui m천ni algtuum haarab vaba neutroni, siis muutub ta ebastabiilseks ja v천ib laguneda.
Raskusj천uga on seotud keha kaal, mis v채ljendab keha poolt alusele v천i riputuskohale m천juvat j천udu. Raskusj천ud m천jub Maa poolt kehale, aga keha kaal m천jutab teisi kehi.

Rahuldavaks seletamiseks on eeldada, et see planeet ei liigu mitte 체htlaselt pikki ringi, mille keskmes on P채ike, vaid elliptilisel orbiidil, mille 체ks fookus langeb kokku P채ikesega.
Relatiivsusteooria j채rgi on looduse k천ige suurem kiirus valguskiirus ning kui keha liigub valgusel채hedase kiirusega, siis tema pikkus v채heneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt.
Ringliikumise n채ideteks on planeetide tiirlemine 체mber t채htede, elektroni liikumine magnetv채ljas, kuid ka n채iteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja k채es.

R천ngaste paksus on m천ni kilomeeter, v채limise r천nga v채lisserva planeedi tsentrist on 137 500 km. Saturni r천ngad on t천en채oliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.
Restart ehk seadet taas k채ivitama SSID (Service Set IDentifier) on v천rgunimi(mestiident) traadita v천rgus mida peavad kasutama k천ik antud v천rgus tegutsevad seadmed.
R천nga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-r천ngas). A ja B r천nga vahel on tume v철철t- Cassini pilu, ka A r천nga v채lisseinas on t체himik- Encke pilu.

R철철p체henduse korral on elektritarvitid 체hendatud 체ksteisega r철철biti ehk siis paraleelselt, ja 체he tarviti katestamise korral ei s천ltu teine tarviti esimesest ja p천leb edasi.
Rakendused on n채iteks vabade neutronite tootmine (n채iteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, n채iteks meditsiinilisel otstarbel.
Raskusj천ud on kehale mojuv joud, mis on pohjustatud peamiselt gravitatsioonijoust ja tsentrifugaaljoust. Keha kaal on joud,millega keha mojutab alust voi riputusvahendit.

Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodes, eriti kiirendusautodes, mille rekordit hoiab rakett auto. Turboventilaatormootoriga auto ThrustSSC hoiab praegu maa-kiiruse rekordit.
Radios체siniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise p채ritoluga objektide vanuse m채채ramiseks ehk dateerimiseks s체siniku radioaktiivse isotoobi C-14(14C) abiga.
Reaalsede laseride on ultraviolettkiirguse laserallikat mis p천hineb laseri pikema lainepikkusega ja 체he v천i mitme mittelineaarne kristallid mittelineaarne sagedusmuundamise.

Raadiolainete allikaks on v천nkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad.
Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa t채idab n천guspeegel, okulaariks on tavaliselt l채채ts(l채채tsede s체steem) Raadioteleskoop: t철철tab radarip천him천ttel.
Reziimiga tuuleveski reziimis 12.D Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk.

R철철p체hendus on juhtide (takistuste, tarbijate) 체hendusviis, mille puhul vool mingis ahela punktis hargneb ja p채rast juhtide l채bimist konndub j채lle 체hte punkti.
Ristl천ike number on j채채k 천pem채rkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(횛M_nr; 50) 횛ppem채rkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5
Raske mass on mass, mis figureerib Newtoni gravitatsiooniseaduses - kaks keha t천mbuvad teineteise poole j천uga, mis on v천rdeline nende kehade masside korrutisega.

Raskusj천ud on 체ks gravitatsioonij천udu vorme 15. Mis on vabalangemiskiirendus? kiirendus milega k천ik kehad langevad maa poole 16. Tuletada raskuskiirenduse 체hik.
Ristlaine Sel juhul toimub v천nkumine risti laine levimise suunda Nt:Merelaine Lainepikkus on kaugus kahe l채hima samas faasis v천nkuva punkti vahel, T채his 貫
Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide v천ime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomiv채listest teguritest.

Raskusj천uks nimetatakse Maa v천i m천ne teise taevakeha l채hedal asuvale kehale m천juvat gravitatsioonij천uks. Raskusj천ud s천ltub keha massist a teguri g suurusest.
Ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe t채isarvu m ja n (n돖0) m/n. Igal ratsionaalarvul on l천pmatu k체mnendarendus ja see on alati perioodiline.
Resonants Resonants on v천nkes체steemis esinev n채htus, mis seisneb amplituudi olulises suurenemises juhul kui sundv천nkesagedus saab v천rdseks omasagedusega.

R천hu 체hikuks on 체ks paskal: [ p ] = 1 N3 = 1Pa . m Ligikaudu sama suurt r천hku avaldab maapinnale sajagrammise maasiga keha, mille toetuspindala on 체ks ruutmeeter.
Resonants v천nkeapmlituudi oluline suurenemine, v채lise m천ju muutumise sageduse l채henemisel ja kokku langemisel selle v천nkes체steemi oma v천nkesagedusega.
Rudolf clausius on 철elnud , et soojus ei saa iseenesest 체le minna k체lmemalt kehalt kuumemale. Iseeneslik 체leminek on 체leminek , mis leiab aset suletud s체steemis.

Resonants v천nkeamplituudi j채rsku kasvamist perioodilise v채lism천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks.
Rllik3 - stiainc lcvirnilsu .:rsl4 nLkaugusel ur ajrvapunkti hiiive ja lriiren,lui .rjarrlom( n,lir t : 4.4 s, kri hctkel I .. 0 o i .lllika vi:hefaas or 11.
Rutherford - katse j채reldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(체lemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum.

Rakud 혻kolvikesed혻ja혻kepikesed,혻mis혻v천tavad혻vastu혻valgus채rritusi.혻 Kepikesed혻eristavad혻musta혻valgest,혻kolvikesed혻v천imaldavad혻tajuda혻
Raskusj천ud on arvuliselt v천rdne toereaktsiooniga ,mis t채hendab pinnasevastasem천juga H천천rdej천udu aitavad v채hendada rattad, laagrid, detailide 천litamine.
Rcant - .qq T'hIr MfuiC X:=X: r' *L'Q ' n: Ac '^rL"# hyt ,'4,{.{tn t"hl, hl1+ \*'* \* \4{'n I *:=fr v,WY rWW,y*{, trry\ W }v''^4u n^,rro{* '\*"tW fl"\lAf,

Ringintegraalina - tsirkulatsioonina . Elektriv채lja tugevuse tsirkulatsioon piki suletud kontuuri on v천rdeline seda kontuuri l채biva magnetvoo muutumise kiirusega.
Raadiolainetele igas telefonis on n천rga v천imsusega raadiosaatja ja tundlik vastuv천tja, k천ne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga.
Reaktsioon on toimunud. Katseandmed: Tabel 1. Sahharoosilahus 2,4% Aeg reaktsiooni Jrk nr Kellaaeg algusest min Polamat n채it 慣 1. 13.17 0 8,5 2. 13.18 1 8,3

Relatiivne niiskus - Protsentides v채ljendatud suhe, kus veeauru osar천hk antud temperatuuril on jagatud k체llastusele vastava veeauru osar천huga samal temperatuuril.
Resultantj천ud - k천igi j천udude vekoriaalne summa Fr-resultantj천ud 4-2=2N Takistusj천ud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema j천udude resultant on 0.
Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame r채채kida siis, kui keha m천천tmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me v천ime kasutada punktmassi mudelit.

Ringprotsessid on need protsessid, milles s체steemi algolek taastub p채rast seda kui s체steem on l채binud j채rjestikku mitu erinevat termod체naamilist vaheolekut.
Resonantsiks nimetatakse sundv천nkumise amplituudi j채rsku suurenemist v천nkes체steemile m천juva sundiva j천u sageduse kokkusattumisel s체steemi omasagedusega.
R천ngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise j채rgi t채hestikulises j채rjekorras Koosnevad j채채st, kividest ning tolmust

Resultantj천ud on j천ud mille m천ju kehale on sama, mis mitme j천u koosm천ju . Resultantj천ud on arvutuslik suurus, seda ei saa siduda 체hegi konkreetse kehaga.
R철철p체henduseks nimetatakse sellist 체hendust, kus kondensaatorite k천ik positiivse laenguga elektroodid 체hendatakse omavahel ja negatiivse laenguga elektroodid
Rakendatud f - de momentide algebraline summa selle telje suhtes =0. (joonis1 + M1+M2=0) p채rip채eva liikuv F=positiivne, vastup채evava liikuv F=negatiivne.

Rasksulavad 체hendid on oksiidid. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad 체hendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid ja silitsiidid.
Raskusj천ud Maa v천i m천ne teise taevakeha l채hedal asuvale kehale m천juv gravitatsioonij천ud. Raskusj천ud s천ltub keha massist ja teguri g suurusest.
Resonants - nimetatakse sundv천nkumiste amplituudi j채rsku suurenemist s체steemile m천juva v채lisj천u sageduse 체htimisel s체steemi oma v천nkesagedusega

Resonants n채htus, kus v채lise m천ju sagedus langeb kokku s체steemi omav천nkesagedusega ning selle tulemusega v천nkeamplituud suureneb m채rgatavalt.
Ringprotsess e. Ts체kkel. TD protsess, kus s체steem v채ljub algolekust, l채bib l천pmata hulga pidevalt paiknevaid vaheolekuid ja j천uab tagasi algolekusse.
Rabe keha juba v채ikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, j채채) Deformatsiooniliigid: T천mbe,surve,painde,v채채nde,nihke = deformatsioon.

Raskusj천ud mingi eseme poolt selle l채heduses paiknevale v채iksemale kehale avaldatav gravitatsioonij천ud. N채iteks selleks esemeks v천ib olla Maa.
Relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille v채ltel voolutugevus p채rast vooluallikaga 체hendatud m채hise klemmide l체histamist kahaneb e뎵72 ,2 korda.
R천hu 체hik on 1 paskal (Pa): 1 Pa = 1 N/ 1m2. Polariseeritud valguseks nimetatakse valgust, milles valguslaine E-vektor v천ngub 체hes kindlas tasandis.

R철철p체hendust ehk paralleel체hendust. Parallel체henduse korral kogutakistuse R2 p철철rdv채채rtus 1/ R v천rdub 체ksikute harude p철철rdv채채rtuste summaga.
Ruuduga - valem: F= G*m쨔*m짼 체hik: N r2 7.Mis on kaalutus,체lekoormus,millistes olukordades nad tekivad?- kaalutus: objektile ei m천ju null grav.
Radiomeetria on f체체sikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse m천천tmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse m천천tmise meetod.

Rangemalt v채ljendatuna t채hendab see, et identsete fermionide s체steemi lainefunktsioon on osakeste vahetamise suhtes antis체mmeetriline (s체mmeetria puudumine).
Riskianal체체si spetsialistid on arvutanud, et 체ks tavaline r철ntgeni체lesv천te on riski poolest v천rdne umbes 250 km autos천iduga suhteliselt ohututel Euroopa teedel.
Ronida elavh천beda - torudega Puy-de- D척me m채e otsa, eeldades, et 천husamba muutumine peaks kaasa tooma vedelikusamba nivoo (k천rgusastme) muutumise torus.

R천hk체hikus on SI s체steemis paskal ja CGS s체steemis dyn/cm짼. Mittes체steemseks 체hikuks on atmosf채채r(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa
R천ngad on vaid Saturnil, kuid t채psete maapealsete vaatluste v천i kosmoseaparaatide abil on avastatud r천ngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil.
R철ntgenkiired - R철ntgenkiired on elektromagnetlained, mis l채bistavad gaase, p천hjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi.

Radioaktiivne isotoop on mingi keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad muutuvad radioaktiivse lagunemise teel mingi muu keemilise elemendi tuumadeks.
Register on interneti vahendusel igal ajal k채ttesaadav ning numbri alusel on v천imalik leida koera omaniku nimi, linn, maakond ja telefoninumber.
Resonants sundv천nkumise amplituudi j채rsku suurenemine v천nkes체steemile m천juva v채lisj천u sageduse 체htimisel s체steemi omav천nkesagedusega.

Resonants vastuv천tjas - Raadiotehnikas v천imaldab resonants signaalide selektiivset vastuv천ttu h채채lestada vastuv천tja raadio- v천i TV-saatja sagedusele.
Ringsagedus ehk nurksagedus (t채his ) on v천nkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud v천ngete arv. Nende vaheline seos on seotud v천nkeperioodiga.
Raadiolained on elektromagnetlainetest k천ige suurema lainepikkusega: l체hema 貫 elektmagnetlained levivad sirgjooneliselt ja ei paindu t천kete taha.

Randalli - SUNDRUMI MUDEL Teooria, mille j채rgi ma elame braanil l천pmatus viiem천천tmelises ruumis, millel on negatiivne sadulataoline k천verus.
Rastermudel mille iga piksel kujutab keskmist maapinna k천rgust, dokumentfail ASCII fail mis koosneb punkti ID셲t ja kolmest koordinaadist
Resonants sundv천nkumise amplituudi j채rsk suurenemine v채lise m천jutuse sageduse l채henedes mingile v천nkes체steemi omav천nkumise sagedusele.

Rannad체naamika seisukohast on eriti oluline, kuidas meri avamere suunas s체gavneb: toimub see kiiresti, on tegemist j채rskrannaga, on ta aeglane, esineb laugrand.
Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille k채igus muutub tahke aine kristallstruktuur.Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp.
Resonants on sundv천nkumise v천nkemaplituudi j채rsk suurenemine v채lise (sundiva) m천jutuse sageduse l채henedes v천nkuva s체steemi omasagedusele.

Resonants - n채htus, kus amplituud kasvab j채rsult, kui sundiva j천u sagedus l채heneb s체steemi omav천nkesagedusele (v천nkeamplituud saavutab max
Resonants f체체sikas on n채htus kus v천nkeamplituud kasvab j채rsult perioodilise v채lism천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumisega sagedusega.
Ringprotsessi kasutegur on v채ljendatav valemiga: h = 1 - T C / TH , kus TH on protsessi siseneva auru temperatuur ja TC protsessist v채ljuva auru temperatuur.

Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurep채rase v채rvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga.
Radioaktiivsus Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.
Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik sisemine 체mberkorraldumine,mille tagaj채rjel tuumad paiskavad v채lja alfa-v천i beetaosakesi v천i gammakiirgust.

Referaadis on selgitus p채ikeses체steemi tekkimisest, sisemisest- ja v채lisest p채ikeses체steemist ning 체ldiselt p채ikeses체steemi olemas olust.
Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub 체he ruumi체hiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C째 v천rra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust.
R철철p체henduseks nimetatakse 체hendust, kus k천ik kondensaatorite positiivse laenguga elektronid 체hendatakse omavahel ja negatiivse laenguga omavahel.

Radioaktiivsus on m천ningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopideks v천i keemilisteks elementideks.
Resonants - on n채htus,mille 체hendamisel vooluallikaga tekib m채hises elektrivool ja selle 체mber korral v천nkumise amplituud kasvab j채rsult.
R천hu 체hik on 1 paskal (Pa): 1 Pa = 1 N/ 1m2. Punktmassiks nimetatakse keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on v천rdne antud keha massiga.

R철ntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning 款 kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu n채iteks radioaktiivne lagunemine.
Refraktori puudusteks on ka teleskoobitoru suur pikkus ning halb tasakaal: toru 체lemises otsas asuva objektiivi kaal v천ib ulatuda sadade kilogrammideni.
Relatiivsusprintsiip t채hendab seda, et k천ik loodusseadused j채채vad samaks 체leminekul 체hest tausts체steemist(keerulisemalt inertsiaals체steem) teise.

R철ntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. K천ige sagedasem kasutusala on meditsiinis, r철ntgenpiltide tegemisel.
R철ntgenkiirgus on ultraviolettkiirgusest l체hema lainepikkusega (0,01- 10 nanomeetrit). Gammakiirguse lainepikkus on v채iksem kui 0,01 nanomeetrit.
Radiation Radiation doses of about 200 rems cause radiation sickness, but only if this large amount of radiation is received all at once.

Rbmk - reaktori avarii T큄ernob천li tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine.
Resonants n채htus, kus keha v천nkeamplituud j채rsku suureneb, kui v채lise j천u m천jumise sagedus saab v천rdseks keha omav천nkesagedusega.
Rwe - le kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast.

Radioaktiivne kiirgus keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik muundumine teise elemendi isotoobiks, millega kaasneb energia eraldumine
Raksu - mine k채ikude l체litamisel n채itab siduri reguleerimise vaja- dust jne. Tabelis 17 on toodud 체ksikasjalik rikkek천rvaldusjuhis.
Resonants on n채htus, mille puhul v천nke ampiltuud j채rsult kasvab, kui keha oma v천nkesagedus saab v천rdseks sundiva j천u v천nkesagedusega.

Rist - litsentseerimine esemeks peab olema v채hemalt kahe patendi천iguse jagamine, kuid ka esemeks v천ib olla ka terve patendiportfell.
Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seet천ttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning l천hub keemilisi sidemeid molekulide vahel.
Raskusj천ud on Maa (v천i m천ne muu suure taevakeha) poolt selle l채heduses paiknevale palju v채iksemale kehale avaldatav gravitatsioonij천ud.

Relatiivsusteoorias on aja체hikud, ruumilised pikkused ning s체ndmuste ajaline j채rjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad.
R천huks nimetatakse pinna체hikule avaldavat j천udu, mis arvutatakse valemist p=F/S. Kus F on r천humisj천ud ja S selle j천u toetuspindala.
Rakendatud erike - hadele. F1넂= -F2넂 F1넂넃넁 F2넂 1)J천ud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis t체체pi j천ududega on tegemist.

Roostetanud pol - v채limisi ja sisemisi servi, nii et piirjooned j채채ksid pabe- tide keere tuleb enne puhastada terasharjaga ja seej채rel rile.
Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest v천i kuidas s천ltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). 횥l. 5.13,
Refraktor ehk l채채tsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on l채bipaistvad, st. valgus l채bib kogu optilise s체steemi ilma peegeldusteta.

Resonants t채hendab keha v천nkeamplituudi suurenemist, mis tekib v채lism천ju muutumissageduse kokku langemisel keha oma v천nkesagedusega.
Resonants - n채htus, kus v채lise m천ju sagedus kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedusega suureneb v천nkeamplituud m채rgatavalt.
Ringliikumisel on keha punktide trajektooriks ringjoon v천i selle osa. Ringjoonel on olemas k천veruskeskpunkt , mille 체mber liikumine toimub.

Ringsagedus ehk nurksagedus (t채his ) on v천nkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud v천ngete arv. 횥hikuks on radiaan sekundis (rad/s).
Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille k채igus keskkonnaosakesed v천nguvad laine levimissuunaga risti, n채iteks lained veepinnal.
Rubiinilaser silma v천rkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides),

R철ntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide j채rsul pidurdumisel v천i siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
Radiaan - kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on v천rdne selle ringjoone raadiusega [360째 = 2 rad; 1 rad = 57째; = l / r]
Radiation ehk 엟alguse v천imendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu. Laser on kvantelektroonika p천hiseade- kvantgeneraator.

Resonants - v천nkumisamplituudi j채rsku kasvamist perioodilise v채lism천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedusega.
Resonants Resonants on v천nkeamplituudi j채rsk kasv perioodilise v채lism천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi omav천nkesagedusega.
R체nkvihmapilved Cumulonimbus Cb H=0,4-1,0 km; Z=m천ni km; veepiisad (체lemine osa j채채kristallid) Hoogsadu koos rahega; w=0,5- 2 g/m3

Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (v채liste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust v천i suure energiaga osakesi.
Radioaktiivsus aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teisteks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadest erinevad.
Reaktsiooni j채rk kontsentratsioonide astmen채itajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises --- j채rk pole suurem kui 3

Rekombinatsioon elektroni ja augu taas체hinemine 10. Mis on termistor? Lk 62 Termistor on takisti, mille takistus muutub temperatuuriga.
Reliability Nuclear power plants need little fuel, so they are less vulnerable to shortages because of strikes or natural disasters.
Resomamts v천nkeamplituudi j채rsku kasvamist perioodilise v채lisj천u sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedusega.

Raadiuse p철철rdenurgaks nim. nurka, mille Liikumisgraafikuks nim. sellist graafikut, mis v천rra p철철rdub n채itab keha kordinaadi s천ltuvust ajast.
Ringliikumisel on alati kiirendus Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud k천veruspunkti suunas siis nim seda keskt천mbekiirenduseks.
Radiaatorist v채ljumisel on vee temperatuur 25 째C. Kui suure soojushulga saab ruum 체he tunni jooksul? Q=mc봗; m=갫; V = Svt; seega Q= Svt갷봗

Resonantsiks nimetatakse v천nkeamplituudi j채rsku kasvamist perioodilise v채lism천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise.
Ringliikumisel nim. keha telgs체mmeetriline liigub p철철rlemistelg kulgevalt, toetuspinnaga Inertsus: keha omadus s채ilitada oma kiirust.
Rohkem edasi on arenenud teadus, sealhulgas ka f체체sika, seda rohkem on muutunud p천lvkondade vaade maailma ehitusest ja toimimisest.

Ron on oktaani hinnang mootoribensiinile, mida kasutatakse keskmisel kiirusel ja keskmisel koormusel t철철tavates mootorites.
Raadiosaatja on seade, mis muudab elektrienergia raadiosageduslikuks vahelduvvooluks, mis kiirgab juhist antennist, maailmaruumi.
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus.

Radioaktiivsus on teatud aatomi tuumade omadus spontaalselt lag.,mille tulemusena vabaneb en.ja 체ldjuhul tekivad uute aatomite tuumad.
Resonants n채htus mille puhul sundv천nkumise korral teatud sageduse juures antud s체steemi v천nkeamplituud saavutab maksimumi.
Resultantj천u arvutamisel on k천ik j천ud rakendatud 체hte punkti C Joonisel 11.1 on toodud n채ide, kus tahke keha on tasakaalus kolme j천u m천jul.

R천hu m천iste on tuttav h체drod체naamikast; gaasi r천hu kujunemise mehhanismi ja temperatuuri m천istega tutvume j채rgmises alapunktis.
Raadiosagedusliku 30khz - 300MHz filtrina) V천nkeringis muundub kondensaatori energia perioodiliselt pooli magnetv채lja energiaks ja vastupidi.
Raskusj천ud - j천ud, millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi. Kaal- j천ud, millega keha m천jutab tuge v천i alust.

Resonants v천nke amplituudi j채rsk kasvamine v채lisj천u t천ttu kuni sageduse kokkulangemiseni s체steemi oma v천nkesagedusega.
Resonants n채htus - kus v채lise m천ju sageduse kokkulangemisel s체steemi vabav천nkumise sagedusega suureneb v천nkeamplituud m채rgatavalt.
Ruumpilte ehk hologramme. Kauplustes loeb laserkassaator kauba ribakoodilt hetkega selle hinna ja nimetuse ning tr체kib t큄ekile.

R철철p체hendus on 체hendusviis, mille puhul k천ik elektriahela hargnenud osad on 체hendatud vooluahelasse r철철biti ehk paralleelselt.
Raadiolained on elektromagnetlainetest k천ige suurema lainepikkusega: see v천ib ulatuda tuhandetest meetritest m천ne sentimeetrini.
Resultantj천uks nimetatakse j천udu, mille m천ju kehale on samasugune kui sellele kehale 체heaegselt rakendatud mitme j천u m천ju kokku.

Rohkesti seiklus - ja l천bustusparkidest. Samuti kasutatakse katapuldi s체steemi lennukites ja muudes 천hutranspondis 천nnetuse korral.
Ruuter marsruute on elektrooniline seade, mis 체hendab omavahel kaht v천i enamat arvutiv천rku, ning v천imaldab nendevahelise andmeside.
Ribikardinad jms klaaside vahele peab j채tma 천huvahe, kuna v천ib tekkida termiline reaktsioon, klaas v천ib kuumeneda ja puruneda.

R천huks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub pinnale risti m천juva j천u ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega.
R철ntgeni - ja gammakiirguse vahendusel n채eme kosmose v채givaldsemaid kohti: k천ige kuumemaid objekte ja v천imsaid plahvatusi.
Radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu , mis tingib ohutunde puudumise . Ettevaatust igasuguste tundmatute esemetega kokkupuutumisel.

Rca - kaabli k체ljes on ka remote-juhe, mis annab v천imendile m채rku, millal sisse l체litada ja millal v채lja l체litada.
Remontt철철d on positiivselt m천jutanud keskmisi veetarbimisi, v채hendades neid keskmiselt 33%, v천rreldes korrastamata majadega.
Ruska 혻I혻 1920혻aastal혻n채gi혻 elektronmikroskoop혻 mikroskoop혻v채lja혻selline혻 (1931) Digitaalne혻mikroskoop

Radiaan on kesknurk, millele vastav ringjoone kaare pikkus v천rdub ringjoone raadiusega: 1 rad = 57째 18쨈 ehk 360째 = 2
Rangemalt on efektiivdoos defineeritud j채rgmiselt: TTTHWE땯=誇, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor.
Registreerimine on k체llalt keerukas, sest raske on teha loendurisse nende osakeste jaoks l채bipaistvat 천hukest 얷knakest.[1]

R철철p - ehk paralleel체hendus on elektriseadmete 체hendusviis, mille puhul neile k천igile on rakendatud sama voolu pinge.
R체hma planeetidel on v채he kaaslasi ja nad p철철rlevad aeglaselt, lisaks sellele koosnevad nad silikaatkivimitest ja neil on kihiline
Raskusj천ud Raskusj천uks nimetatakse Maa v천i m천ne teise taevakeha l채hedal asuvale kehale m천juvat gravitatsioonij천udu.

Reaalsed protsessid on mittep철철ratavad. Protsessi p철철ratavus on see ideaal, mille poole p체체eldakse soojusmasinate valmistamisel.
Riputusvahendi pingeks nim. kehale m천juvat Potentsialneenergia nim energiat, mida j천udu, mis on omavad vastastikus m천jus olevad kehad.
Ruumisuunad on samav채채rsed (ning molekulid liiguvad k천igis suundades v천rdse t천en채osusega), v천ime valida suvalise seina.

R천hu t채his on p. J천u t채his on F. Pindala t채his on S. R천hu체hik on Pa (paskal) Pa= 1 N/m2- (체ks njuuton ruutmeetri kohta)
R천ngad on t천en채oliselt planeedist nooremad; d체naamika kaalutlused n채itavad, et nad ei tekkinud planeediga 체hel ajal.
R천ngaste s체steem on kohati ainult meetreid paks, kuid ulatub peaaegu 500 000 kilomeetri kaugusele kaugemale kui meie Kuu Maast.

R철ntgenkiirgusel on suur t채htsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri t천ttu on v천imalike n채ha siseorganeid.
Regu - J채rgnevalt s체nkroniseeritakse karburaatorid keskmistel leeritakse doseern천ela asendi muutmisega segusiibris.
R철철pergutus - e haruvoolumasinas (joonis 6B) on ergutusm채his, milles voolab vool I er , 체hendatud r철철biti ankrum채hisega.

Raskuseks on kilekott veega (1 ml=1g). Seome kilekotti kummipaela otsa ja s천lme l채hedale kinnitame n철철pn천elast osuti.
Raskusj천ud gravitatsioonij천ud, millega Maa v천i mis tahes muu taevakeha t천mbab enda poole selle l채hedal asuvaid kehi
Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab 체mber tuuma tiirlevaid elektrone.

Ruumiline koherentsus t채hendab ka seda, et laserikiir on v채ga v채ikese hajuvusega, mist천ttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant.
Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-v채listest raadiolainete allikatest l채htuvaid elektromagnetlaineid.
Relatiivsusteooriast on tegelikult kasu meile k천igile, sest me k천ik oleme m천jutatud f체체sika seadustest ja teaduse k채ek채igust.

Radiaan 횥ks radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on v천rne selle ringjoone raadiusega.
Raskematel kehadel on suurem raskusj천ud ning seet천ttu m천jub 천hutakistus neile v채hem ning need j천uavad kiiremini maapinnale.
Reaktiivmootoritest on k천ige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt n채iteks mudellennunduses.

Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 뀛 maailma tuumaenergiast.
Ristl천ike pindala on ka v천rdeline l2 - ga. Leiame kuidas oleneb jala liikumise periood keha pikkusest, arvestades, et m 댘 l3.
Rutherfordi t철철kaaslased on 철elnud, et enamik teadust철id ning eksperimente, mis t천id l채bimurde, algatati Rutherfordi eestvedamisel.

Rauas체damikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida rohkem traadikeerde on poolis, seda tugevam on elektromagneti magnetv채li.
Reaktsioon on toimunud, kui tuumad on teineteisele nii l채hedale j천udnud, et nad oleksid tuumaj천udude m천jupiirkonnas.
Relatiivsusprintsiip k천ik inertsiaalsed tausts체steemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samav채채rsed.

Resonants n채htus, mille korral sundv천nkesagedus on v천rdne omav천nkesagedusega (v천nkeamplituud kasvab j채rsult).
Resonantsiks nimetatakse sundv천nkumise amplituudi suurenemist sundiva j천u sageduse ja omav천nkesageduse 체htelangemisel.
Resultantj천ud j천ud, mille m천ju kehale on samasugune kui sellele kehale 체heaegselt rakendatud mitme j천u m천ju kokku.

Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Raskusj천ud - Maa k체lget천mbej천ud,Maa gravitatsioonij천ud, j천ud millega Maa t천mbab enda poole l채hedal olevaid kehi.
Raskusj천uks nimetatakse gravitatsioonij천udu, millega Maa v천i mis tahes muu taevakeha t천mbab enda poole selle l채hedal

Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist v채lja, kus see kasutamist leiab.
Reostaat 혻Juht,혻mille혻takistuse혻suurus혻on혻muudetav. Kasutatakse혻takistuse혻muutmiseks혻(n.혻elektroonikas)
Radioaktiivne kiirgus on v채ga ohtlik, tekitab kiiritushaigust, mis alguses ei paista v채lja, aga pikema aja jooksul annab tunda.

Regular satellites on need kuud, mille orbiit on suhteliselt ringikujuline ja kulgeb suhteliselt l채hedalt 체mber oma primary.
Rataste diameeter on 13 cm, kuuest rattast on neli eespoololevat p철철ratavad ning k천ik rattad on eraldi amortisatsiooniga.
Ravimid on loodud selliselt, et 뿈 읪뤣귂뗊 꺫棘勻 need s채ilivad k천ige paremini Maa oludes, mitte kosmoses.

R천humisj천ud - j천ud mis m천jub risti toetuspinnaga horisontaalsel pinnal on r천h.j천ud v천rdne raskusj천uga[t채his-N].
Raa - mid valmistatakse harilikult terastorudest (harvem teras- plekist stantsitud detailidest) s천restikuna.
Raskusj천ud maa v천i m천ne teise taevakeha l채hedal asuvale kehale m천juv gravitatsioonij천ud. Valem: g = 10 N/kg

Raskusj천uks nimetatakse gravitatsioonij천udu kahe keha vahel, millest 체ks on mingi planeet v천i m천ni muu taevakeha.
Relee - signaali sisse-ja v채ljal체litamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi v채ljundkarakteristik
Resonantsiteooria on keemia mittevalentssidemeid sisaldavate orgaaniliste 체hendite elektronstruktuuri kirjeldamise meetod.

Rkl - tuulet천kke plaadid paigaldatakse nii, et sulund mis on plaatide pikemal k체ljel, j채채b vertikaalseks.
Roheline kiir on optikan채htus, mis toimib vahetult p채rast p채ikeseloojangut v천i enne p채ikeset천usu horisondi kohal.
Radiaan on ringjoonele joonistatud kesknurk, millele vastava kaare pikkus on v천rdne selle ringjoone raadiusega.

Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi v천ime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks.
Ratud k체체nal on mustjas (tahmaj채lgedega), siis on segu v채ljakeeramisega (eelnevalt vabastatakse nipli vastu- rikas.
Resultantj천ud - kehale m천juvate j천udude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub r천hk igas suunas 체htviisi

Ringlained on ristlained. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas 체hesuguse kiirusega.
R천hu p천hi체hik on 1Pa. Kuid v채ga palju kasutatakse ka 엕illimeeter elavh천beda sammast 천hur천hu m천천tmisel.
Raskuskiirendus g on tegur, mille v채채rtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g v채heneb

Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed v천nguvad risti lainete levimise suunaga.
Ringliikumisel on keskpunkt kehast v채ljas (Maa liikumine 체mber P채ikese). P체simagneti 체mber on alati magnetv채li.
Ristl천ikepindala viga on suhteliselt suur, kuna 체hest pindalast teise pindala lahutamisel m천lema algandmete vead liituvad.

Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi v천ime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks.
Rahvasuu on r채채kinud ,et ennemuiste l채inud 체ks talumees, Peedo nimi, oma vankriga, h채rg ees, l채bi metsa.
Referaadi koostamine on olnud f체체sikas nende kolme aasta jooksul k천ige huvitavam t철철, v채hemalt minu jaoks kindlasti.

Relatiivsusteooria v천rrandid on edasiarendus Maxwelli v천rranditest, mis on viidud kokku relatiivsusteooria l채htekonseptsiooniga.
R철철p체hendamine on samav채채rne sellega, nagu oleks me elemendi asendanud kolm korda suuremate plaatidega elemendiga.
Relee - regulaatori seadistamine n천uab ta t철철 p천hjalikku tundmist, t채pseid m천천teriistu ja kogemusi.

Reynoldsi arv Re=rvD/管 管-viskoosus .Temperatuuri t천usul gaasides viskoosus suureneb,aga vedelikes v채heneb.
R천ngasgalaktikad on kaotanud oma keskosa, kuna selle on 채ra r철철vinud teine galaktika, mis on sealt l채bi lennanud.
Raadiolained on sellele kehale ainuomased. Raadiolaineid v천tavad vastu suured kausikujulised raadioteleskoobid.

Raskusj천ud - Gravitatsioonij천udu, mis m천jub kehale Maa pinnal v천i pinna l채hedal, nimetatakse raskusj천uks.
Roodium on massi j채rgi kolmandiku v천rra kallim kui plaatina, ruumala j채rgi aga viimasest veerandi v천rra
R천ngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri r천ngas koosneb v채ga tumedatest osakestest.

Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega v채ljalendav k체tuse p천lemisprodukt kuum gaas.
Raskusj천ud - Fr = mg ; 체lesl체kkej천ud = F체 = tihedus gV ; v채ljat천rjutud vedeliku mass m = tihedus* V
Raskusj천ud on j천ud, millega Maa v천i m천ni muu suur taevakeha t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi.

Riikide arvestuses on k천ige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat.
Ristiisaks on itaallasest astronoom Fransesco Grimaldi ja need avaldati Giovanni Riccioli poolt 1651. Aastal.
Kuu
Raskusj천ud - Kehale m천juv j천ud, mis on p천hjustatud peamiselt gravitatsioonij천ust ja tsentrifugaalj천ust.

Raskusj천uks nimetatakse Maa v천i m천ne teise taevakeha l채hedal asuvale kehale m천juvat gravitatsioonij천udu.
Ringlained - tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas 체hesuguse energia teisele molekulile.
Ruuminurk - 廓 [sr] 1 steradiaan eraldab kera pinnast pinnat체ki,mille pindala on v천rdne raadiuse ruuduga.

R천humisj천ud - Silindrilises anumas oleva vedeliku r천humisj천ud anuma p천hjale v천rdub vedelikusamba kaaluga.
Raadiolainetest pikadest - , kesk-, l체hi- ja ultral체hilainetest peegelduvad ionosf채채rist ja maapinnalt k천ige rohkem.
Raskusj천ud on Maa poolt selle l채heduses paiknevale palju v채iksemale kehale avaldatav gravitatsioonij천ud.

Raudsiku s천nul on Eestis juhtumeid, kus ufod inimesi mingitel p천hjustel kaasa viivad, umbes k체mmekond aastas.
Ufo
Reaalarv k천ik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised l천ppmatud k체mnendmurrud) kokku.
Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood 체htib uuritavate v천nkumiste perioodiga.

Rohekas - lilla kaar , Virmaliste 엒roon 철철l pildistatuna aprillis 2000 aastal Aruk체las Tallinna
Rosinakukliga positiivselt laetud aines ehk taignas paiknevad negatiivselt laetud elektronid nagu rosinad.
Ruudust on tingitud vastava v채lja 체htlasest jaotumisest 체le pinna, mille punktides v채li eksisteerib.

Ruumi piirkonnas on elektrone rohkem kui teises piirkonnas ja tekkiv pilt sarnaneb lainete interferentsi pildiga.
Radioaktiivsus elementide aatomituumade v천ime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee)
Raskusj천ud - on Maa k체lget천mbej천ud ehk gravitatsioonij천ud, millega Maa t천mbab k천iki kehi enda poole.

Raskusj천ud gravitatsioonist p천hjustatud vaadeldavale kehale m천juv j천ud 겛 겛 F g = mg , F g = mg.
Raskusj천ud on j천ud, millega maa v천i m천ni teine taevakeha t천mbab enda poole tema l채hedal olevaid kehi.
Raskuskiirendus on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatava raskusj천u m천jul.

Reaktsioonij천uks ehk toereaktsiooniks. Kehade kokkupuutumisel on toereaktsioon suunatud kokkupuutepinnaga risti.
Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja k천rgetel metallide sulamistemperatuurid.
Raadiolained - Elektromagnetlained, mis tekivad, kui elektriv채li paneb vabad elektronid antennis v천nkuma.

Raskusj천ud on Kuu pinnal kuus korda maisest v채iksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda v채hem kui Maal.
Reaalne gaas on gaas, kus on: 1)gaasi molekulidel olemas ruumala 2)gaasi molekulide vaheline vastastikm천ju
Reisijateveol on rongi energiakasutegur umbes kolm korda suurem kui autol ja viis korda suurem kui lennukil.

Relatiivsusteoorias on igal vaatlejal omaenda ajam천천t. Sellest v천ib johtuda nn. kaksikute paradoks (joon. 1.3).
Raadioteleskoobi p천hiosad on raadiokiirgust koondav antenn v천i antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter.
Radioaktiivne tolm on eriti ohtlik seet천ttu, et tolmuj채채nused j채채vud kopsus sinuga pidevalt kaasas olevaks.

Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide 체leminek, muutuvad elementide oks체datsiooniastmed
Relee - regulaatori PP-121 k채ivitusrelee kontrollimiseks koostatakse joonisel 117 n채idatud skeem.
R철철p체henduseks nimetatakse sellist 체hendusviisi, kus voolutugevus jaguneb k천ikide juhtide vahel v천rdselt.

Rahvasuus on levinud v채rvide meelde j채tmiseks salm: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha.
Rakettide puhul on massikese oluline seet천ttu, et ebakindel rakett paiskub 체mber just selle punkti 체mber.
Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks.

Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida p천hjustab kehast eemale paiskuv keha osa.
Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodel, mootorratastel, jalgratastel, purilennukitel, rongidel ja laevadel.
Reaktor on 체mbritsetud massiive betoonist varjega, v채ltimaks radioaktiivse kiirguse v채ljap채채su.

Resonants elektriahelas on 채ra kasutatud n채iteks raadios ja teleris erinevate sagedustega lainete vastuv척tmiseks.
Riistapuu on valmistatud ja milliseid nippe kasutatakse mahtuvuse suurendamiseks, lugege lisatekstist.
R천humisj천ud on j천ud, millega m천jutab r천hk pinna체hikut, ehk on r천hu ja m천jutatava pindala korrutis.

R철ntgenikiirgus on samasugune nagu gammakiirgus, ehkki tavaliselt on tema energiapakikestel v채hem energiat.
Radioaktiivsel elemendil on radioaktiivne poolestusaeg, mis iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga.
Raskusj천ud on kehakaalu p천hjustajaks. Kaal on j천ud, millega keha r천hub alust v천i riputus vahendit.

Ruumilist ulatust ehk lainepikkust. * mingis ruumipunktis m천천tes nende ajalist kestvust ehk laine perioodi.
R천humisj천ud on v채ike. Miks kerkib tolmu kui l체체a vastu diivanit? Vihje: k천ik kehad on inertsed.
Raskusj천ud - (gravitatsioonij천ud), j천ud, millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi.

Ringsagedus ehk nurksagedus (t채his ) on v천nkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud v천ngete arvu.
R철철baste vahel on toiter철철bas,mis varustab r철철paid elektriga,kuid see katkestatakse ristumiste kohal.
R o 100m꽗 Rt- 100m꽗(1+4,3*10-3 * 102 kraadi ) + 100m꽗 t-100 kraadi cn -4,3*10-3 1/c

Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. (Kasutatakse peamiselt Uraan-238 isotoopi ja Pu-239 isotoopi.
Rong on keskkonnas채채stlik, sest tarbib vaid elektrienergiat ega eralda kahjulikke heitgaase.
R천humisj천ud - j천ud millega 체ks keha m천jutab teist risti kokkupuutepinnaga. On alati risti pinnaga.

R체nkpilved - Cumulus Cu H=0,8-1,5 km; Z=0,8-1,5 km; vesipilved; sademeid ei anna; w=0,2-0,3 g/m3
Raadiokaja n채htus on seletatav raadiolainete mitmekordse peegeldusega maapinna ja ioniseeritud kihi vahel.
Raadioteleskoop on raadiovastuv천tja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas.

Rahulikel perioodidel on ovaalid kitsad ja v채ikesed. Soome kohal asub rahuliku perioodi ovaal maa p천hjaosas.
Raskuskiirendus maal on 9,8 m/s(ruudus) Keha vabal langemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on v천rdne nulliga.
Raudmeteoriite on leitud ka k천ige enam, kuna nad on kergelt 채ra tuntavad ja nad on ka vastupidavamad.

Resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus s천ltub laserseadme v채ljundv천imsusest.
Ribaspekter - koosneb laiadest v채rvilistest ribadest,mis eraldatud 체ksteisest tumedate vahemikega.
Ruumi paisumine t채hendab k천ikide vahekauguste s천ltuvust ajamomendist, t채psemalt nende ajalist kasvu.

Raskusj천ud on maa v천i m천ne teise taevakeha l채hedal asuvale kehale m천juvat Gravitatsioonij천ud.
Rhea pinnavormid on nimetatud eksootiliste rahvaste peajumalate v천i maailma loomise tegelaste nimedega.
Ruumv천re e. Kristallv천re kristallide aatomite ja ioonide kindel paiknemine, v채ga tihedalt.

R천hu 체hik on 1 paskal (Pa): 1 Pa = 1 N/ 1m2. Sagedus n채itab aja체hikus tehtud t채isringide arvu.
Radioaktiivsus radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks.
Reegel 체hiskonnas on k채itumisnorm, mida 체hiskond on tunnustanud, kuid mida pole seadusena fikseeritud.

Referaadis on juttu elektrol체체sist, Faraday I seadusest ning elektrol체체si rakendusn채idetest.
Ringprotsessiks nim. protsessi, mille puhul s체s. p철철rdub p채rast muutusi tagasi oma l채hteolekusse.
Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurep채rase v채rvuse.

Redoksprotsessi tasakaal on nihutatud v채hemaktiivse oks체deerija ja v채hemaktiivse redutseerija tekke suunas.
Rt p r천hk (Pa), V ruumala (m3), m mass (kg), M molaarmass (kg/mol), R
R천hu 체hikuks on paskal (Pa) Resultantj천uks nimetatakse kehale m천juvat sumaalset ehk kogu j천udu.

R천hu체hikuks on N/m2=Pa. Gaasi r천hk tuleneb sellest, et molekulid p천rkuvad n천u seintelt tagasi.
Radioaktiivsuse selle eest p채lvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia.
Raadio lained - pikk laine, kesk laine, l체hi laine, ultral체hi laine 300-30mgh, infrapuna laine,

Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga.
Rakendamisel on oluline vaadeldavatest f체체sikalistest kehadest koosneva s체steemi isoleeritus.
Reaalseid gaase on v천imalik madalal temperatuuril ja sobival r천hul muuta vedelikuks ehk veeldada.

Ringjoonelisel liikumisel on palju rakendusi: tsentrifuug, tsirkulatsioonpump, gaasiturbiinid, ventilaatorid.
Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel 천hk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb.
R철철p체hendus - Vool hargneb, Voolutugevus magistraaljuhis v천rdub harude voolutugevuste summaga.

Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja v천ib suuremate kiirgusdooside korral p천hjustada kiiritushaigust.
Raskusj천ud fg on gravitatsioonij천ud, millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi.
Rayleigh - i teooria j채rgi peaks lainepikkuse v채henedes kiirgusv천imsus pidevalt kasvama.

Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist v채lja.
Redundants on vajalik 체lekandmisel tekkivate h채irete t천ttu info kadumamineku v채ltimiseks.
Ribaspekter - ( Kujutab endast v채rvilisi ribasid, mis on omavahel eraldatud mustade vahedega.

Ristlaine - laine, kus v천nkumine toimub levimissihiga risti (tahked kehad, vedelike pinnal)
Ruumilained on see osa kiiratud lainetest, mis lahkuvad maapinnalt ja j천uavad ionosf채채rini.
Reaktor f - 1 Moskvas detsembris 1946 ja 횥hendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis

Reaktorit체체pi on heeliumjahutusega, 체ks vesijahutusega ja 체lej채채nud plii-vismutisulam-,
Resultantj천ud k천ikide kehale m천juvate j천udude vektoriaalne summa (ei ole reaalne j천ud).
Ristlaine - selliseid laineid,kus v천nkumine toimub lehvimissihiga risti,nim. Ristilaineks.

Rakendatud j천udu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja v천rdvastupidised.
Raskusj천ud on j천ud millega Maa t천mbab keha enda poole Raskusj천ud on kehale m천juv j천ud.
Raskusj천ud on suunatud alla, Maa keskpunkti poole, traadi t천mme 체les, kinnituskoha poole.

Raskusj천ud - gravitatsiooni j천ud,millega Maa v m천ni teine keha t천mbab mingit teist keha.
Rbmk - 1000 reaktor vajab pidevalt ringlevat vett senikaua, kuni tuumk체tust j채tkub.
Reaktorid on v채ljat철철tatud nii, et k체tuse elemente saab vahetada reaktorit seiskamata.

Rekristallatsioon - faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires.
Resonants on n채htus, mille korral sagedus saab v천rdseks v천nkeringi omav천nkesagedusega.
Resonants v천nkeamplituudi kasv, kui v채lisnurga sagedus 체htib oma v천nke sagedusega.

Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad.
Raua elektronidel on oma v채ike magnetv채li, mis on p천hjustatud nende laengutest ja liikuvusest.
Reaktiivliikumine - kehast teatud kiirusega v채lja lendava keha osa poolt p천hjustatud liikumine.

Reaktoris on ka torustik, milles olev vesi aurustub ja paneb t철철le elektrigeneraatorid.
Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on l체his, maa체hendus, kere체hendus ja juhi체hendus.
Rutherfordi katse I 慣-kiirgus sai v채ljuda plii kastist ainult 체hes suunas sirgjooneliselt.

R철ntgenkiirgus - nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei j천ua.
Raketid on ainsad s천iduvahendid,mis liiguvad kiirusega 11km/s ja j천uavad kosmosesse.
Reaktiivliikumine on keha 체he osa liikumine, mis on p천hjust tema mingi teiste osa liikumisest.

Reisi l천puks on kogu k체tuseenergia 체mbruskonda kandunud ja maailma t체hiselt soojendanud.
Relativistlik f체체sika - on selline aja ja ruumi k채sitlus, mis l채htub absoluutkiiruse printsiibist.
Ringjoon on ellipsi erijuht, kui m천lemad fookused langevad kokku ellipsi keskpunktiga.

Raadiolakatsiooniks nim. esemete avastamist ja nende asukoha kindlakstegemist raadiolainete abil.
Radioaktiivsus - n채htus kus aatomituumadest iseeneselikult eraldub osakesi suurel kiirusel.
Raskusj천ud gravitatsioonij천ud, kui 체ks keha on Maa ja teine keha asub Maa l채hedal

Ravimassaa탑 laseriga on eriti t천hus m체ofastsiaalsete valude, kaela kanguse, peavalude jne puhul.
Reaktiivmootoreid on sisep천lemismootorid, kuid eksisteerib ka mitte p천leval kujul mootoreid.
Reaktiivv천imsus v천imsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv v천i mahtuvustakistus)

Ristlaine - laine, mille puhul v천nkumiste siht ja lainelevimissiht on omavahel risti.
Raskemad t채hed on kuumemad ning heledamad, mis p천hjustab tuumak체tuse kiiremat tarbimist.
Resonants - on n채htus,mille vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.

Resonants vastuvotjas Raadiotehnikas voimaldab resonants signaalide selektiivset vastuvottu e
Ristlaineteks nimetatakse laineid, milles v천nkumise siht on risti laine levimise sihiga.
Roobot - pissuaar 궅 On leidnud selline,kes teile aitab selles raskes 체lesannes.

R천huks nimetatakse suurust, mis v천rdub r천humisj천u ja kehatoetuspindala suhtega.
Radiaal kiirus on vaate sihiline kiirus , kui objekt l채heneb meile on kiirus negatiivne.
Raw on v채ga suured, ja seep채rast salvestab digikaamera neid v채ga aeglaselt.

Ringliikumine - k천verjoonelise liikumise erijuht, trajektooriks ringjoon v천i selle osa
Ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed v천nguvad risti lainete levimise suunaga.
Ristlaine on laine, kus keskkonna osakesed v천nguvad risti lainete levimise suunaga.

Rutherford avastas tuuma 慣-osake- heeliumi aatomituum R. alustas selle uurimist.
R철철pk체liku reegel vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid 체htivad.
Radiaan raadiusepikkusele kaarele toetuva nurga suurus on 1 radiaan 1rad=180/

Raskusj천u t철철 on v천rdne keha potentsiaalse energia muuduga, mis on v천etud vastupidise
Raskusj천ud on gravitatsioonij천ud, mis m천jub kehale Maa pinnal v천i pinna l채hedal.
Reostaat muudetav takisti T철철 p천hineb: R (takistuse) s천ltuvusel pikkusest.

Resonans omav천nkesagedus ja v채lisv천nkesagedus 체htivad, amplituud suureneb.
Resonants on sageli ohtlik, v천ivad puruneda masina osad, ehituse konstruktsioonid.
Ringliikumine Ringliikumine on kulgliikumine m철철da ringjoonekujulist trajektoori.

Ringliikumisel on kiirendus, j채relikult ka resultantj천ud suunatud ringjoone keskpunkti
Ristlained lainetus, kus osakeste v천nkumine Toimub laine levimis suunaga risti.
R철철p체henduse korral on k천igil takistitel sama pinge U, sest 체hendusjuhtmetel pinget eiteki.

R d - pindade vaheline kaugus k-9*109 E=U C-mahtuvus(F) d E2-kondens elektr.
Rekristallisatsioon - faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku
Rekristallisatsioon kristalli struktuuri muutumine teiseks kristalliliseks struktuuriks,

Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur.
Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille k채igus keskkonnaosakesed v천nguvad
Raskusj천ud on gravitatsioonij천ud, millega Maa t천mbab k천iki kehi enda poole.

Ratastelt t채hendab enamasti vaid peatust ja ajakaotust keti k채sitsi taastamine.
Rikastamine on teiste s천nadega uraani isotoobi U-235 protsendi t천stmine k체tuses.
Ringliikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist m철철da ringjoonekujulist trajektoori.

Ruumpaisumistegur - s천ltub temperatuuriskaalast ja on Celsiuse kraadide korral ligikaudu
R천humisj천ud on arvuliselt v천rdne toereaktsiooniga mis t채hendab pinnasevastum천ju.
R철철pahela kogutakistus on v천rdne r철철biti 체hendatud takistite takistuste p철철rdv채채rtuste

Radoon - v채ga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas.
Raskusj천uks nim. j천udu millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi.
Ray - work/ [26.09.2009] 5. Kask, J, Arvutiv채lised andmesalvestusseadmed.

Reaktiivmootorid on tavaliselt v채ga usaldusv채채rsed ja hea liiklusohutuse n채itajaga.
Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille k채igus muutub tahke aine kristallstruktuur.
Relativistlik f체체sika - t채psem ja laiema rakendusega ehk k천ikv천imalike kiiruste f체체sika

Relvat철철stuses kasutamiseks on uraani vajalik rikastusprotsent oluliselt k천rgem, ulatudes 90%-ni.
Resultantj천ud on rakendatud vaadeldava s체steemi j천udude m천jusirgete l천ikepunkti.
Ringprotsess - termod체naamiline protsess, mille l천ppolek langeb 체hte algolekuga.

Ristlaine laine, mille korral osakesed v천nguvad risti laine levimissuunaga.
Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik suurematele kiirgusdooside korral tekitab kiirguhaigust.
Radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine.

Randalli - Sundrumi mudelil ja varibraani mudelil on ka 체ks oluline erinevus.
Raskusj천ud J천ud millega Maa t천mbab enda pooletema l채heduses olevaid kehi.
Reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani.

Registreeritud temperatuur on 49 K, mis teeb temast k천ige k체lmema planeedi P채ikeses체steemis.
Relee - regulaatori seadistus koosneb mehaanilisest ja elektrilisest osast.
Reostaat seade, mis muudab sujuvalt vooluringi takistust ja voolutugevust.

Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga (leidub nugades kahvlites, torustikus
R천huks nimetatakse suurust mida pinnale m천juva ja pinna osa suuruse suhtes.
R천hupulss levib, kui 체ler천hk laiendab toru ristl천ike S suuruseni S + 봖

R철ntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. p채rsskiirgus v천i 2) karakteristlik kiirgus.
R철ntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur t채htsus radioaktiivsete ainete uurimisel ja astronoomias.
R체nksajupilvedele on t체체piline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks.

Raadioteleskoopidega on vaadeldavad ka sellised pilved, mis muul viisil pole avastatavad.
Radioaktiivsusuks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest.
Raskusj천ud on j천ud, millega Maa t천mbab enda poole tema l채hedal asuvaid kehi.

Relatiivsusprintsiip - V채ide, et k천ik meh.n채htused kulgevad erinevates inertsiaalsetes
Raadiolained on k천ikjal meie 체mber, kuid tihtilugu me isegi ei m천tle sellest.
Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega v채ljalendav k체tuse

Raskusj천uga on seotud ka keha kaal: Kaal j천ud, millega keha m천jutab tuge.
Ringliikumine on liikumine, kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.
Ristlaine laine, milles v천nkumiste suund on risti laine levimise sihiga.

Raskendatud on j채semete liikumine, hingamine ja siseorganid on kokku surutud.
Raskusj천ud on gravitatsioonij체ud, millega Maa m천jutab l채hedalasuvaid kehi.
Raskusj천ud - j천ud, millega 체ks keha m천jutab teist risti kokkupuutepinnaga.

Reaktiivliikumine - selline liikumine mida p천hjustab kehast eemale paisuv keha osa.
Reaktiivv천imsuse m천천t체hik on varr, l체hend var on tuletatud s천nadest volt-amper-reaktiivne.
Riemann Tema geomeetria on on n-m천천tmelise k천vera ruumi geomeetria.

Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvah채채letus e. referendum.
Ringliikumise perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul l채bitakse 체ks t채isring.
Ringprotsess protsess, mille toimumise j채rel j천utakse tagasi algolekusse.

Ristlained on lained, kus aine osakesed v천nguvad laine levimissuunaga risti.
Radiaan on kesknurk, millele vastav kaarepikkus v천rdub ringi raadiusega.
Radioaktiivne rida st kui 체ks aine laguneb teiseks, see omakorda kolmandaks jne

Raskusj천ud j천ud, millega keha maa poole t천mbub 3. Kineetiline energia.
Redokspotentsiaal e iseloomustab s체steemi oks체deerivaid/redutseerivaid omadusi.
Ringjooneline liikumine toimub siis kui keha liigub m철철da ringjoonelist trajektori.

Relaksaksiooniajaks tao nim. aega, mille jooksul v천nkumiste amplituud v채heneb e korda.
Relatiivsusteooria suured kiirused l채henevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s)
Retrograde orbits on palju levinumad (83% k천ikidest kuudest) kui prograde orbits.

Richteri skaala - aluseks on maav채rina toimel vabaneva energiahulga m천천tmine.
Raskusj천uks nimetatakse j천udu, millega maa t천mbab enda poole mingit keha.
Reageerimis - , aeglustus- ja peatusteekonnast annavad mis seda m천jutavad.

Redutseerumis - ja oks체deerumisprotsessi vaadeldakse eraldi reaktsioonidena.
Ringliikumine Punktmassi liiumine m천천da ringjoone kujulist trajektoori.
Rutherfordi Bohri aatomimudel jaotas aatomi tuumaks ja elektronkatteks.

Ruutu t천stmisega on asjalood natuke teised, seal tuleb nt maatrikseid korrutada.
R철ntgen on arstiteadusesse j천udnud t채nu f체체sikalistele avastustele.
R철철p체henduse korral on harude voolutugevused harude takistusega p철철rdv천rdelised.

Raadiolokatsiooniks nim. objektide asukoha ringorbiidil, iga체hel neli satelliiti.
Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side k천rval.
Radioaktiivsed j채채tmed on j채채tmeproduktid, mis sisaldavad radioaktiivset materjali.

Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille m천천duks on selle aine aktiivsus.
Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on:
Ringjooneline liikumine - punktmassi liikumine m철철da ringjoone kujulist trajektoori.

Ristlaine Laine, mille osakesed vanguvad risti laine levimise sihis.
Ristlained on lained, kus v천nkumine toimub lainete levimissuunaga risti.
Ruumilained on sidepidamisel peamiseks vahendiks, nad tagavad ka kaugside.

R천hk vedelikus on v천rdeline vedelikusamba k천rgusega ja vedeliku tihedusega.
R철ntgenikiirgust on k체llalt palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei j천ua.
Radioaktiivsuse teooria on loodud p천hiliselt inglise f체체siku E. Rutherfordi poolt.

Reaktiivliikumine - liikumine,mille p천hjustab kehast eemale paiskav keha osa.
Ristlaine - v천nkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine
R천ngad on nummerdatud alates esimesest sisemisest tumedast r천ngast.

R철철p체hendusel on kogu takistus alati v채iksem iga 체ksiku juhi takistusest.
Reegline on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid.
Reoloogia on f체체sika haru, mis tegeleb voolamisn채htuste uurimisega.

Rit - F-421A, millel valgustusseadiseid toideti neljast poolist.
Raskusj천ud on olemuselt gravitatsioonij천ud, mis m천jub kehale endale.
Rasvumine on f체체sika seisukohalt potensiaalse energia suurendamine.

Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida p천hjustab kehast eemale paiskuv
Relatiivsusteooria on aja ja ruumi k채sitlus, mis tugineb kahele postulaadile.
Resonants sagedus saab v천rdseks v천nkeringi omav천nkesagedusega.

Ristlaine osakeste v천nkumise siht on laine levimissuunaga risti.
Radiaan - f체체ikas p철철rdnurga m천천tmiseks kasutatav 체hik(rad)
Radioaktiivsus mingit liiki osakeste iseeneslik kiirtumine tuumadest.

Raskusj천ud - gravitatsioonij천u avaldamisvorm, Maa k체lget천mbej천ud.
Redustseerumine elektronide liitmine, oks체deerija oks체datsiooniastme
Resolutsioon on m채채ratud antud keskkonnas olevate fotosaitide arvuga.

Rn poolestusaeg on 3,8 p채eva Keldriruumid tuleks kontrollida Rn sisaldus.
Raadioteleskoop on m채rgatavalt v천imsam kui Hubble셢 kosmoseteleskoop.
Raskusj천ud on v천rdne keha massi ja raskuskiirenduse korutisega.

Raskusj천ud - F=m*g g-gravitatsioonikiirendus, vabalangemiskiirendus.
Raskusj천uks nimetatakse j천udu, millega Maa t천mbaba keha enda poole.
Raskuskiirenduse ja kaldpinnasihilisekiirenduse vektor ja v채채rtused.

Reaktsioon on suunatud kokkupuutuvate pindade 체hise normaali sihis.
Rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema m천ne aastatuhandega.
Ringliikumine - Punktmassi liikumine m철철da ringikujulist trajektoori.

Ringsagedus w- n채itab aja체hikus faasinurga muutust radiaanides.
R철철p체henduse korral on harude voolutugevused p철철rdv천rdelised takistustega.
Radiaane on alati 2pii korda rohkem kui t채isp철철rdeid W=2pii f.

Radiesteesia - geostatsionaarsete v채ljade uurimisega tegelev teadus.
Radioaktviised ained on uraan(avastati k천ige esimesena), raadium, poloonium.
Rangelt v천ttes on elektrimahtuvus alati kahe keha omavaheline mahtuvus.

Raske mass - m채채ratakse kahale avalduva gravitatsioonij천u kaudu.
Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa
Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas m채rga liiva.

Rekristallisatsioon faasisiire, mille korral muutub kristalli struktuur.
Resultantj천ud samale kehale m천juvate j천udude summa (nt vees ujub
Ruunikalender on puuse l천igatud puukalender, niinimetatud sirvilauad.

R천hu 체hik on 1Pa(Paskal) ja see s천ltub temperatuurist ja pinnast.
Raadiovastuv천tu h채irete on veel h채ireid, mille p천hjustajaiks on magnettormid.
Radioaktiivsus st kiirgavad iseeneslikult suure energiaga osakesi.

Ringliikumine on kulgliikumine m철철da ringjoonekujulist trajektoori.
Ringsagedus - v천ngete arv 2pi sekundi jooksul, 체hik rad/s. W=2pif
Ristilaine - laine, milles v천nkumine toimub levimissuunaga risti.

Ristlaine - laine, milles v천nkumine toimub levimissuunaga risti.
R철철p - ehk paralleel체henduses jaguneb elektriahel harudeks.
Rahvakalender on t채htp채evade t채histamisega seonduv rahvap채rimus.

Rakendatakse led - i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge.
Raske tee on j천udnud 채ratundmisele tunnetusv천ime piiratusest.
Raskusj천ud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole.

Reaalsed gaasid on 체helt poolt k천ik tegelikult eksisteerivad gaasid.
Reaktiivliikumine liikumine kehast v채ljapaiskuvate osakeste arvelt.
Rikkaliku spektriga on ka m체raallikate poolt tekitatavad heliv천nkumised.

Ringsagedus w - n채itab aja체hikus l채bivat faasinurka radikaanides.
Ringsageduse - 02 + sin = 0. Kuna v천nkeamplituud on v채ike, siis
Ristilained lained, kus v천nkumine toimub levimissihiga risti.

Ristlained - laine,milles v천nkumine toimub levimissuunuga risti.
Ruumlainetus 혻aine sees,혻e.혻Elastne혻laine혻(nt.혻Helilaine)
R천hk 1pa on olukorras kui pinnal suurusega 1m2 m천jub j천ud 1N

R천hust - mida madalamad need on, seda v채iksem on helikiirus.
Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel.
Rahvap채rimustes on suur vahe, mis toimus enne ja p채rast j체rip채eva.

Reaktsiooniks on seal vesiniku (deuteeriumi) 체hinemine heeliumiks.
Reaktsioonj천ud on seega risti alumisega, 겛 s.t. risti kaldpinnaga.
Riiulil on 체hesuguste m천천tudega puidust ja terasest kuuli.

Ringliikumine punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril.
Ringsagedus - n채itab aja체hikus l채bivat faasinurka radiaanides.
R철철pkondensaatorite kogulaeng on v천rdne 체ksikute kondensaatorite laengute summaga

Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas.
Radooniprobleemid radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas.
Rakendusala on v채ga lai. Eriti suur t채htsus on neil akustikas.

Rakendusi on n채iteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv.
Raskuskiirendus on 3,71 m/s짼. Esimene kosmiline kiirus on 3,0 km\s.
Reaalselt olemas elektriv채lja j천ujooned on kujutletavad jooned.

Reaalses katses on tegemist vedelikuga l천plike m천천tmetega anumas.
Reaktsioonj천ud on seejuures rakendatud muidugi vaadeldavale kehale.
Reguleeritakse t철철 - sooja mootori ja t채iesti avatud 천huklapi korral.

Riist galvanometer (selle ehitusest tuleb veel juttu).
Ringjooneline liikumine on erijuhus 체ldisest k천verjoonelisest liikumisest.
Ristilained Osakesed v천nguvad risti laine levimise suunaga.

Ristlained on lained kus v천nkumine toimub levimissihiga risti.
Ruutkeskmine kiirus on k천ige suurem kolme ise-loomuliku kiiruse hulgas.
R천hk vedelikus on v천rdne 천hur천hu ja vedelikusamba r천hu summaga.

Radars체steemiga on n채idanud, et neist enamikul on komeediorbiidid.
Reaalne gaas laiemas t채henduses reaalselt eksisteeriv gaas.
Reguleerimisel on alati kolm komponenti: Maali-Liina, jaanuar 2012

Ringliikumine on liikumine m철철da ringjoonelist trajektoori.
Roodiumi hind on v채ga k천rge: 2000.a oli see 2350 dollarit unts.
Ruuminurk - Steradiaan (t채his sr) on ruuminurga m천천t체hik.

R철철p체hendus - tarvitid on 체hendatud r철철biti e paralleelselt.
R철철p체henduse korral on tarvitid 체hendatud r철철biti ehk paralleelselt.
Raadiolained infoedastus, optiline kiirgus infravalgus,

Radioaktiivsus on aatomi v천ime muunduda teise elemendi aatomiks.
Relatiivsusteooria t채nap채eva f체체sikalise maailmapildi alused.
Relativistlik maailmapilt - vaatleja peab olema konkreetses tausts체steemis.

Resulatantj천ud Kehade m천juvate j천udude geomeetriline summa.
Ribad on kokku rullitud ja paigutatud metallkesta sisse.
Ringjooneline liikumine - liikumine m철철da ringjoone kujulist trajektoori

Ristlaine - laine, kus v천nkimine toimub levimissihiga risti
R천humisj천ud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile.
Raskusj천ud on gravitatsioonij천ud ning on rakendatud kehale.

Raskusj천ud on Kuu pinnal kuus korda v채iksem kui Maa pinnal.
Raudmeteoriidid ehk sideriidid (34%), sisaldavad rauda ja niklit.
Resonantsi korral on v천nkuvale s체steemile kanduv v천imsus suurim.

Ristlaine - osakesed v천nguvad risti laine levimis suunaga.
Rutherfordi j채rgi on nime saanud paljud erinevad asjad ja objektid.

R철철p체henduse korral on kogutakistus v채iksem k천igist takistusestest.
Raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit.
Ringliikumiseks nim. liikumist, mille trajektooriks on ringjoon.

Ruuminurgaks nimetatakse koonilise pinnaga piiratud pinnaosa.
Ruumkiirus on t채he tegelik liikumise kiirus maailmaruumis.
Raskusj천ud on Maa poolt kehale m천juv gravitatsioonij천ud.

Relatiivsusteooria - teooria mida vajatakse suurte kiiruste puhul.
Relativistlik maailmapilt - universum on paisuv s체steem- Freagman,Fuggle
Reostaat on juht, mille takistuse v채채rtus on muudetav.

Rhl - l^$ ,&W*\*, , /*, {4{' f- M-10{'* ' (=f uf* ,
Ringliikumine liikumine, mille trajektooriks on ringjoon.
Ristl천ige on see pind, mida n채ed kui vaatad juhtme otsa.

R채nikristallis on aineosakesed paigutatud kindla korra j채rgi.
Raskusj천ud on grv.j천u avaldamis vorm maak체let천mbj천ud.

Relatiivsusteoorias on mass ja energia samased suurused e samased.
Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril.
Rse piirde v채lispinna soojustakistus, (m2K)/W

R천hu t채hiseks on p R천hk on r천humisj천u ja pindala jagatis.
R천hukese on massikeskme ning noole tagumise otsa vahel.
R r - tla 7 / -' e1 'l h,q' ')(, { gt.'t \ t'? '9

Raskuskiirendus on 3,71 m/s짼 (0,38 raskuskiirendusest Maal).
Reaalsestrafos on need v천rdused ligikaudsed, sest valemiga.
Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi p천him천ttel.

Refraktor - kuni 1 m l채bim천천t;reflektor-10 m piires.
Riistaviga on m천천teriista ebat채psusest tingitud viga.
R천huks nimetatakse pinna체hikule avaldatavat j천udu.

R철철pl체litus on l체litusviis, kus toimub voolu hargnemine.
Raskusj천ud - J천ud millega Maa t천mbab meid enda poole.
Resultantj천ud on sel juhul suunatud 체les, tasakaaluasendi

Rimendi tulemus on 68 % t천en채olisusega t천eline v채채rtus.
Ruum seevastu on kolmem천천tmeline, kirjeldatava 3 arvuga.
Ruumipunktis on m채채ratud elementaarlainete liitumisega.

Reaalarv k천ik ratsionaal- ja irratsionaalarvud.
Reaalarvuline v채채rtus arvv채채rtus e moodul e vektori pikkus.

Ristlained - molekulis v천nguvad levimissuunaga risti.
Rom - idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias.