SÔnu seletav sÔnaraamat

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkus-naisel on Ă”igust saada rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust 140 kalendripĂ€eva (TLS § 59 lg 1). Seda vĂ”ib kasutada vĂ€hemalt 70 kalendripĂ€eva enne arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnituse tĂ€htpĂ€eva. Õigus sĂŒnnitushĂŒvitisele tĂ€ies ulatuses on naisel juhul, kui ta on jÀÀnud rasedus- ja sĂŒnnituspuhkusele vĂ€hemalt 30 kalendripĂ€eva enne arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnitamiskuupĂ€eva.
Riigiorganil on Ă”igusaktidega kindlaksmÀÀratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pĂ€devusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega vĂ”i seaduse alusel antud madalama Ă”igusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriĂŒksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik mÀÀrab nende tööalased Ă”igused ja kohustused, nad on riigiteenijad.
Ruumiline ulatus – kinnisomand ulatub maapinnale ning Ă”huruumile ĂŒlalpool ja maapĂ”uele allpool seda pinda sellise kĂ”rguse vĂ”i sĂŒgavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. 3.2.3. NaabrusĂ”igused Kinnisasja omanikul ei ole Ă”igust keelata gaasi, suitus, auru, lĂ”hna, tahma, soojust, mĂŒra, pĂ”rutuste jms teiselt kinnisasjalt tulevate mĂ”jutuste levimist oma kinnisasjale, kui see kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nĂ”uetega.

Riigikohus on oma 29.01.2007.a otsuses nr 3-2-1-137-06, leidnud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest ehk lepingu lĂ”ppemisel kaotab intressi arvestamine Ă”igusliku aluse ning edasi tuleb kĂ”ne alla ĂŒksnes viivise vĂ”i kahju hĂŒvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse tĂ€itmisega viivitamise eest 7. Seega laenulepingu lĂ”ppemisel ei saa tagastamata laenult nĂ”uda intressi maksmist vaid kĂ”ne alla tulen ennekĂ”ike viivise ja kahju hĂŒvitamise nĂ”uded.
Riigiaparaat –  Riigiorganite sĂŒsteem, mille abil teostatakse riigivĂ”imu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.   Riigiorgani   olulisemad  tunnused:   riigivĂ”imualased   volitused,   Ă”igusaktidega   kindlaks   mÀÀratud  funktsioon,   varustatud  vajaliku   pĂ€devusega,   kulud  kaetakse   riigieelarve   vahenditest,   liigendub   ise   struktuuriĂŒksusteks,   töötajad   on   riigiteenistujad.
Realiseerimise ĂŒlesanne on pandud pidevalt ametis olevatele riigiteenistujatele (keda on nimetatud ka bĂŒrokraatideks). Liberaalse demokraatia pĂ”hisisu seisneb arusaamas, et ĂŒhiskonnas peavad olema teatud individuaalsed vabadused, mis tagavad vabaduse ka riigist endast, st - peavad olema sellised individuaalsed vabadused vĂ”i Ă”igused (nt Ă”igus vabaks enesevĂ€ljenduseks, organiseerumiseks, vabadeks valimisteks), mis on kaitstud nii riigi kui enamuse pĂ”himĂ”ttel otsustamise eest.

RiigiÔ - e norme sisaldavad ka mitmed EL lepingud, nt. anti Maastrichti lepinguga teise liikmesriigi territooriumil elavale liikmesriigi kodanikule Ôigus osaleda kohalikel valimistel. Kehtestati, et kui liikmesriigi kodanik asub kolmanda riigi territ-l, siis ta vÔib kasutada teise riigi diplomaatilise esinduse abi. Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusÀtted puudutavad kÔige otsesemalt PSte neid sÀtteid, mis annavad rahaemissiooni Ôiguse antud riigi riigipangale.
Riigikohus on selgitanud, et vanglal on Ôigus jÀlgida helistamise ajal telefoni tablood, kuna see tagab vajaduse korral vÔimaluse tÔkestada kaitsja ja haldusorganitega piiramatu suhtlemise Ôiguse kuritarvitamise, kuid telefoni kasutamise kontrollimise kÀigus ei tohi rikkuda Ôigust sÔnumite saladusele 129. Vangistusseadus keelab kontrollida kinni peetava isiku telefonikÔnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, Ôiguskantslerile ja justiitsministeeriumile.
Rktko 3 - 2-1-98-06: selleks, et saaks nÔuda teise isiku valduses oleva dokumendi ettenÀitamist, peab nÔutav dokument olema koostatud ettenÀitamist taotleva isiku huvides vÔi kajastama tema ja dokumendi valdaja Ôigussuhet vÔi tehingu ettevalmistamise huvi.

Riigifilosoofia - kĂŒsimus „Miks riik? 4. RiigiĂ”igusĂ”petus e riigiĂ”igusdogmaatika- uurtakse etteantud kĂŒsimusi, mis on Ă€ra otsustatud pĂ”hiseadusega, ĂŒlesandeks on vĂ€lja selgitada nende otsuste tĂ€henduses 1. empiiriline- analĂŒĂŒtiline dimensioon- abstraktne kĂ€sk/luba, kaasuste asjaolude kirjeldamine 2. analĂŒĂŒtiline- juriidilise probleemi loogiline analĂŒĂŒs 3. normatiivne dimensioon- sĂ”nastame normi, juriidiline hinnang on ĂŒhtlasi ka vÀÀrtushinnang
Riigikohus on lepingu korralise lĂ”petamise osas leidnud, et tĂ€htajatu ĂŒĂŒrilepingu vĂ”ib kumbki pool igal ajal ĂŒles öelda, lĂ€htudes VÕS § 195 lg-st 3 ning §-dest 311 ja 312. Konkreetset pĂ”hjust tĂ€htajatu lepingu korraliseks ĂŒlesĂŒtlemiseks ka eluruumi puhul vaja ei ole. SeetĂ”ttu on ka VÕS § 325 lg 2 p 3 mĂ”ttes piisav, kui eluruumi ĂŒĂŒrilepingu ĂŒlesĂŒtlemisavalduses on tehtud ĂŒksnes viide tĂ€htajatu ĂŒĂŒrilepingu korralisele ĂŒlesĂŒtlemisele.
RiigiÔiguse normistik ehk riigiÔigus; tööÔiguse normistik ehk tööÔigus jne) vÔi peale Ôigusnormide viimase alusel riigi poolt vÀljaantud individuaalseid Ôiguslikke ettekirjutusi; 7) lÔpuks - mÔiste Ôigus vÔib tÀhendada veel Ôigusteaduslikke distsipliine Ôigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad (riigiÔigus Ôppeainena vÔi vastava Ôigusteaduse haru uurimisainena; haldusÔigus Ôppeainena vÔi vastava Ôigusteaduse haru uurimisainena).

Riiklikuks jĂ€relevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli (KOV kui iseseisva halduskandja tegevuse suhtes on see eksternne), mis seisneb asutuste, ametnike jt institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. RJV sisuks on kontroll haldustoimingute Ă”iguspĂ€rasuse (seaduslikkuse) ĂŒle. JĂ€relevalve on piiratud kahe printsiibiga: 1) ei eksisteeri jĂ€relevalvet, kui seda ei ole sĂ€testatud Ă”igusaktides.
Riigi vĂ€lisfunktsioonidest on kĂ”ige olulisemaks kĂ”ikidele riikidele lĂ€bi aegade omadene riigi kaitsefunktsioon, tĂ€napĂ€eva globaliseeruvas maailmas on vĂ€ga suure tĂ€hrsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mĂ”nikord isegi tĂ”stetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ĂŒlemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni.
Rakendamisel on oluline: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema Ă”.normidel, mis otseeslt kĂ€sitlevad lahendatavat juhtumit 2. Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires 3. Õ.normi rakendamine, kui see on seaduses ette nĂ€htud, on kohustuslik igal juhul ega sĂ”ltu Ă”.rakendava organi suvast 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu vĂ”tta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni.

Rahvusvaheliselt on tunnustatud kolm kohaliku omavalitsuse alusteooriat: “vaba kogukonna teooria”, â€œĂŒhiskondliku omavalitsuse teooria” ja “riikliku omavalitsuse teooria”. SĂ”jaeelne kohalik omavalitsus Eestis oli ĂŒles ehitatud “riikliku omavalitsuse teooriale”, taasiseseisvumise jĂ€rgne omavalitsuse mudel “vaba kogukonna teooriale”, mis on arenguliselt omandanud â€œĂŒhiskondliku omavalitsuse” teooriale iseloomulikud jooned.
Riigi komponendid on : 1. territoorium – riikliku korralduse vorm, unitaarne vĂ”i föderatiivne 2. rahvas – kodanikud ja vĂ€lismaalased (teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud) 3. avaliku vĂ”imu organisatsioon – jaguneb 4-ks 3.1. riigi piires ĂŒhtne vĂ”imuorganisatsioon – seadusandlik- ja tĂ€idesaatev riigivĂ”im ning kohtuvĂ”im 3.2. riigi piires ĂŒhtne Ă”igussĂŒsteem 3.3. erilised institutsioonid ja riigiametnikud 3.4. riigikassa
RahaĂŒhiku piirkasulikkus – (MU/p) nĂ€itab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1kr HĂŒvise individuaalne nĂ”udlus – konkreetse hĂŒvise kogus, mida ĂŒks MP mingi perioodi jooksul soovib ja peab kasulikuks tarbida, nĂ”udluse pĂ”hilsed mĂ”jutajad on hĂŒviste hinnad on sissetulek. Individuaalne nĂ”udluskĂ”ver – selle kĂ”ik punktid nĂ€itavad, kui palju tarbija antud hinna juures hĂŒvist ostaks (hĂŒvise koguse ja selle hinna seos)

RĂŒhm pĂ”hja - Carolina elanikke 1784. a vĂ€lja sĂ”ltumatu „Franklini osariigi” ning taotles liitumist hispaanlatega). Veelgi halvem oli k. suutmatus lahendada riigi ees seisvaid rahandusprobleeme (pidi lootma vaid osariikide eraldatud ressurssidele). K. sĂ€tete kehtimise ajal oli majanduslik olukord riigis ĂŒsna kehv (nt Shaysi mĂ€ss 1786). 3.2. PĂ”hiseaduse koostajad Philadelphia kohtumisele tulnuid 55, kĂ”ik valgenahalised mehed.
Rahandus - , justiits-,sise-, vĂ€lis- ja kaitseasjad, jne. COREPER I – koosneb esinduste EL-i juures asejuhtidest ja valmistab ette nĂ”ukogude arutelusid jĂ€rgmistes valdkondades: keskkond, sotsiaalkĂŒsimused, siseturg, konkurentsivĂ”ime, transport, energeetika, jne. COREPER-i esindajad vahendavad Euroopa Liidu ideid liikmesriikidele ja liikmesriikide ideid Euroopa Liidu tasemele ning leiavad vajadusel lahendusi horisontaalselt.
Rahulepingus nimetatakse rahulepingule eelnevat aega Ă€rataganemisajaks (tempus apostasiae, U. B. 285). PĂ€rast Durbeni lahingu kaotust (1260. a.) kutsub ordu asemeister Saksamaalt inimesi igast seisusest Kuramaale vasallideks ja teatab oma sellekohases kirjas lĂŒĂŒbeklastele a. 1261, et Liivimaal ĂŒldse on ristiusk hĂ€daohus, et paljud, kes paganusest olid lahkunud ja Issanda nime kummardasid, nĂŒĂŒd jĂ€lle vanu ebajumalaid teenivad.

Riigikohus on leidnud, et PS § 26 kaiteb igaĂŒht riigivĂ”imu sekkumise eest, PS § 27 puudutab aga perekonnaelu vĂ€list kaitset ja paneb riigile kaitse- ja toetuskohustuse tĂ€isvÀÀrtusliku perekonnaelu elamiseks112. Samas jĂ€rnevates lahendites pole riigikohus paragrahvide eristamisele erilist tĂ€helepanu pööranud, mistĂ”ttu kĂŒsimus selle kohta, millise paragrahviga konkreetsed perekonnaĂ”igused tagatud on, on teisejĂ€rguline.
RiigiĂ”igus on kui avalikku Ă”igusesse kuuluvate Ă”igusnormide sĂŒsteem, millega: ïŹ mÀÀratakse kindlaks isiku Ă”iguslik seisund ĂŒhiskonnas - pĂ”hiĂ”igused, -vabadused, -kohustused ning pĂ”hiĂ”iguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeĂ”igus). Uuemal ajal on Ă”igus pöörduda ka ombudsmani poole (meil Ă”iguskantsler). ïŹ MÀÀratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik vĂ”i föderaalriik.
RiigiĂ”igus on kĂ€itumisnormide kogum, mis  reguleerib avaliku vĂ”imu organisatsiooni (riikliku korralduse) ĂŒlesehitust, mille osisteks on pĂ”hiseadusorganid ning mille omavahelised suhted on ĂŒheks aluseks toimivale riigile; pĂ”hiseadusorganite moodustamise korda reguleerib erinevate pĂ”hiseadusorganite omavahelisi suhteid reguleerib riigi ja ĂŒksikisiku vahelisi suhteid, mis vĂ€ljenduvad lĂ€bi vastastikuste Ă”iguste ja

Reservatsioon on ĂŒkskĂ”ik millise nimega ĂŒkskĂ”ik millises sĂ”nastuses riigi vĂ”i rahvusvahelise org-i poolt rv lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel, kinnitamisel, heakskiitmisel vĂ”i ĂŒhinemisel vĂ”i lepingu suhtes Ă”igusjĂ€rgluse teavitamisel tehtud ĂŒhepoolne avaldus, millega riik vĂ”i organisatsioon soovib vĂ€listada vĂ”i modifitseerida lepingu teatavaid sĂ€tteid nende kohaldamisel selle riigi vĂ”i org-i suhtes.
Rahvusvahelisel tasandil on (1) valitsustevahelised organisatsioonid, mille on moodustanud riigid vĂ”i teised rv Ă”iguse subjektid rv Ă”iguse alusel ning on ise samuti rv Ă”iguse subjektid (nt ÜRO, WTO, NATO); ja (2) valitsustevĂ€lised organisatsioonid, mille on moodustanud fĂŒĂŒsilised vĂ”i juriidilised isikud mĂ”ne riigi siseriikliku Ă”iguse alusel ega ole rahvusvahelise Ă”iguse subjektid, nt Greenpeace, Amnesty International.
Riigikohtul on Ă”igus tĂŒhistada Riigikogu otsuse seaduseelnĂ”u vĂ”i muu riigielu kĂŒsimuse rahvahÀÀletusele panemise kohta 31. kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpĂ”himĂ”te tĂ€hendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sĂŒndinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tĂ€hendab, et laps omandab sĂŒndides oma vanemate kodakondsuse.

Riigikohus on mĂ€rkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab ĂŒheaegselt ĂŒhes osas karistuse raskemaks (nĂ€eb ette vĂ”imaluse mĂ”ista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises osas aga seda kergendab (annab vĂ”imaluse surmanuhtluse asemel mĂ”ista eluaegne vabaduskaotus), on uuel seadusel tagasiulatuv jĂ”ud ĂŒksnes niivĂ”rd, kuivĂ”rd ta kergendab raskemat karistust 16. Õigus Ă”iglasele kohtulikule menetlusele
RiigivĂ”imu suverÀÀnsus – riigi tĂ€ielik vĂ€lispoliitiline sĂ”ltumatus teistest riikidest (iseseisvus) ja vĂ”imu ĂŒlimuslikkust sisepoliitilises elus (vĂ”imu jagamatus) Faktiline suverÀÀnsus – riigi suverÀÀnsusel on relatiivne iseloom; enamik riike seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes mÀÀravad tema suverÀÀnsuse tegutsemise piirid.
Res publicae - rooma riigil ‱ Municipia- linnakogukondadel ‱ Collegia, sodalitates- kutse ja matuseĂŒhendustel ‱ Aerarium- riigikassa ‱ Fiscus- imperaattori kassa ‱ Kiriklikud asutused Ius- 1)res 1.1) asjaĂ”igus 1.2)vĂ”laĂ”igus 1.3)pĂ€rimisĂ”igus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1Ă”igusvĂ”ime 2.1.2teovĂ”ime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria

Riigi suverÀÀnsus ehk kĂ”rgeim riigivĂ”im on rahva ja territooriumi kĂ”rval ĂŒks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes tĂ€h see avaliku vĂ”imu teostamise monopoli (avaliku vĂ”imu teostamine vĂ€ljendub tĂ€itmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tĂ€hendab riigi suverÀÀnsus riigi vahetut allumist ĂŒksnes rahvusvahelisele Ă”igusele.
Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sĂ”lmitud, ĂŒhes vĂ”i mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline Ă”igus, olenemata konkreetsest nimetusest.
Reaalservituut - ĂŒhe valitseva kinnisasja omanik Ă”igustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vĂ”i on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiĂ”iguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik vĂ”ib saada Ă”iguse kasutada teed, mis lĂ€bib teenivat kinnisasja). Isiklik servituut - Ă”igustatud on kindel fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik.

Riigikohtu praktikas on leitud, et mĂ”ne konflikti osapoolega ĂŒhes seltskonnas viibinud inimesi ei saa ĂŒldjuhul pidada kĂ”rvalisteks, asjasse mittepuutuvateks isikuteks (vt nt otsus nr 3-1-1-15-07, p 15 ja otsus nr 3-1-1-29-10, p 7.2). Lisaks sellele, et tegu nĂ€evad pealt kĂ”rvalised, asjasse mittepuutuvad isikud, tuleb tuvastada ka, et juhtunu nimetatud isikute avalikku Ă”igusrahu piisavalt intensiivselt rikkus.
Rannikuriigi tolli - , maksu-, immigratsiooni- vĂ”i sanitaarvaldkonna Ă”igusakte rikkudes; h) kĂ€esolevat konventsiooni rikkudes tekitab tahtlikult ulatusliku reostuse; i) tegeleb kalapĂŒĂŒgiga; j) teeb uurimis- vĂ”i vaatlustoiminguid; k) astub tegevusse, mille eesmĂ€rk on hĂ€irida rannikuriigi sidesĂŒsteemide vĂ”i rajatiste ja seadmete toimimist; l) teeb muid toiminguid, millel puudub lĂ€bisĂ”iduga otsene seos.
Reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes ĂŒldtajutaval kujul, tasu eest vĂ”i tasuta, teenuse osutamise vĂ”i kauba mĂŒĂŒgi suurendamise, ĂŒrituse edendamise vĂ”i isiku kĂ€itumise avalikes huvides suunamise eesmĂ€rgil; reklaami avalikustaja – fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik vĂ”i riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi isik), kes reklaami avalikult esitab, edastab, nĂ€itab vĂ”i

Registerpant – valduse ĂŒleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sĂ”iduk). Kinnispant ehk hĂŒpoteek - Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hĂŒpoteek on seatud (hĂŒpoteegipidajal), on Ă”igus hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325). HĂŒpoteeki vĂ”ib kĂ€sitleda suhtena, milles osaleb 3 subjekti: hĂŒpoteegipidaja; vĂ”lgnik, omanik.
Rehabiliteerimine - parandamine, ĂŒmberkasvatamine; kĂ€ttemaks; isoleerimine, vastandub otseselt rehabiliteerimisele, kuna liiga pikk karistus vĂ€listab rehabilitatsiooni (vt mis toimub laagertĂŒĂŒpi vanglates – kuritegevuse ĂŒlikool!!!!); preventatsioon. PsĂŒhholoogilisest vaatenurgast lĂ€htuvalt on ebamÀÀrane rÀÀkida terminist “kuritegelik meelelaad”, mis on ĂŒhenduses inimese vaimse olekuga.
Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on Ă”igustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vĂ”i et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiĂ”iguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevĂ”tuservituudid.

Rahvusvahelisteks Ă”igussubjektideks on riik; rahvusvahelised organisatsioonid ( nt Euroopa Ühendus, ÜRO); PĂŒha Tool ja Vatikani riik; Malta Ordu; Punase Risti Rahvusvaheline Komitee; vabastusliikumised, mĂ€ssulised, de facto valitsused (nt ÜRO poolt tunnustatud Palestiina Vabastusliikumine); valitsusvĂ€lised organisatsioonid (Rahvusvaheline OlĂŒmpiakomitee, Greenpeace); multinatsionaalsed ettevĂ”tted; ĂŒksikisik.
Rahvusvaheliselt on tunnistatud inimĂ”igused 1948. a vastuvĂ”etud ÜRO InimĂ”iguste Ülddeklaratsiooniga, kus on deklareeritud inimĂ”iguste sĂŒnnipĂ€rasust ja universaalsust, mis tĂ€hendab, et nad ei sarnane oma iseloomult seadusega kehtestatud Ă”igusest tulenevate Ă”igustega. Piechowiak’i jĂ€rgi inimĂ”iguste universaalsus tĂ€hendab, et nad kuuluvad igale inimesele, olenemata tema kĂ€itumisest.
Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on Ă”igustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vĂ”i et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiĂ”iguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusĂ”iguse kujul.

Riigikohus on mĂ€rkinud samuti, et kui viivis lĂ”pparve maksmisega viivitamise eest on ette nĂ€htud ka kollektiivlepingus, ei ole töötajal Ă”igust nĂ”uda lĂ”pparve kinnipidamise hĂŒvitamist nii TLS kui kollektiivlepingu alusel ( tsiviilasi nr 3-2-1-103-05). Lisaks TLS § 119 lg-2 sĂ€testatule nĂ€eb PalS § 35 ette tööandja vastutuse palga makmise vĂ”i ĂŒlekandmisega viivitamise eest.
Rakendamisel on oluline eristada kolme staadiumit: 1) tuleb leida Ă”ige norm, mis vastab elulisele situatsioonile 2) selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis vĂ”imaldavad seda normi kohaldada 3) vĂ€lja selgitada Ă”iguslik tagajĂ€rg – seaduse rakendamisel on pĂ”hiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja Ă”iguslik tagajĂ€rg kokku viia.
Reaal - ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusĂ”iguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada vÔÔral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING – asjaĂ”iguslik ostueesĂ”igus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on Ă”igus pandiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud vara arvel

Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-96-09, et juhul kui asjas tehtava lĂ”pliku lahendiga jĂ€etakse hagi rahuldamata (asja lahendamine riigi Ă”igusabi saanud kostja kasuks), tuleb kostja menetlusabikulud TsMS § 162 lg 1 ja RÕS § 27 lg 1 p 1 jĂ€rgi kanda hagejal. Kui kostja on enne menetlusabikulud riigile tasunud, tekib tal nĂ”udeĂ”igus hageja vastu kantud kulude hĂŒvitamiseks.
RiigivĂ”imu funktsionaal - organisatoorse analĂŒĂŒsi pĂ”himĂ”tted Vastamaks kĂŒsimusele, kas sĂŒĂŒdistamisfunktsioon kuulub judikatiiv- vĂ”i eksekutiivvĂ”imu ĂŒlesannete hulka, tuleb esmajoones lĂ€htuda pĂ”hiseaduse §-st 1, mille jĂ€rgi kĂ”rgeima riigivĂ”imu kandja Eestis on rahvas, ja §-st 4, mis nĂ€eb ette ainult kolm (president kui ĂŒksikisik vĂ€lja arvatud) erinevat riigifunktsiooni kandjat.
Rahvah tavaĂ”igus – viitab sellisele ĂŒldisele praktikale, mis on ĂŒldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus jĂ€rgida  Rahv Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tted – tulenevad erinevate riikide Ă”iguskordades omaksvĂ”etud pĂ”himĂ”tetest  Kohtupraktika ja doktriin – omavad tĂ€hendust seetĂ”ttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus.

Regioonide komitee on poliitiline kogu, mis annab kohalikule ja piirkondlikule tasandile vÔimaluse kaasa rÀÀkida ELi poliitika kujundamisel ja Ôigusaktide koostamisel. ELi lepingute kohaselt on komisjon, parlament ja nÔukogu kohustatud konsulteerima Regioonide Komiteega uute ettepanekute osas, mis tehakse kohalikule vÔi piirkondlikule tasandile mÔju avaldavates valdkondades.
Rahandusministeeriumil on Ôigus kÀesoleva paragrahvi lÔikes 1 nimetatud muude kohustuse vÔtmisel (vÀlja arvatud vÔlakirjade emiteerimine) nÔuda valla- ja linnavalitsuselt sÔlmitud lepingu Àrakirja esitamist viie tööpÀeva jooksul, arvates vastava nÔude esitamisest . Vald ja linn on kohustatud registreerima Finantsinspektsioon nii kinnise kui avaliku vÔlakirjaemissiooni.
Riigikohus on leidnud ĂŒĂŒritasu tĂ”stmise osas, et ĂŒĂŒrileandja poolne ĂŒĂŒri tĂ”stmine peab olema majanduslikult pĂ”hjendatud. EelkĂ”ige on ĂŒĂŒri tĂ”stmine majanduslikult pĂ”hjendatud, kui see pĂ”hineb ĂŒĂŒrileandja suurenenud kohustustel vĂ”i eluruumi vÀÀrtuse tĂ”stmiseks tehtud vajalikel kulutustel, aga ka juhul, kui eluruumi ĂŒĂŒri keskmine turuhind on tĂ”usnud.

Riigokohus on lisaks mĂ€rkinud, et vĂ”imalik on kuriteokahtluse pĂ”hjendatuse hindamisel tugineda muuhulgas ka asjaoludele, mida vĂ”iks nimetada vabatĂ”endiks KrMS § 63 lg 2 mĂ”ttes. Aktsepteeritavaks tuleb pidada sedagi, kui kuriteokahtluse pĂ”hjendatuse hindamisel tuginetakse tĂ€iendavalt ka ĂŒldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele.35
Rahvusvahelise org - i liikmesuse puhul vÔib eristada: tÀisliikmeid, kel on vÔrdsed Ôigused teiste liikmetega / assotsieerunud riike, kes pole liikmesriigid, ent omavad Ôigust osaleda teatud mÀÀral organisatsiooni töös / vaatlejastaatusega riike, kes pole liikmesriigid, ent neil on Ôigus hÀÀleÔiguseta osaleda organisatsiooni raames toimuvaatel lÀbirÀÀkimistel.
RiigilÔiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba- riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis- va nÔudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitata- valt mÀÀruskaebuselt, vastavalt TsMS § 139 toodule.

Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa Ă”pik-konspektile „Rooma eraĂ”iguse alused“. Lisaks on kasutatud H. Siimets-Grossi „Asjade mĂ”iste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma Ă”iguses Gaiuse Institutsioonide nĂ€itel“ magistritööd, AsjaĂ”igusseadust, P. PĂ€rna „AsjaĂ”igusseadus. Kommenteeritud vĂ€ljaanne“, R.Tiivel „AsjaĂ”igus. Loengud“ jmt.
Rakendamisega – Ă”igusteadvus pole omane mitte ainult Ă”iguse adressaatidele vaid ka neile, kes seda loovad ja rakendavad, sest Ă”igus saab vaid siis ĂŒldaktsepteeritavana vĂ€lja kujuneda, kui Ă”igusnormide loojad loovad selliseid ettekirjutusi, mis ka nende enda arvates on Ă”iglased, jĂ€rgimisvÀÀrsed ja efektiivsed lahendamaks ĂŒhiskonnas tekkivaid probleeme.
Rasedus - sĂŒnnituspuhkuse lĂ”ppemise jĂ€rel hakkab vanem saama vanemahĂŒvitist (§ 59)  lapsendaja puhkus 70 kalendripĂ€eva, alla 10-aastase lapse lapsendamise korral, alates kohtuotsuse jĂ”ustumise pĂ€evast; (§ 61)  lapsehoolduspuhkus alla 3- aastase kasvatamiseks emale vĂ”i isale; Puhkust saab kasutada ĂŒks vanem ja seda vĂ”ib kasutada osade kaupa.

Rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse vĂ”i kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 219 lg 1).90 ‱ Teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse vĂ”i mikrolĂŒlituse topoloogia autori vĂ”i autoriĂ”igusega kaasnevate Ă”iguste valdaja varaliste Ă”iguste rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse vĂ”i kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 220 lg 1).91
RinghÀÀlingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sĂ”ltumatud, nad lĂ€htuvad ĂŒksnes seaduse nĂ”uetest (RS § 28). Kuigi Eesti Ă”iguskord tunnistab asutusi juriidiliste isikutena (iseseisvate Ă”igussubjektidena), on nende, vĂ€lja arvatud mĂ”ned erandid, Ă”iguste maht tihti vĂ€ga kitsas ja sageli ei saa siin sĂ”na otseses mĂ”ttes rÀÀkida detsentraliseerimisest.
Rahvusvaheliselt on tĂ€napĂ€eval ĂŒldtunnustatud, et tĂ€iskasvanuks loetakse isik, kes on saanud vĂ€hemalt 18-aastaseks, ehkki kriminaalvastutuse iga vĂ”ib mĂ”nes riigis olla vĂ€hem (mida rohkem laiuskraadide osas lĂ”una poole, seda varem algab reeglina akseleratsiooniiga). Eestis loetakse ĂŒldjuhul selleks eaks viisteist aastat, teatud juhul aga kolmteist aastat.

Riigi kohustus on hoolitseda igaĂŒhe vĂ”rdsete vĂ”imaluste eest ĂŒhiskonnas – isegi kui vĂ”rdsusĂ”igused iseenesest tagavad Ă”igusliku vĂ”rdsuse, nĂ”uab sotsiaalriigi printsiip, et riik arvestaks vĂ”rdsuse tagamisel tegelikkuses eksisteeriva ebavĂ”rdsusega. Samas riigi abi ulatus, liigid ja abi saamise tingimused on vĂ€hemalt teatud osas seadusandja mÀÀrata.
Riikide karistusĂ”igusest on kadunud surmanuhtlus, pagenduskaristused, au- ehk hĂ€bistavad karistused ja sellised, mis heidavad sĂŒĂŒdimĂ”istetu ĂŒhiskonnast vĂ€lja (nt sunnitöö ja sellel jĂ€rgnev Ă”iguste kaotus ehk nn tsiviilsurm). Kriminaalpoliitilises plaanis seisneb sanktsioonisĂŒsteemi pĂ”hiprobleem juba sadakond aastat tasumisidee ja kohtlemisidee konkureerimises.
RahvakĂŒsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik kĂŒsida rahva kĂ€est siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta.

Regulatiivsed – mÀÀravad Ă”igused ja kohustused Ă”igustkaitsvad – nĂ€evad ette juriidilise vastutuse Ă”iguserikkumise eest Õigusliku ettekirjutuse iseloomu jĂ€rgi: kohustavad keelavad Ă”igustavad e lubava, volitavad Subjektide ringi jĂ€rgi: ĂŒldised, norm on adresseritud ĂŒldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile.
Rakendamise staadiumid – ĂŒkski jĂ€rgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta; loogiline jĂ€rjestus tagab rak.protsessi ratsionaalsuse 1. Esimene staadium – on asja tehiolude vĂ€ljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analĂŒĂŒs (mis, kuidas, kas seondub Ă”.normiga, kas on juriidiline tĂ€hendus) Õ.normi rakendamise faktiline alus – kĂ€itumise faktiline asjaolud
Riigikaitse alal on Vabariigi President riigikaitse kÔrgeim juht, esitab Riigikogule kinnitamiseks KaitsevÀgede juhataja kandidatuuri, annab sÔjavÀelisi auastmeid, on Riigikaitse nÔukogu juht, teeb ettepanekuid sÔjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vÀljakuulutamiseks Riigikogule vÔi kuulutab agressiooni ohu korral ise selle vÀlja ise.

Rahvusvaheline eraĂ”igus – on seatud tsĂŒsiga selles mĂ”ttes, e see on selline institutsioon, mis kujutab endast kollisiooninormide kogum (millise riigi Ă”igust kasutada, kui on tegemist vĂ€lismaise aspektiga (kui on nt vĂ€lismaalane ja tekitab eestis kahju). Vastab kĂŒsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada nendes situatsioonides, kus probleem tekib.
RiigiĂ”igus - riigiĂ”iuguslike normidega mÀÀratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik vĂ”im ( Riigikogu), tĂ€idesaatev vĂ”im HaldusĂ”igus (e. AdministratiivĂ”igus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta KriminaalĂ”igus ( Crimen – kuritegu ) - mÀÀratleb millist tegu vĂ”i tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS.
Riigivastutus tĂ€hendab kĂ”ige laiemalt vastutust avaliku vĂ”imu teostamisel tekkinud ebaĂ”igluse eest ehk ebaĂ”igluse kĂ”rvaldamise kohustust. Kahju vĂ”ib seisneda varalises kahjus, haldusakti andmisega viivitamises, asja alusetult Ă€ravĂ”tmises vĂ”i selle kasutamise takistamises, pĂŒsivas pĂ”hiĂ”iguste rikkumises vĂ”i muudes kahjulikes tagajĂ€rgedes.

Riikkondsus – ĂŒldmĂ”iste, mis ĂŒhendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Riigi tunnustena on kĂ€sitletud ka teisi, nt riigilaenud ja –maksud, riiklik sĂŒmboolika, riiklikud tĂ€htpĂ€evad jms. Need tunnused, mille olemasolu riikidel ei saa eitada, ei ole aga esmase tĂ€hendusega ega riigi jaoks mÀÀravad.
Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud, et kahe vĂ”i enama isiku vahel sĂ”lmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tĂ€henduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sĂ”lmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse vĂ”tja juhiste jĂ€rgi mĂŒĂŒjalt.
Rahandusministeeriumi hinnangul on vald vĂ”i linn vĂ”i nendest sĂ”ltuv ĂŒksus suuteline kohustusi vĂ”tmata tagama struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse vĂ”i muu vĂ€lisabi toetuse saamiseks vajalikku omafinantseeringut, vĂ”ib Rahandusministeerium jĂ€tta kohustuse vĂ”tmise taotluse kooskĂ”lastamata vĂ”i teha ettepaneku vĂ€hendada vĂ”etava kohustuse suurust.

Rakendatav vahend on antud ĂŒheselt, ilma valikuvĂ”imaluseteta (vorminĂ”uetele mittevastav leping on kehtetu).  Suhteliselt mÀÀratletud sanktsioon Fikseeritud on mĂ”jutusvahendi maks ja min piirid (kriminaalĂ”iguslikud sanktsioonid).  Alternatiivsed sanktsioonid VĂ”imaldavad Ă”igusnormi rakendajal valida kahe vĂ”i enama sanktsiooni vahel.
Reaalsed - lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja ĂŒleandmine ĂŒhelt isikult teisele  Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sĂ”nade lausumine  Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine  Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest
Riigikohus on leidnud, et kokkuleppel saavad kaasomanikud kĂ”rvale kalduda ka AÕS § 75 lg-st 1 (Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ĂŒhisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi)  sĂ”lmida seadusest erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta

Reaalservituut on teeniva kinnisasja koormatis, mis seatakse valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et: 1. valitseva kinnisasja igakordne omanik on Ôigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vÔi 2. teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiÔiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Riigi tekkimine – tavaliselt seostatakse sotsiaalset vĂ”imu riigiga, kuid sotsiaalne vĂ”im oli omane ka riigieelsele ĂŒhiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ĂŒhiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hĂ”imust ning lĂ”petades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ĂŒhendustega.
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-149-09 leidnud, et olukorras, kus riigilÔivu mÀÀrad muutusid enne apellatsioonkaebuse esitamise tÀhtaja algust, tuleb riigilÔivu suuruse kindlaksmÀÀramisel lÀhtuda mitte hagi esitamise ajal kehtinud riigilÔivu mÀÀradest, vaid apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilÔivu mÀÀradest.

Rahvaalgatus – hÀÀleĂ”iguslike kodanike allkirjade kogumine seaduseelnĂ”u algatamiseks parlamendis vĂ”i selle rahvahÀÀletusele panemiseks PSTS § 8 lg 2. KĂ”igepealt kogutakse allkirju rahvaalgatuse algatamiseks → organ vĂ”tab otsuse et jah nĂŒĂŒd algab rahvaalgatus → ja siis kogutakse allkirja kogumisi seaduseelnĂ”u jaoks.
Rahandussuhted on seotud ĂŒhiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja ĂŒmberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega - seega rahanduse pĂ”hifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise pĂ”hisisuks on riigi sise- ning vĂ€lisfunktsiooni tĂ€itmisega vĂ€ltimatult kaasnevate kulude rahastamine.
Ratio legis – kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis faktiliselt kohtute tĂ”lgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tĂ”lgendamise) tegevus, mille kĂ€igus seatakse eesmĂ€rgiks selgitada vĂ€lja antud Ă”igusnormi tĂ”eline sisu, see osa Ă”igusnormist, mis ei ole sĂ€testatud expressis verbis ehk selge sĂ”naga ja mis tundub esmapilgul lĂŒngana.

RiigivĂ”imu suverÀÀnsus tĂ€hendab riigi tĂ€ielikku vĂ€lispoliitilist sĂ”ltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja vĂ”imu ĂŒlimuslikkust sisepoliitises elus (vĂ”imu jagamatust). Formaalse suverÀÀnsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suverÀÀnsust teiste riikide mĂ”ju tĂ”ttu, kes suruvad talle peale oma tahet.
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-42-10, et kuna sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones seadusandja otstarbekusest lĂ€htuv otsustus, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vĂ€hemalt ĂŒldjuhul selline menetlusĂ”iguse rikkumine, mis annaks aluse ainuĂŒksi sel pĂ”hjusel kohtulahend tĂŒhistada.
Rahukohtu nuhtlus - seadustik oli allikas, mis sĂ€testas karistused vĂ€hem tĂ€htsate sĂŒĂŒtegude ja ĂŒleastumiste eest*20, mille eest ettenĂ€htud karistused ei ĂŒletanud ĂŒhte aastat ja kuut kuud vangistust*21 ning mis kuulusid rahukohtute pĂ€devusse.*22 Vallakohtute nuhtlusseadustiku puhul oli algusest peale tegemist ajutise aktiga.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkus 140 kalendripĂ€eva ‱ Isapuhkus 10 tööpĂ€eva ‱ Lapsendaja puhkus 70 kalendripĂ€eva ‱ Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani ‱ Lapsepuhkus 3-6 tööpĂ€eva Lapsevanemad ja rasedad ‱ Vaba aeg sĂŒnnituseelseks lĂ€bivaatuseks ‱ Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni jĂ€rel
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja fĂŒĂŒsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ĂŒhiskonna organiseeritud jĂ”upingutuste kaudu, mĂ”iste leiate seadusest §2. Seaduse eesmĂ€rk Seaduse eesmĂ€rgiks on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine.
Reguleerib vee - , energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ettevĂ”tjate hankemenetlusi. Asjaomaste direktiividega reguleeritakse lepinguid, mis ĂŒletavad teatavad piirmÀÀrad. KĂ”ik riigihanked, mis ĂŒletavad teatud hankemaksumuse, tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning seda ĂŒle kogu Euroopa Liidu.

Riigikohus on leidnud oma korduvates lahendites, et menetluskulude kindlaksmÀÀramisel ja vÀljamÔistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette nÀha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse mÀÀrust, mis kehtis hagi esitamise ajal.
Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik esinduskogu ees. Ka revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kas Eesti kodanikud vĂ”i Eestis alalist elamisluba omavad vĂ€lismaalased. Kui ĂŒhenduses on vĂ€he liikmeid, vĂ”ib juhatuse ning revisjonikomisjoni moodustamise asemel valida vastavalt ĂŒhingu juhi ja tema asetĂ€itja ning revidendi.
Riigikontroll on oma tegevuses sĂ”ltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Rahvusvahelises suhtluses tĂ€histatakse Riigikontrolli tĂŒĂŒpi riigiorganeid ja -asutusi terminiga „kĂ”rgeim kontrolliasutus” (supreme audit institution). Selliste asutuste pĂ€devuse ulatus ja tööpĂ”himĂ”tted on riigiti mĂ”nevĂ”rra erinevad.

Reaalkogum - mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, mĂŒĂŒs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus vĂ”i tegevusetus ja seaduses sĂ€testatud juhtudel sellega pĂ”hjuslikus seoses olev tagajĂ€rg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile
Rktk 3 - 2-1-78-06: PĂ”hjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sĂŒndmus loetakse hilisema sĂŒndmuse pĂ”hjuseks, kui ilma esimese sĂŒndmuseta poleks ajaliselt hilisemat sĂŒndmust toimunud.
RiigivĂ”imu suverÀÀnsus tĂ€hendab riigi tĂ€ielikku vĂ€lispoliitilist sĂ”ltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja vĂ”imu ĂŒlimusikkust sisepoliitilises elus (vĂ”imu jagamatust). RiigivĂ”imu ĂŒlimuslikkus tĂ€hendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu ja et riik oma vĂ”imu kellegagi ei jaga.

Riigi territoriaal - ja siseveed 3. Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4. AtmosfÀÀris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. MaapĂ”u riigipiiriga piiratud territooriumi all 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all 7. ja SĂ”jalaevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes.
Rkhk 3 - 3-1-72-11, p 10). Vangla avalik-Ă”iguslikku kohustust tagada kinnipeetavale vĂ”imalus teha sisseoste tuleb eristada mĂŒĂŒgilepingust tulenevatest poolte Ă”igustest ja kohustustest, mis alluvad eraĂ”iguse regulatsioonile. MĂŒĂŒgilepinguga ei reguleerita avalik-Ă”iguslikke, vaid eraĂ”iguslikke suhteid.
Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on Ă”igustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vĂ”i et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiĂ”iguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg

Rikkumised on olulised ja sisuliselt on tegemist vara tagastamisega endiste omanike pÀrijatele seadusandlusele mittevastavate volikirjade alusel, pÀrijate olemasolu ja nende poolt antud volitused ei ole tÔendatud tagastamistoimiku materjalidega, leiavad kaebajad, et neil on seaduslik alus kaebuse esitamiseks.
Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab lÀbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kÔik kohtuasjad algavad maa- vÔi halduskohtust, siis on menetlusosalisel vÔimalus kaevata kÔrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.
Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid pĂ”der; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ĂŒhes ringpiiris on vĂ€hemalt 5000 hektarit.

Resotsialiseerimise nimel on alustatud ĂŒleminekut nĂ”ukogudeaegsetelt kolooniatelt kambervanglatele. Samal eesmĂ€rgil juurutatakse piirkondlikkuse pĂ”himĂ”tet – kinnipeetav kannab karistust oma elukohale vĂ”imalikult lĂ€hedal, et ka vangistuse ajal sĂ€iliksid tema positiivsed sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga.
Riigikohus on hiljutises lahendis rĂ”hutanud: kui töölepingus vĂ”i eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajĂ€rjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse tĂ€itmise eest makstud eritasu tagastama vĂ”i leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lĂ€htuda tsiviilĂ”iguse ĂŒldistest reeglitest.
RiigiÔiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahÀÀletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;

Rahvusvahelistel lepingutel on tĂ€htsust kahel tĂ€htsal pĂ”hjusel: ‱ Eesti siseriiklikud seadused peavad olema kooskĂ”las nende rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti on ĂŒhinenud; ‱ Kui selline kooskĂ”la puudub, siis saab oma Ă”iguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sĂ€tete kohaldamist otse.
Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuĂŒhingute korraldust ja funktsioone. VĂ€lise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi kĂ€itumise vĂ€list kĂŒlge.
Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse ĂŒksus vĂ”i muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusĂŒhing, avalik-Ă”iguslik juriidiline isik vĂ”i Konkurentsiseaduse § 31 nimetatud avalik ettevĂ”tja, kes otseselt vĂ”i kaudselt kasutab riigi vĂ”i kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse vahendeid riigiabi andmiseks.

Riigivalitsemis - vĂ”i kohaliku omavalitsusorgani otsusel on tööandjal Ă”igus viia töötaja ajutiselt ĂŒle teise ettevĂ”ttesse, asutusse vĂ”i muusse organisatsiooni samas asulas vĂ”i teise paikkonda loodusĂ”nnetuse ennetamiseks, selle tagajĂ€rgede kiireks kĂ”rvaldamiseks vĂ”i haiguste leviku tĂ”kestamiseks.
RahvusvĂ€hemust on kĂ€sitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sĂŒmpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema pĂ”hirahvus (emarahvus), nt lĂ€tlased Eesti-LĂ€ti riigipiiri lĂ€heduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt LĂ€ti alal.
Regulatiivsed aktid on sellised, mis mÀÀravad kindlaks inimeste Ôigused ja kohustused seoses nende ÔiguspÀrase kÀitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised Ôiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste Ôigusvastase kÀitumisega, sisaldavad mingi kÀitumise kohustuse vÔi mÀÀravad karistuse.

Riigiaparaat – riigiorganite sĂŒsteem, mille abil teostatakse riigivĂ”imu  Riigiorgan – riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa  KĂ”ige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus vĂ”imude lahususe pĂ”himĂ”ttest lĂ€htudes seadusandliku, tĂ€idesaatva ja kohtuvĂ”imu organiteks.
Riigiaparaat on iga riigi tĂ€htsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ĂŒlesehituse pĂ”himĂ”tted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ĂŒhelt poolt mÀÀratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga vĂ€ljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni.
Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid: - seadusandlik vĂ”im – parlament - tĂ€idesaatev vĂ”im – valitsus ja temale alluvad regionaalsed ja lokaalsed haldusasutused, föderatsioonis ka veel vastavad osariikide vĂ”i liidumaade keskvalitsused - kohtud - - riigipea – valdavalt tĂ€idesaatva vĂ”imu organ

Rahvusvahelisel kriminaalkohtul on jurisdiktsioon jĂ€rgmiste kuritegude osas: ‱ Genotsiidikuritegu ‱ Inimsusevastased kuriteod ‱ SĂ”jakuriteod ‱ Agressioonikuritegu TagajĂ€rjeks vĂ”ib Rooma Statuudi jĂ€rgi olla vabadusekaotus, rahatrahv vĂ”i kuritegevuse tulemusena saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimine.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkust on Ă”igus saada 140 kalendri pĂ€eva (TLS §59 lg 1). Naisel on Ă”igus hakata kasutama rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust vĂ€hemalt 70 kalendripĂ€eva enne arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnitustĂ€htpĂ€eva. Sellest hetkest muutub rasedus- vĂ”i sĂŒnnituspuhkus sissenĂ”utavaks.
Rkhk 3 - 3-1-90-04: "Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte ĂŒksnes formaalselt aktide andmiseks vĂ€ltimatult vajaliku menetluse lĂ€biviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka Ă”igusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks vĂ”imalus menetluses tulemuslikult osaleda.

Reguleerimise objekt on vĂ€hemalt tĂ€napĂ€eval olulisem kui meetod, samas toimub ĂŒhtede vĂ”i teiste normide lĂŒlitamine ĂŒhte vĂ”i teise Ă”.harusse suuresti kokkuleppeliselt ja on seotud antud riigi traditsioonidega. Samuti defineeritakse riigiĂ”-st enamasti just reguleerimise objekti, mitte meetodi kaudu.
Rahvusvahelisel Ă”igusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaĂ”igus ja Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) KĂ”ige tĂ€htsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma pĂ”himĂ”tteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad.
Russkaja pravda on ilmalik seadustik, mis on loodud ilmaliku riigivĂ”mu poolt ja mis ei tungi kanoonilisse Ă”igusse, kuid on seoses sellega. 2 Vene Õiguse ja kiriku normid ei olnud vastuolus, nad vastupidi tĂ€iendasid teine teist. NĂ€itena vĂ”ib tuua pĂ”hjusetult abielu lahutamist poolte nĂ”usolekul.

Riigikohus on sisuliselt sama mĂ”tte sĂ”nastanud jĂ€rgmiselt: „Kui avaliku vĂ”imu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult vĂ€liselt vĂ”i vormiliselt samavÀÀrne seisundiga, milles vĂ”ivad olla ka eraisikud, rÀÀgib see suhte eraĂ”iguslikuks kvalifitseerimise kasuks.
RegistrisekretÀr - kohtus sÀilitatava dokumendi Àrakirja ja vÀljavÔtte Ôigsuse kinnitamisel; 5) vannutatud maamÔÔtja - piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nÔusolekul oleva allkirja Ôigsuse kinnitamisel; 6) vandetÔlk - dokumendi tÔlke ja Àrakirja Ôigsuse kinnitamisel;
Riigikohtu esimees - nimetab ĂŒheksaks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu, esimees juhib ja esindab Riigikohut, teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenĂ€htud jĂ€relevalvet ja tĂ€idab muid seadusest tulenevaid ĂŒlesandeid.

Riigikohus on oma 8. detsembri 2000. a otsusega asunud seisukohale, et PkS § 18-de ja 19 Abikaasa seadusjĂ€rgse pĂ€rimisĂ”iguse juures on oluline samuti see, et kui pĂ€randajast ei jÀÀ maha ei kuulu kohaldamisele abikaasade varaliste suhete kindlaksmÀÀramisel ĂŒhe abikaasa surma korral.
Ringkonnakohus on muuhulgas leidnud, et elamisloa taotluste Eesti vÀlisesindusele esitamisega kaasnevad tagajÀrjed vÔivad osutuda kaebajatele ebamÔistlikult koormavaks ja kujutada endast nende era- ja perekonnaelu ebaproportsionaalset riivet, kui neile tuleks lÔpptulemusena anda elamisluba.
Res sanctae - linnamĂŒĂŒrid Rooma ĂŒmber, mis olid erilise Ă”iguse kaitse all. d. KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris e. Res nullius humani iuris- need olid inimeste ÔÔiguste jĂ€rgi peremeheta asjad, mis vĂ”isid saada eraomandi objektiks.

RiigiĂ”igusel on teiste Ă”igusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile pĂ”himĂ”ttelised lĂ€htealused ja reguleerib ĂŒhiskonna ja riigi seisukohalt kĂ”ige tĂ€htsamaid suhteid. RiigiĂ”igus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete ĂŒldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.
Rkhk 3 - 3-1-56-02, p 9: „[
] tulenevalt inimvÀÀrikuse, Ă”igusriigi, efektiivse Ă”iguskaitse ning hea halduse pĂ”himĂ”tetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusĂŒlesannete hoolsal tĂ€itmisel vĂ”imalik ette nĂ€ha, et haldusakt vĂ”ib piirata tema Ă”igusi.
Rooma Ă”igusel on vĂ€ga suur tĂ€hendus Euroopa Ă”igusajaloos. Nimelt on Rooma Ă”igus ja selle pĂ”himĂ”tted paljude Euroopa Ă”igussĂŒsteemide aluseks. TĂ€nu Rooma Ă”igusele hakati Ă”igusajaloos eristama avaliku ja eraĂ”igust ning samuti pani Rooma Ă”igus aluse eraomandiĂ”iguse tunnustamisele.

Rakendusviisid on erakordselt laiad, sest sĂŒsteeme vĂ”ime leida igast eluvaldkonnast. 22. Millised on peamised sĂŒsteemse kĂ€sitluse printsiibid? Esiteks printsiibid, mis on seotud sĂŒsteemse kĂ€sitluse alustega – printsiibid, mis on seotud sĂŒsteemide loomise, rakendamise ja uurimisega.
Registerpant – valduse ĂŒleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sĂ”iduk). Kinnispant ehk hĂŒpoteek Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hĂŒpoteek on seatud (hĂŒpoteegipidajal), on Ă”igus hĂŒpoteegiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvĂ”tja poolt mÀÀratud mĂŒĂŒjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvĂ”tja kasutusse, liisinguvĂ”tja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Rakenduspraktika on jÀrginud jÀrgmist konstruktsiooni: 1. kas isikut koheldakse vÔrreldes teistega erinevalt; 2. kas tegemist on vÔrdsete situatsioonidega; 3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mÔstlik Ôigustus; 4. kas eesmÀrk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega.
Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest vĂ€ljastpoolt sĂŒsteemi Vanemprokurör
Riigi vastutus - pĂ”himte mida liikmesriikidel on kohustus jĂ€rgida siseriiklikus haldusĂ”iguses, EL institutsioonide Ă”iguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL Ă”iguse pĂ”himĂ”tteid rikuvad. Avaliku vĂ”imu kohustus hĂŒvitada oma ĂŒlesannete tĂ€itmise kĂ€igus pĂ”hjustatud kahju.

Riik haldusekandjana on erisugune, kuna: - tal on kompetentsi jaotamise kompetents (arvestades teiste avalik-Ôiguslike juriidiliste isikute pÔhiseaduslikke tagatisi); - tema funktsioonid on universaalsed (teised avalik-Ôiguslikud juriidilised isikud tegutsevad teatud kindlates valdkondades).
Rangelt vĂ”ttes tĂ€hendab Rooma Ă”igus Rooma linna ja impeeriumi Ă”igussĂŒsteemi, alates linna asutamisest (pĂ€rimuse kohaselt 753. aastal eKr) kuni LÀÀne-Rooma riigi hĂ€vitamiseni barbarite poolt (476. aastal pKr) vĂ”i BĂŒtsantsi (Ida-Rooma) vallutamiseni tĂŒrklaste poolt 1453. aastal.
Riigikohus on oma lahendis lisanud, et PS § 20 lÔiget 2 ei tohi tÔlgendada laiendavalt pÔhiÔiguse kandja kahjuks9. See tÀhendab, et PS § 20 lÔikes 2 sÀtestatud vabaduse vÔtmise aluste erinevate tÔlgenduste seast tuleb valida see, mis vÔimaldab kÔige vÀiksemat vabadusse

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkust vĂ”i vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust vĂ”i naise rasedus- ja sĂŒnnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb ĂŒĂŒrilepingust? Rendilepingus peab rendileandja vĂ”imaldama korrapĂ€rase majandamise kĂ€igus vilja, ĂŒĂŒrileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
Rooma Ă”iguses on palju vastuolusid, mis ĂŒhest kĂŒljest nĂ€itavad, et Ă”iguses on sageli mitu â€œĂ”iget” lahendust ja teisest kĂŒljest on vĂ”imalik arutada erinevate lahenduste sobivuse ning Ă”iglustundele vastavuse ĂŒle, ilma seda liiga vara kehtiva Ă”iguse diskussiooniga sidudes.

Relatsionaalsed ehk subjektiivsed kohustused (Ă”igus nĂ”uda vĂ”i ka mitte) − Objektiivsed kohustused PĂ”hikohustused jagunevad: − Kohustused, mille eesmĂ€rgiks on tagada individuaalseid Ă”igusi: §27 (3) Vanematel on Ă”igus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajĂ€rje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle Ă”igused (nt inimese looming kirjanduses) ‱ Tegudeks – valiselt vĂ€ljendatud inimeste tahte avaldus, kĂ€itumisakt.
Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse ĂŒksus vĂ”i muud isikud, nagu nĂ€iteks sihtasutus, mittetulundusĂŒhing, avalik-Ă”iguslik juriidiline isik vĂ”i avalik ettevĂ”tja, kes otseselt vĂ”i kaudselt kasutavad riigi vĂ”i kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse vahendeid riigiabi andmiseks.

Riigikohus on mĂ€rkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse mitte sekkuda isiku eraellu, ilma eraelu mĂ”istet tĂ€psemini defineerimata 110. Defineerimisest on hoidunud ka EIK, soovides tagada mĂ”iste vĂ”imalikult paindlikku tĂ”lgendamist muutuvates ĂŒhiskonnaoludes111.
Rakendusseadus on vastu vÔtmata, mis peaks selle ohumÔtlemise meie korda tooma.
RiigiĂ”igus - > kuidas riigiinstitutsioonid toimivad ‱ haldusĂ”igus e. konkretiseeritud riigiĂ”igus (hakatakse kĂ€sitlema vĂ€gaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuĂ”igus ‱ korrakaitseĂ”igus (jĂ”ustus sel aastal 01.07.2014) ‱ kohtumenetlusĂ”igus

Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. See on iga riigi tĂ€htsaim osa. Iga riigiorgan, tĂ€ites temale seagusega pandud vĂ”i seadusest tulenevaid ĂŒlesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku sĂŒsteemi ĂŒhe
RÔhuasetus on siinkohal just töövÔtja, kes on reeglina vastava ala professionaal,kontrollimiskohustustel. Nii ei saa nÀiteks vannitoa plaatija, kui plaadid sobimatu liimi tÔttu nÀdala aja pÀrast seina pealt maha tulid, tugineda sellele, et liimi muretses korteriomanik.
Rae ĂŒlesanded - turu korraldamine, maa-alade andmisega kauplustele jne, hiljem ka tĂŒhikute tĂ€itmine linnaseaduses, linnakaitse, varustamine, heakord, kohtupidamine nii tsiviil- kui kriminaalasjades, hoolekanne, kirikute eest hoolitsemine. 14.saj kujunesid tsunftid ja gildid.

Res universitatis - esemed, mis vĂ”ivad olla tsiviilses kĂ€ibes, kuid ĂŒldistes huvides nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele (teatrid, tsirkused, avalikud ehitused, kogukonna teed jne.) Nende kas. kaitsti nii tsiviilprotsessi korras kui haldusĂ”iguslikult.
Rikkumine on toimunud. Hageja peaks siinkohal tÔendama selle hetke, et millal pankrot tekkis! Ja pankrotihalduril pole ilmselt raske seda teha kuna on ju olemas bilansi raamatud ja ilmselt kui nt juba 3 kuud on vÀga halvasti siis ilmselt vÔiks pankrotiavalduse esitada.
Rendileandjal on pandiÔigus ,vastavalt LS paragrahv 305 sÀtetele, renditud ruumides asuvale varale, mille teostamiseks esitab rentnik rendileandjale ruumides asuva vara nimekirja 10 pÀeva jooksul peale kÀesoleva lepingu allkirjutamist, nÀidates Àra vara turuvÀÀrtuse.

Riigikohus on seisukohal, et ĂŒlemÀÀra range Ă”iguste ja vabaduste piiramine vĂ€ljendub haldusorganile pandud kohustuses tunnistada alkoholi mĂŒĂŒgiluba kehtetuks, kui poe omanik vĂ”i töötaja on rikkunud alkoholimĂŒĂŒgieeskirja ning pannud seega toime Ă”igusrikkumise.
Rvasts ĂŒlesandeks on anda materiaalĂ”iguslikud alused kahju hĂŒvitamisel ehk teiste sĂ”nadega ta annab vastuse kĂŒsimusele, milliseid nĂ”udeid ja millistel tingimustel saab isik esitada (kokkuvĂ”tlikult on nĂ”uded toodud § 2 lĂ”ikes 1); menetlusliku korra sĂ€testab HKMS ja HMS.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Riigikontrolli pĂ”hiĂŒlesanne on majanduskontroll (audit). Auditi kĂ€igus vĂ”ib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1. Sisekontrolli, finantsjuhtimist 2. Majandustegevuste Ă”iguspĂ€rasust 3. Juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust 31. Eesti panga pĂ”hiĂŒlesanded 1. Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine 2. Ametlike vĂ€lisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine 3. Eesti maksebilansi koostamine 4. Ülesannete tĂ€itmiseks vajaliku statistika kogumine

Rahvusvahelise organisatsioon on organisatsioon, mis on loodud: a) pikemaks ajaks, b) riikide vÔi riikide jt rahvusvahelise Ôiguse subjektide poolt, c) rahvusvahelise Ôiguse alusel, d) iseseisvate organitega, e) on vÔimeline omama iseseisvat ÔigusvÔimet ja f) iseseisvat teovÔimet.
Rajajad – Benito Mussolini, Georges Sorel jt. Ehkki fasism pöörab tĂ€helepanu sotsiaalsete probleemide lahendamisele, iseloomustab teda pĂ”lgus vĂ”rdsusideede, egalitarismi vastu, kus inimesi ei peeta oma fĂŒĂŒsiliste ja vaimsete omaduste poolest ĂŒhevÀÀrseks.
Riigi sisefunktsioonid – loetakse riigivĂ”imu sĂ€ilitamise ja kindlustamise funktsiooni, Ă”iguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku funktsiooni ja kultuurilis- kasvatuslikku funktsiooni (riigi seiseelu korraldamine). Need funktsioonid on omased kĂ”ikidele riikidele.

Riigikohus on korra lugenud pĂ”hiseaduslikuks vÀÀrtuseks Ă”iguskorra kaitse (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 77). PĂ”hiseaduslike vÀÀrtuste selline laiendamine on siiski kaheldav, kuna Ă”iguskorra osadeks on peale PS ka seadused, mÀÀrused jt alamalseisvad aktid.
Riigikohus on vahistatutele pikaajaliste kokkusaamiste vĂ”imaldamist puudutavas kohtuasjas tĂ”denud, et vahistatute suhtlemispiirangute eesmĂ€rgiks on ĂŒldjuhul selgitada vĂ€lja oletatava Ă”igusrikkuja toimepandu, tuua ta kohtu ette ning kindlustada Ă”igusemĂ”istmine.
Reguleeritud - jĂ€relevalvet Notarite Koja tegevuse Ă”iguspĂ€rasuse ĂŒle teostab justiitsminister, kes vĂ”ib nĂ”uda Notarite Koja eestseisuselt jĂ€relevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti vĂ”i toimingu.

Riigi territoorium on maakera pinna osa, selle all olev maapĂ”u ning selle kohal olev Ă”huruum, aga samuti riigi akvatoorium koos selle all asuva kontinetaalselfiga (mandrilava), mis kuulub rahvusvahelise Ă”iguse kohaselt tunnustatud riigi ĂŒlevĂ”imu (jurisdiktsiooni) alla.
RiigivĂ”imu suverÀÀnsus tĂ€hendab riigi vĂ€lispoliitilist tĂ€ielikku sĂ”ltumatust teistest riikidest (iseseisvus) ja vĂ”imu ĂŒlimuslikkust sisepoliitilises elus (vĂ”imu jagamatust). Riigi territooriumil ei ole teist riigist kĂ”rgemat vĂ”imu ja riik oma vĂ”imu kellegagi ei jaga.
Ringkonnakohus on Ă”igesti pĂ€randaja vara teisele Ă”iguskandjale (pĂ€rijale) ĂŒle. Niisiis peab pĂ€rija pĂ€randajast kasvĂ”i ainult leidnud, et A.-M. Vainol kui K. LĂŒĂŒsi vara pĂ€rijal ei saa K. LĂŒĂŒsi Ă”igusjĂ€rglasena olla vaidlusaluse sekundi murdosa kauem elama.

Relatsioon z - M on H.Kelsenil sisuliselt juriidiline kohustus, mille sisuks on: kui ĂŒks isik kĂ€itus sotsiaalkahjulikult, siis on selles relatsioonis endas konkreetselt sĂ€testatud teisel isikul (!) kohustus rakendada sotsiaalkahjulikult kĂ€itunu suhtes sunniakti.
RĂŒnne on lĂ”ppenud; 4. isik kavatsetult vĂ”i otse tahtlusega teostab kaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta rĂŒnde ohtlikkusele; 5. kui kaitsja kavatsetult vĂ”i otsesetahtlusega tekitab rĂŒndajale ilmselt liigset kahju; 6. rĂŒnnatav on rĂŒnde provotseerinud.
Riigikohus on oma lahendis maininud, et pikaajaliste kokkusaamiste piiramine teenib teiste isikute Ôiguste ja vabaduste kaitse ning uute kuritegude Àrahoidmise huve 172 pidades eelkÔige silmas just kuritegusid, mis toovad kaasa kriminaalmenetluse kahjustamise.

Repertuaarist kustutamiseks on olukord, mil organismi (inimese) kĂ€itumisele ei jĂ€rgne mingit reaktsiooni kui kinnitust (nĂ€ide hĂŒĂŒdnimest). Kuritegelik kĂ€itumine omandatakse ja sĂ€ilib tĂ€nu selle pidevale "kinnitusele" keskkonna poolt e. lĂ€bi operantse konditsioneerimise.
Registreerimist on Ôigus taotleda ja saada tööstusdisainilahenduse omanikuks tööandjal, kui lepingus ei ole sÀtestatud teisiti -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
RiigiĂ”igus –  reguleerib suhteid, mis tekivad avaliku vĂ”imu teostamisega. ‱ HaldusĂ”igus  –   on   kĂ”ik   Ă”igussuhted,   mis   reguleerivad   tĂ€itesaatva   riigivĂ”imu   tegevust,   riigi   valitsemist   ning   sellega  seonduvat.

Riigikirik on ĂŒks riigi olemuslik osa, nagu looduses nt on vesi, tuli jne. See on kui materjal, mida iga riik peaks saama kasutada (riigi olemuslik ehitusmaterjal?). Prantsuse poliitikud „ei mĂ”ista oma ettevĂ”tmist; seetĂ”ttu nad mĂŒĂŒvad oma tööriistad.
Rahvusvahelistes kriminaalkohtutes on ettenÀhtud vÔimalus, mille kohaselt, kui isik tahab ennast ise kaitsta, siis mÀÀratakse isik, kes on koguaeg asjadega kursis ning kui kohtunik nÀeb, et enda kaitsest ei tule midagi vÀlja, siis saab see isik vahele tulla ja edasi jÀtkata.
Riigi korraldusevormid on unitaarriik ja federatsioon, unitaarriik ei koosne riiklikest moodustistest vaid koosneb haldusterritoriaalsetest ĂŒksustest, kuigi ka selle koosseisus vĂ”ib olla autonoomseid ĂŒksuseid, kuid kogu riik ei ole jagatud autonoomseteks ĂŒksusteks.

Reaalkoormatis – on sseatud, perioodilisi makseid rahas vĂ”i natuuras vĂ”i tegema teatud tegusid - vĂ”ib koormatud kinnisasja omanikult nĂ”uda tegude sooritamist - vĂ”ib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse vĂ”i teise kinnisasja igakordse omaniku
Remand on 29 June 1995 was that he had obstructed the investigation of the case by refusing to turn over certain bank documents necessary for the investigation, he had brought pressure to bear on witnesses and had allegedly tampered with the evidence.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkuse ajal; 3) vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last; 4) vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; 5) alaealisele; 6) töövĂ”ime osaliselt kaotanud töötajale pĂ€rast tööga seotud tervisekahjustust.

RahapakkumiskÔver on siis vertikaalne. (kvantitatiivne rahateooria) Baasraha pakkumist mÔjutavad valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss, reservvaluuta (euro) ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mÔjutavad valuutareservide vÀÀrtust.
Ringi pĂ€rijad – pĂ€randaja Ă”ed-vennad, pĂ€randaja vanavanemad, pĂ€randaja ĂŒlalpeetav nĂŒĂŒd pĂ€rimisseaduse jĂ€rgi peab pĂ€randit jagama mitte enam ainult pĂ€randaja laste ja vanematega, vaid ka pĂ€randaja Ă”dede ja vendadega ja nende jĂ€reltulijatega.
Regulatiivsed Ôigusnormid on tÀielikud Ôigusnormid, mis kehtestavad Ôiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised Ôigused ja kohustused ehk nad on mÔeldud ÔiguspÀrase kÀitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas ÔiguspÀrane kÀitumine peab vÀlja nÀgema.

Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusĂŒsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhĂ”ivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivĂ”ime ja usaldusvÀÀrsus.
Rahvaesindus - - rahval on parlamendina esindusorgan.
Reaaltoimingud – eesmĂ€rgiks ei ole kaasa tuua Ă”igusuhte tekkimist faktilised toimingud – materiaalne tegevus (liiklusummikute kĂ”rvaldamine) teatamistoimingud – kutsed, teated, hoiatused tĂ”estamistoimingud – nt vallasekretĂ€r tĂ”estab dokumente

ReflektsiooniĂ”igus – olukord, kui subjekt nĂ”uab riigorganit, et viimane mĂ”jutaks mingit subjekti pidama kinni Ă”igusnormist 2. Subjektiivne Ă”igus Subjektiivne Ă”igus – Ă”iguslikult kaitstud huvi-vĂ”im. Subj Ă”igused avalduvad eraĂ”iguses ja av-Ă”iguses
Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on Riigikohtu pĂ€devuses ka mĂ”ningad kogu kohtusĂŒsteemi puudutavad ĂŒlesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine.
Röövimine - > surmanuhtlus (poomine vÔi neljaks raiumine, sÔjavÀelane lastakse maha). MÔrv -> poomine, sÔjavÀelane lastakse maha (seda ka Saddam Hussein lootis). Alkohoolsete jookide tarbimine jne -> kui on vÀhe tarbitud, siis ei ole kuritegu.

Rahvusvahelises Ă”iguses on kĂ”ige levinum doktriin Rahvaste Õiguse doktriin, PĂ”hiĂ”iguste Kaitse doktriin, mille tagamiseks on ÜRO vastu vĂ”tnud InimĂ”iguste Üldkonventsiooni, Poliitiliste ja Majandushuvide konventsiooni ja Euroopa InimĂ”iguste konventsiooni.
Rasedal on kohustus tööandjat informeerida oma rasedusest hiljemalt 14 kalendripĂ€eva jooksul, arvestades koondamisteate saamisest. Kui töötaja teavituskohustust ei tĂ€ida, ei saa ta hiljem nĂ”uda lepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhiseks tunnistamist.
Riigiasutusel on soov anda haldusĂŒlesanne ĂŒle nĂ€iteks KOV-le, mĂ”nele OÜ-le vĂ”i MTÜ-le. ↓ Milline leping sĂ”lmida: haldusleping vĂ”i eraĂ”iguslik leping? ↓ Vastus, kumb valida, sĂ”ltub: - Ă”iguslikest eeldustest; - Ă”iguslikest tagajĂ€rgedest.

Reservatsioonid – kas Viini konventsioonis sĂ€testatud reservatsioonide sĂŒsteem on sobiv inimĂ”igustele? N: tavalised lepingud reguleerivad riikide vahelisi suhteid, inimĂ”igusi puudutavad lepingud on eelkĂ”ige selleks, et parandada inimeste olukorda.
Retseptsioon - kujunes vĂ€lja seadusandlus, ĂŒldkohustuslikuks kĂ€itumiseks). Inglismaal ei tekkinud Ă”igusteaduse arengut - Rooma Ă”iguslikku koolitust (legistid ja koalistid). Inglise Ă”igussĂŒsteem arenes ilma seaduseta ja ilma Ă”igusteaduse toeta.
Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab lĂ€bi kassatsiooni kaebusi ja teostab pĂ”hiseaduse jĂ€relvalvet. Kriminaalkollegium, pĂ”hiseaduse jĂ€relvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. KĂ”ige kĂ”rgem on ĂŒldkogu kuhu kuuluvad kĂ”ik riigi kohtunikud.

Reklaamiseadus on viidud kooskĂ”lla EÜ NĂ”ukogu direktiiviga 84/450/EMÜ, mis kĂ€sitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide Ă”igus- ja haldusnormide ĂŒhtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 17–20) ning teiste EL reklaamialaste Ă”igusaktidega.
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-58-09, et TsMS § 217 lg 4 jĂ€rgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses esinduse kohta sĂ€testatut niivĂ”rd, kuivĂ”rd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sĂ€testatud teisiti.

Riigikohus on intressi ja viivise vahekorda selgitanud nt lahendites 3-2-1-137-06 ja 3-2-1-141-12 nii: „
Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujĂ€rgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul.
Rahandussuhted on seotud ĂŒhiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja ĂŒmberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega: Seega on rahanduse pĂ”hifunktsiooniks jaotus-funktisoon. Kasutamise pĂ”hisisuks on riigi
Rahvusvaheliselt on tunnustatud pÔhimÔtted, mille kohaselt kriminaal- vÔi muud sanktsiooni karmistavad uued seadused (Ôigusnormid) ei tohi evida tagasiulatuvat jÔudu, kuid samas pehmendavad lahendid peavad kindlasti evima tagasiulatuvat jÔudu: 56

Relvastuskontrolli - ja usaldusmeetmed Eesti toetab kÔiki Euro-atlandi piirkonnas rakendatavaid julgeolekut ja usaldust tugevdavaid meetmeid. Samuti jÀrgib Eesti rahvusvahelise relvastuskontrolli ja usaldust ning julgeolekut tugevdavate meetmete norme.
Riigi korral on demokraatiale omane vÔimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumÔistmisega tegelevad selleks loodud organid (http://et.wikipedia.org). Demokraatiat vÔib aga vÀga paljudel erinevatel alustel liigitada.
Riigi sisefunktsioon - legislatiivfunktsioon, haldusfunktsioon, jurisdiktsiooniline funktsioon. Riigi ĂŒldfunktsioone tuleb pidada rangelt lahus riigiorganite sĂŒsteemist, kui riigimehhanismi ĂŒksikute, konkreetsete organite funktsioonidest ja pĂ€devusest.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust vĂ”i on ajateenistuses ja asendusteenistuses. PUHKUSE AJAKAVA: Puhkuse aja mÀÀrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mĂ”istlikult ĂŒhitatud tööandaja ettevĂ”tte huvidega.
Riigikohus on ĂŒhtlasi pĂ”hiseadusliku jĂ€relevalve kohus, mis tĂ€hendab Ă”igust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvĂ”etud seaduste vastavust pĂ”hiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus pĂ”hiseaduse sĂ€tte ja mĂ”ttega.
Rahatrahv 3 - 300 trahviĂŒhikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- Ă”igusrikkuja peab omama deliktivĂ”imet Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajĂ€rgedesse.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Reisijaveoleping – Veoleping, millega ĂŒks isik (vedaja) kohustub teise lepingupoole ees vedama ĂŒhe vĂ”i mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga vĂ”i ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). // TĆĄarterleping ehk tellimusveoleping – Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt vĂ”i reisijat sĂ”idukiga, mille ta annab vedamise eesmĂ€rgil koos juhiga tĂ€ielikult teise lepingupoole vĂ”i reisija kasutusse.
Reformatsiooniga vĂ”rreldes on siin oluline erinevus, reformatsioon pöördus minevikku, sest ĂŒritati pöörduda tagasi puhta usu lĂ€tete juurde, prantsuse revolutsioon nĂ€gi aga ennast just tulevikku suunatuna, eesmĂ€rgiks oli inimeste Ă”nnelikuks tegemine.
RĂŒhma nĂ€itajad ehk nn lĂŒhike teave on: energiasisaldus, valgud, sĂŒsivesikud, rasvad. 2. rĂŒhma nĂ€itajad ehk nn pikk teave on: energiasisaldus; valgud; sĂŒsivesikud, millest suhkrud; rasvad, millest kĂŒllastunud rasvhapped; kiudained; naatrium.

Reegliteks on loetud pÔhiseaduses norme, mis mÀÀravad kindlaks riigiorganite pÀdevuse (parlamendi suurus, parlamendi volituste pikkus). NÀiteks saab PS-e jÀrgi valitsus mÀÀrusi anda ainult seaduses sisalduva delegatsiooni olemasolul.
Rahvamajanduses on kasutusel kaks peamist ĂŒldistavat nĂ€itajat: 1. rahvamajanduse kogutoodang /RKT/ 2. sisemajanduse kogutoodang/SKT/ Eristamine on pĂ”hjustatud riigipiiridest vĂ€ljunud ja rahvusvaheliseks vÀÀrtuseks muutunud kapitali tĂ”ttu.
Riigiorganite sĂŒsteem on RIIGIAPARAAT ja see on iga riigi tĂ€htsaim osa. Iga riigiorgan, tĂ€ites temale seagusega pandud vĂ”i seadusest tulenevaid ĂŒlesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku sĂŒsteemi ĂŒhe lĂŒlina.

Religioon – Jumala hukkamĂ”ist, mitte inimeste hukkamĂ”ist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on vĂ€lja töötatud ja vastu vĂ”etud riigivĂ”imuorgani poolt ning sĂ”nastatud ja kirja pandud vĂ”imalikult tĂ€pselt.
ReĆŸ - RiigivĂ”im lĂ€htub rahvast ja toetud rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda iseloomustav poliitiline pluralism, ĂŒldine valimisĂ”igus, kodanike Ă”iguste ja vabaduste sĂ€testamine PS ja nende tagamine riigi poolt.
Riigi erinevus - veresuguluse asemel on territoriaalne vÔimukooslus, mis tÀhendab, et kui enne hÔlmas pealiku vÔim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigis oli vÔimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond.

Riigi tasandil on oluline jĂ€lgida eri riskirĂŒhmade (nt töötud, vallalised, algharidusega pensionile siirdujad, lesed, immigrandid, pikaajalises depressioonis olevad inimesed) enesetappude suhtarvu ja selle trendi ajas, eriti meeste puhul.
Rollisisene – nt isiksuseomadused vĂ€ga leebed, aga prokurörina peab olema karm ja range kurjategijate vastu, nt veel perearsti rollisisene konflikt – peab ravima inimesi, olema enda raamatupidaja ja vb andma veel loenguid tudengeile
Rooma Ă”iguses on obligatsioon Ă”igussuhe, mille alusel ĂŒks vĂ”i rohkem isikuid on Ă”igustatud nĂ”udma teiselt vĂ”i teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare – midagi andma, facere – midagi tegema, praestare – tasuma tekitatud kahjud).2

Registripidajaks on Eesti Vabariigi EttevĂ”tete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskus, kes oma tegevuses juhindub Vabariigi Valitsuse kehtestatud mittetulundusĂŒhingute ja nende liitude Eesti ettevĂ”tteregistrisse kandmise korrast.
Riigikohus - vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju lÀbi vastavas vÀhemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kÔik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- vÔi halduskolleegiumisse.
Riigikohus on oma praktikas korduvalt viidanud heale haldusele kui iseseisvale argumendile – seoses mĂ”istliku aja jooksul tegutsemisega, Ă€rakuulamisĂ”igusega jne. Õigust heale haldusele tunnustab ka EL pĂ”hiĂ”iguste harta art 41.

Riigikohus on selgitanud 2, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tĂŒĂŒptingimuseks nii lepingutingimus, mis on vĂ€lja töötatud korduvaks kasutamiseks tĂŒĂŒplepingutes, kui ka muu ilma lĂ€birÀÀkimisteta eelnevalt vĂ€lja töötatud
Rahatrahvi on tööandjal Ă”igus mÀÀrata töötajale mitte ĂŒle töötaja kĂŒmnekordse keskmise pĂ€evapalga, kusjuures kalendriaastas mÀÀratavate trahvide summa ei tohi ĂŒletada töötaja kahekĂŒmnekordset keskmist pĂ€evapalka.
Riigikohus on oma 19.04.2006. a otsuses nr 3-2-1-29-06 leidnud, et liisingueseme mĂŒĂŒja vastutus ei peaks olema oluliselt erinev sĂ”ltuvalt sellest, kas isik ostab eseme oma nimel vĂ”i kui see ostetakse liisingulepingu vahendusel.

Rahvusvaheline Ă”igus – rahvusvaheline Ă”igus on teiste harudega vĂ”rreldses eriline Ă”igusharu. Ta reguleerib suhteid riikides ja organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, sĂ”jalis eja kultuurilise suhtlemise pinnal.
Raskendavaks asjaoluks on omakasu. Ei tohi arvestada topelt raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. St et kui koosseisus on juba mÀrgitud raskendav vÔi kergendav asjaolu, siis enam eraldi raskendava/ kergendava asjaoluna seda ei arvestata.
Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud,et heade kommetega vĂ”ivad tehingud olla vastuolus erinevatel pĂ”hjustel, mida ĂŒhiskonnas valitsevate arusaamade jĂ€rgi vĂ”ib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks.

Rousseau arvates on selline inimene kÔige tugevam ning iseseisvam, ta on jÔuline ja tugeva loomusega ning et tal muid vahendeid Àra elamiseks ei ole, kui vaid oma kÀed ja jalad (ehk keha), siis on need tal arenenud vÀga tugevateks.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkus: Naisel on Ă”igus saada rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust 140 kalendripĂ€eva. Nimetatud puhkus muutub sissenĂ”utavaks vĂ€hemalt 70 kalendripĂ€eva enne arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnituse tĂ€htpĂ€eva.
Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei jĂ€rgita kĂ€ibes vajalikku hoolsust olulisel mÀÀral (VÕS § 104 lg 4). Objektiivselt tĂ€hendab see hoolsuse tavalise mÀÀra tunduvat ĂŒletamist, subjektiivselt ka isiklikku etteheidetavust.

Riigi territoorium – riigipiir Riigipiiri tĂ€histamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mĂ€ed, jĂ”ed) Kunstlikud tĂ€hised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud Ă”hu-ja kosmosesĂ”idukid
Riigikohus on seda sĂ€tet tĂ”lgendades leidnud, et riigikaitse kĂ”rgem juht ei saa olla ainult sĂŒmboolse vĂ”imuga ja seega ei tohiks tĂ€idesaatev vĂ”im riigikaitsealaseid otsuseid langetades Vabariigi Presidendist mööda minna.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkuse ajal;  vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;  vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kĂŒmneaastast last, – lapse koolivaheajal;  koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Ratio decidendi tĂ€hendab seda, et eksisteerib mingi pĂ”hiprintsiip vĂ”i -alus (ĂŒldlevinud ja arusaadav pĂ”himĂ”te), millest saab tuletada ĂŒksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seelĂ€bi on justkui mĂ”tteline Ă”igusnorm.
Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nĂ€htamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ĂŒtleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja mĂ”tlemisvĂ”ime, alluvad teadmatusele ja hakkavad elama mingite “ebausu” seaduste jĂ€rgi.
Rkhk 3 - 3-1-41-02: "Uurimisprintsiibi eesmÀrk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke Ôigusi ja avalikku huvi sÔltumata protsessiosaliste Ôiguslikest teadmistest ja materiaalsetest vÔimalustest Ôigusabi hankimisel.

Rahvusvahelise proku - röride Assotsiatsiooni endine president Nicholas Cowdery on öelnud, et prokuröri eesmĂ€rk ei ole olla popu- laarne: meeldida menetluse osapoolele, valitsusele, meediale, sotsiaalsele grupile vĂ”i ĂŒksikisikule.
Reaalservituudi korral on ĂŒhe kinnisasja omanik Ă”igustatud teist (teenivat) kinnisasja teatud viisil kasutama vĂ”i on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiĂ”iguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Reaalservituut on teeniva kinnisasja koormatis, mis seatakse valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on Ôigustatud teenivat kinnisasja teatud visil kasutama vÔi teatud tegevustest hoiduma.

Riigikogu seisukohalt on vĂ€ga oluline pakkuda isikule erilist psĂŒhholoogilist abi ja tuge ning vĂ”imaldama neile kĂ”rgel tasemel abi eesmĂ€rgiga nende ohtlikkust vĂ€hendada ja teha vĂ”imalikuks nende vabanemine ja naasemine ĂŒhiskonda.
RiigiÔiguslikeks normideks on ka need, millega reguleeritakse ametnike ametisse mÀÀramist vÔi valimist ja pÀdevust, parlamentide töö- ning kodukordades sisalduvaid norme, aga samuti kohtukorralduse ning ÔigusemÔistmise alused ja kord.
Rollikonflikt – jaguneb 2 rollisisesed ja rollide vahelised konfliktid rollide vaheline – nt Ă”petajana on aastaid töötanud, kui lĂ€heb koju, ei suuda rollist vĂ€lja saada ja nt abikaasa rolli tĂ€ita, olles seal ka Ă”petaja

Raudtee - ettevĂ”tjad on kohustatud looma mehhanismi RaudteevastutusmÀÀrusega hĂ”lmatud reisija kaebuste kĂ€sitlemiseks ning tegema kaebustega tegeleva ĂŒksuse kontaktandmed ja töökeeled kĂ”igile reisijatele teatavaks.
Riigikohus on sellega seoses mĂ€rkinud: “SĂ”navabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sĂ”navabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste Ă”igusi ja vabadusi ning jĂ€rgima seadust.
Riigiaparaadis on tĂ€pselt mÀÀratud iga ĂŒksikorgani Ă”iguslik seisusnd(tema pĂ€devus) ja koht teiste organite seas, seetĂ”ttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku sĂŒsteemi ĂŒhe lĂŒlina.

Riigiorganite sĂŒsteemiks nimetatakse kindlaksmÀÀratud kujul korrastatud, juriidiliselt vormistatud ja alluvusliku astmestatusega korraldatud vĂ”imu struktuuride instituute, mille kaudu ja abil teostatakse ĂŒhiskonna riiklikku juhtimist.
Reklaami avalikustaja on kohustatud sÀilitama reklaami koopiat vÀhemalt 20 pÀeva reklaami viimasest avalikustamisest arvates ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase jÀrelevalve teostajale tema esimesel nÔudmisel.
Reservatsiooniga pĂ” - ste suur osakaal Eesti PS-s oli tingitud kahest asjaolust: a) ĂŒhelt poolt olid II ptk koostamisel eeskujuks Euroopa InimĂ”iguste Konventsioon ja veel mitmed vĂ€lislepingud, kus sellist meetodit kasutati palju.

RiigivĂ”imu abinĂ”u on Ă”igustatud, kui see on demokraatlikus ĂŒhiskonnas vajalik ega moonuta piiratava Ă”iguse olemust ehk on proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk vĂ”rdelisuse pĂ”himĂ”te koosneb kolmest astmest.
RĂ€ndkauplus on ĂŒhe vĂ”i mitme valla vĂ”i linna territooriumil asuvatest mĂŒĂŒgikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemĂŒĂŒgiks kohandatud mootorsĂ”iduk, millel ei pea olema mĂŒĂŒgisaali
RĂ” - lik tĂ€hendus avaldus nt selles, et selle lepinguga kehtestati Austria 1920.a Kn, reguleeriti Austria kodakondsust, kehtestati Austria kohustuslik neutraliteet ja keelati Austrial tulevikus Saksamaaga ĂŒhineda.

Reaalservituudi korral on tegemist kahe kinnisasjaga: ‱ koormatud ehk teeniv kinnisasi ‱ valitsev kinnisasi Erinevus isiklikust kasutusĂ”igusest Erinevalt reaalservituudist ei ole isiklik kasutusĂ”igus seotus valitseva maatĂŒkiga.
Rkl 3 - 2-1-139-97 – nĂ”ukogu pĂ€devus on seaduses kirjas, nĂ”ukogu ĂŒlesanne on eelkĂ”ige juhiste andmine ja jĂ€relevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nĂ”ukogu ei saa olla esindusorgan.
Rahumeelne lĂ€bisĂ”it on RV Ă”iguses sĂ€testatud erand, mis tĂ€h, et kalalaevad peavad sĂ”itma, et laev on rĂ€nnaku asendis, sĂ”jalaevad – kahurid jm kaetud, ei saa lennutada ega vastu vĂ”tta lennukeid, ei saa teha mereuuringuid.

Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu vĂ”i teha ĂŒhekordne tegu (mitmekordne sooritus). Reaalkoormatis ei ole seotud kinnistuomanikuga vaid kinnistuga ehk kohustus lĂ€heb ĂŒle igakordsele kinnistuomanikule.
Reaalpoliitiliselt on aga ilmselge, et tĂ€idesaatev vĂ”im kaitseministeeriumi nĂ€ol suudab riigikaitsealaseid kĂŒsimusi lahendada efektiivsemalt, millest tulenevalt ongi riigikaitse juhtimine jagatud mitme erineva organi vahel.
Ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud vÀÀra Ôigusliku hinnangu ja ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS §-s 669 nimetatud menetlusÔiguse normi vÔi kui normi rikkumise saab kÔrvaldada Riigikohtus.

Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa Ă”pikule „Rooma eraĂ”iguse alused“ ja H. Siimets-Grossi „Asjade mĂ”iste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma Ă”iguses Gaiuse Institutsioonide nĂ€itel“ magistritööd.
RiigilÔiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse mÀÀrab Àra riigilÔivu seadus. RiigilÔiv tasutakse enne menetlustoimingu tegemist ning kohus ei tee menetlustoimingut enne, kui lÔiv on tasutud.
RiigiĂ”igusega on seotud ka haldusĂ”igus ‱ HaldusĂ”igus reguleerib tĂ€idesaatva vĂ”imu funktsioneerimist, seega haldusĂ”iguse normid ei reguleeri ei seadusandliku vĂ”imu, kohtuvĂ”imu ning riigi finantsasutuste tegevust.

Ringkonnakohus - vaatab apellatsiooni korras lÀbi maa ja halduskohtu lahendeid kollegiaalselt (enamasti 3 isikut). Riigikohus-kÔrgeim pÔhiseaduslikkuse jÀrelvalve kohus, mis vaatab lÀbi lahendeid kassatsiooni korras.
Rahulepingus kurelastega nimetatakse iseĂ€ralist sĂ”jakĂŒmnist, mille maksmisest aga kurelased vabaks jĂ€etakse („den teenden des reise gudes”, U. B. 405). Peale nende maksude esineb mĂ”ne aja pĂ€rast vahel teotegemiskohustus.
Regulatsioonile on iseloomulik ka teistes eraÔiguslikes Ôigusharudes kasutatav autonoomia meetod, siis reguleerimisobjekti (perekonnasuhete) spetsiifika eristab seda Ôigusharu selgesti kÔigist teistest Ôigusharudest.

Riigi sĂŒsteem on avaliku vĂ”imu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kĂ”ik vĂ”imude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid.
RĂ”hutamine – Kui seaduses on lubatud tegu A, ja tegu B on vĂ€iksem pahe kui tegu a, siis peab olema ka lubatud tegu B. Kui keelatud on tegu A ja tegu B on suurem pahe kui tegu A, siis peab olema keelatud ka tegu B.
Registreerimistoiminguteks on avalduse esitamine, avalduse lĂ€bivaatamine registreerija poolt, avalduse kohta otsuse tegemine ja selle teatavakstegemine ning ĂŒhenduse registrisse kandmine ja registreerimistunnistuse vĂ€ljaandmine.

Rentnikul on keelatud renditud ruume koormata kolmandate isikute kasuks, anda allrendile, tasuta kasutamiseks, vÔi kasutamiseks seltsingulepingu jÀrgi vÔi muudel alustel ilma rendileandja kirjaliku nÔusolekuta.
Reaalse kĂ”neleja - kuulajaga. Metoodiliselt sobib selleks mĂ”iste „keelevariatsioon“, mille all mĂ”eldakse ĂŒhes keelekogukonnas kasutatavaid situatsiooni, klassi-ja grupispetsiifilisi ja funktsionaalseid varieteete.
Riigi Ă”igusabi on fĂŒĂŒsilisele vĂ”i juriidilisele isikule riigi kulul Ă”igusteenuse osutamine riigi Ă”igusabi seaduses sĂ€testatud alustel ja korras. TĂ”lgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse Ă”iguse printsiibi alla.

Reguleerimata kĂŒsimusi ehk auke). Arvestades, et Kn peab tagama pikemaajalise stabiilse arengu ja peab kujutama poliitiliste jĂ”udude vaherahu, siis kĂ”ige paremaks K-i vastuvĂ”tmise viisiks on referendum ehk rahvahÀÀletus.
ResolutsiooniĂ”igus - volikogu Ă”igus esitada ĂŒleskutse sooritada toiming vĂ”i hoiduda, ankeetĂ”igus- komisjonide moodustamise Ă”igus valituse liikmete, ametnike sĂŒĂŒtegude uurimiseks Umbusaldusavaldus: 4ndik volikogust.
Riigi kohustus on veel piinamise, ebainimliku vĂ”i vÀÀrikust alandava kohtlemisega seonduvaid asjaolusid igakĂŒlgselt ja effektiivselt uurida sĂ”ltumata sellest, kas kohtlemise taga olid riigivĂ”imud vĂ”i eraisikud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1- 62-07 selgitanud, et tulenevalt KrMS § 296 lg-st 1 tuleb uurimistoimingu protokollide kohtuistungil avaldamisel arvestada KrMS §-des 289, 291, 292 ja 294 sÀtestatud erandeid.
Rikkumine – kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevus (nt kas toimus kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmine vĂ”i mittenĂ”uetekohane tĂ€itmine) Vastutus rikkumise eest tĂ€hendab Ă”iguskaitsevahendite kohaldamist (ÕKV)
Registerpant – valduse ĂŒleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sĂ”iduk). Kaks liiki panti: * vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; * kinnisvara tagatisel antav pant ehk

Rkhk 3 - 3-1-90-04: menetlemise eesmĂ€rk ei ole jĂ€tta taotlused rahuldamata formaalsel pĂ”hjusel – seetĂ”ttu vĂ”ib olla vajalik anda ka lisa- (s.t teine vĂ”i kolmas kord) tĂ€htaeg puuduste kĂ”rvaldamiseks.
Rooma Ă”igus on ĂŒles ehitanud mandri-euroopa Ă”iguse hiigelhoone (Rene Dali). Oleme Eestis ĂŒles ehitanud tĂ€iesti normaalse kaasaegse Ă”iguskorra, loomulikult vajab asi edasi minemist ja uuele tasemele jĂ”udmist.
RahvahÀÀletusel 14 - 16 oktoober 1933 a. viidi PS-sse sisse muudatused, ``Eest Vabariigi PÔhiseaduse muutmise seadus``., jÔustus 24.01.1934 (muudeti 30 paragrahvi). Muudeti Riia ehituse aluseid puudutavad paragrahvid.

Reaalkoormatis – kinnisasja vĂ”ib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas vĂ”i natuuras vĂ”i tegema teatud tegusid.
Registrikartoteek – sisaldab iga ettevĂ”tja kohta registrikaarti, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu Ă€rinimi, asukoht, tegevusala, esindusĂ”iguslikud isikud jms ettevĂ”tjat iseloomustavad andmed.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkusel viibimine 3. Riigi vĂ”i kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ĂŒlesannete tĂ€itmine Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest.

Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuĂŒhingute korraldust ja funktsioone.
Rendileping - ĂŒks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning vĂ”imaldama talle rendilepingu esemest korrapĂ€rase majandamise reeglite jĂ€rgi saadava vilja.
Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 399). 40.Lepingud teenuste osutamiseks Sellesse lepingute gruppi kuuluvad lepingud, mille eesmĂ€rgiks on mingi teenuse osutamine teisele isikule.

Riigi ĂŒhtsus on olemasoleva maailma tegelikkus ning seetĂ”ttu ei piisa riigi moodustamisest mitte ainult poliitilise ĂŒksmeele saavutamisest, vaid sellele peab ĂŒhiskonna moodustamise tahte tegelik vĂ€ljendumine.
RiigipĂŒhad - Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipĂŒhad, mille loetelu sĂ€testatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jĂ”ulupĂŒha eelsel tööpĂ€eval lĂŒhendatakse tööaja kestust kolme tunni vĂ”rra.
Ritualism - + Retritism - - MĂ€ss Keeldub ja asendab uutega Keeldub ja asendab uutega Isikud vĂ”ivad ĂŒhest alternatiivist teise sĂ”ltuvalt sellest, millise sotsiaalse tegevuse liigiga nad parasjagu tegelevad.

Rooma - katoliku kiriku roll on eriline - alustanud Rooma riigi poolt vaenatuna ja allutatuna keisri Ôigusele, lÀheb ta ajalukku kui Rooma impeeriumi riigikirik ja Rooma Ôigustraditsiooni edasikandjast.
Reaalkoormatised - Kinnisasja vÔib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas vÔi natuuras vÔi tegema teatud tegusid.
Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuĂŒhenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid.

Riigi lennu - ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapÔu riipiirigapiiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sÔjalevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkus – seda puhkust on Ă”igus saada naisel 140 kalendripĂ€eva ulatuses ning see muutub sissenĂ”utavaks vĂ€hemalt 70 pĂ€eva enne arsti mÀÀratud eeldatavat sĂŒnnituse tĂ€htpĂ€eva.
Registerpandi esemeks on riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid nagu patendid, kaubamĂ€rgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid, sordid, mikrolĂŒlituste topoloogiad, geograafilised tĂ€hised.

Registerpandiregister on avalik ja igaĂŒhel on Ă”igus tutvuda selle registri andmetega (AÕS § 303). Registerpant annab isikule, kelle kasuks see on seatud Ă”iguse pandiga tagatud nĂ”ude rahuldamisele pandieseme arvel.
Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuĂŒhingute korraldust ja funktsioone.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkust ‱ töötaja peab teavitama oma rasedusest vĂ”i rasedus- ja sĂŒnnituspuhkuse Ă”igusest enne ĂŒlesĂŒtlemisavalduse kĂ€ttesaamist vĂ”i 14 kalendripĂ€eva jooksul pĂ€rast seda.

ReĆŸiim on antidemokraatliku poliitilise reĆŸiimi ÀÀrmuslik vorm ning seda valitsemisviisi iseloomustab kodanike kĂ”igi eluavalduste allutamine riigivĂ”imu kontrollile, repressiivorganite sĂŒsteem jne.
Riigiti on selle ametiisiku nimetus erinev. Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks.
Rehabilitatsiooniteenus - isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise vÔi tööle asumise soodustamiseks koostatakse isiklik plaan, mille alusel juhendatakse isikut ning osutatakse teenuseid.

Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmÀrk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.
Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul, kuulanud enne Ă€ra Riigikohtu ĂŒldkogu ja kohtute haldamise nĂ”ukoja arvamuse kandideerija kohta vastavalt KS § 55 lg 4-le.
Riigikohus on siiski asunud seisukohale, et ka sellises olukorras saab leppetrahvi nÔude esitamist ÔiguspÀraseks pidada ning vÔlgnik ei saa pahauskselt kÀitudes leppetrahvi nÔudest kÔrvale hiilida.

Rotter - inimesed, eriti lapsepÔlves, kujunevad sellisteks, kes tunnetavad, et asjad juhtuvad nendega millegi(kellegi teise tÔttu, nad kaasa ei rÀÀgi, ta sÔltub maailmast, seetÔttu on passiivne.
Reservatsioon – tuleb eristada tavaeksamitulemusi ja et, mis on seotud pĂ”hiĂ”-ga. Formaalsed nĂ”uded – menetluseeskirjadest, Ă”igetest asjaoludest, ĂŒldtunnustaud hindamiskriteeriumidest kinnipidamine.
Rahvusvahelistes dokumentides – ÜRO Harta (1945), InimĂ”iguste Ülddeklaratsioon (1948), Euroopa InimĂ”iguste Konventsioon (1950). Sellest hetkest kujutab loomuĂ”igus endast ideaali, mÔÔdupuud positiivsele Ă”igusele.

Relatiivse ehk vastastikkuse Ă”igussuhte korral peegeldavad Ă”igussuhte poolte Ă”igused ja kohustused ĂŒksteist (nt kui ĂŒĂŒrileandja on Ă”igustatud nĂ”udma ĂŒĂŒri, siis ĂŒĂŒrnik on ka kohustatud ĂŒĂŒri
Retributsiooniteooria on sĂ”nastatud Cesare Beccaria poolt 1764. aastal kirjutatud essees „Kuritegudest ja karistustest“, kus vanglat kĂ€sitati nii karistuse kandmise kohana kui ka rehabilitatsiooni asutusena.
Referendum on sarnane mĂ”iste (lad. k. referra populum – rahvale kĂŒsimust otsustamiseks ette panema). Referendumiga tĂ€histatakse pigem sellist rahvahÀÀletust, mille korralduse otsustab parlament.

Rentnikul on Ôigus nÔuda rendisumma suuruse vÀhendamist juhul, kui renditud ruumide kasutamise tingimused vÔi ruumide seisund halvenesid oluliselt asjaolude tÔttu, mille eest rentnik ei vastuta.
Riigikohus on korduvalt rÔhutanud pÔhimÔtet, et PS § 3 1. lÔike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib pÔhiÔiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjÔulise Ôigusaktiga.
Rakendusaktide nÀol on tegemist erandiga pÔhimÔttest, mille kohaselt Euroopa Liidu siduvate Ôigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid vÔtavad liikmesriigid kasutusele vastavalt riiklikele eeskirjadele.

Residentsuse olulisus – maksulepingu sĂ”lmimiseks; maksulepingu teiste sĂ€tete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisĂ”iguse jagamine. Nt litsentsitasu on Ă”igus maksustada residendiriigil.
Rkhk 3 - 3-1-33-04, p 16; 3-3-1-47-04, p 18 anda mÔistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise kÀigust, asja lahendamist mÔjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet.
Rahvusvaheliselt on tunnustatud asendusteenistuse taotlemise alustena usuliste, eetiliste, filosoofiliste, humanitaarsete ja muude veendumuste olemasolu, mis on vastuolus relva kasutamise ja vÀgivallaga.

Retsidiivsuse prognoosimiseks on kasutatud kahte meetodit – kliinilist ja statistilist hindamist –, mille puhul hinnatakse neid teadaolevaid faktoreid, mis seostuvad positiivselt tulevase kriminaalse aktiivsusega.
Riigikohus on kĂŒll oma hiljutises lahendis viidanud, et teate edastamine 3 kuu möödumisel rikkumisest teadasaamisest ei pruugi mĂ”istlik olla, kuid mingit reeglipĂ€rasust ei saa sellest tuletada.
RahvuspĂŒha – 24.veeb; 11 riigipĂŒha) ‱ Tööaja lĂŒhendamine – kui tööpĂ€ev langeb enne 1.jaanuari, 24. veebruari, 23. juunit, jĂ”ululaupĂ€eva siis seda tööpĂ€eva lĂŒhendatakse 3h vĂ”rra.

Receptum - vĂ”la enda peale vĂ”tmine Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva vĂ”la tĂ€iendav kinnitamine vĂ”lgniku poolt vĂ”i kohustus maksta vÔÔras vĂ”lg
Relatiivsed Ă”igused – Ă”igused konkreetse isiku vastu: a) nĂ”udeĂ”igus – suur osa relatiivseid subjektiivseid Ă”igusi ongi nĂ”udeĂ”igused, see on juriidiliselt tagatud vĂ”imalus kelleltki midagi nĂ”uda.
Res derelicta - peremeheta asja saab valdusesse vÔtja endale d. Occupatio bellica- sÔjasaagi omandamine e. Thesaurus-peitevara-asjad, mis mÀletamata aja eest peidetud ja millede omanik on teadmata.

RĂ”hutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas ĂŒks tegu hĂ”lmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe vĂ”i hĂŒve, mÀÀrab reeglina seadusandja, mitte Ă”iguse rakendaja.
Range eelarvepoliitika – kogunĂ”udluse vĂ€hendamine , sest kui kogunĂ”udlus on ĂŒle potentsiaalse tootmismahu, tasakaalustub kogunĂ”udlus kogupakkumisega kĂ”rgemal hinnatasemel, mis toob kaasa inflatsiooni.
Riiklikuks jÀrelevalveks nimetatakse internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike jt. institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras.

Raskeim sanktsioon - Ă€riĂŒhingu sundlĂ”petamine (ÄS § 59-61), TsMS § 629; TsÜS § 40-46. Nt pĂ”hikirja vastuolu seadusega; juhatuse koosseisu mittevastavus, netovara langemine alla poole kapitalist.
Rikkumine on karistatav. See on positiivne (norm kehtib ja kĂ”igul on hea meel). Eriosa on ehitatud vastavalt Ă”igushĂŒvedele, mida kaitstakse: varavastased, ametialased, kaitsealased sĂŒĂŒteod.
Riigikohus on asunud seisukohale, et usalduse kaotuse tÔttu vÔib töötaja töölepingu lÔpetada, kui ta on tekitanud tööandjale kahju otsese varalise kahjna kui ka saamata jÀÀnud tuluna.

Riigipea on tÀidesaatva riigivÔimu omalaadne kÔrgeim tasand, kui ta ise ei ole valitsuse juht, siis ta on kÔrgeim tÀidesaatva riigivÔimu tasand riigis, kuid vÔib olla ka valitsuse juht.
Rooma Ă”igusel on kohtunik, kes otsustab kĂ”ike. Vahel vĂ”ib tulla ette olukordi, kus istungitel on emotsionaalne side otsustajal ja sĂŒĂŒtul/sĂŒĂŒdi oleva inimesega ning see teeb asjaolu raskemaks.
Res - asi (sellel terminil on vÀga lai tÀhendus) res mancipi- vana kviriitliku omandi objektid ja nimelt maad(k.a majad) Itaalias, orjad, tööloomad ja mÔningad prediaalservituudid.

Riigikohus on oma seisukohas juhtinud tĂ€helepanu sellele, et otsuse tegemisel vĂ”ib kohus valida ĂŒksnes selliste kaasomandi lĂ”petamiste viiside vahel, mida on nĂ”utud hagis vĂ”i vastuhagis.
Riigikohus on leidnud hinnates VÕS § 313, et ĂŒĂŒrilepingu erakorralise ĂŒlesĂŒtlemise aluseks vĂ”ib olla ka mĂ”ni §-des 314-319 sĂ€testamata asjaolu, kui see vastab VÕS § 313 tunnustele.
RiigiĂ”igus on osa avalikust Ă”igusest ning see mÀÀrab kindlaks riigi pĂ”hialused, kĂ”rgeimate riigiorganite ĂŒlesehituse ja tegevuse ning inimeste riigivastu suunatud pĂ”hiĂ”igused Ă”igused.

Rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tÀhendust kas tegemist on olulise rikkumisega vÔi mitte (kÔrvalkohustus), tÀhtis on rikkumise
Rkhk 3 - 3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise vÔi muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lÀhtudes arvestada isiku tegeliku tahtega.
Rkhko 3 - 3-1-72-11, p 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pÀdevuses on kontrollida, kas vangla on tÀitnud avalik-Ôigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne vÔimalus teha sisseoste.

Riigikohus on oma 24.04.2006 aasta otsuses leidnud, pooltevahelisi suhteid reguleeritakse kÀsunduslepingu, mitte tööettevÔtulepingu sÀtetega, kui lepingu objektiks on juriidilised teod.
Rahabaas m0 – tĂ€histatakse keskpanga emiteeritud ja valitsuse garanteeritud sularaha, mis vĂ”ib asuda keskpangas kommertspankade reservidena, kommertspankade kassades vĂ”i inimeste kĂ€es.
Raudtee - ettevÔtja on kohustatud vÔimaldama reisijatel vÔtta igasse rongi kaasa rattaid, kui neid on lihtne kÀidelda, need ei takista reisi kulgu ja veeremi olukord seda vÔimaldab.

Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud Ôigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tÔusma kasu kinnisasjale, mitte konkreetsele isikule.
Registritoimikus on veel kĂ”ik muud ettevĂ”tja kohta kĂ€ivad dokumendid, mida ei sĂ€ilitata Ă€ritoimikus (ÄS § 39 lg 2). Registritoimikuga tutvumiseks nĂ”uab seadus Ă”igustatud huvi olemasolu.
Riigipoolne – eeskirjad, normid – nende tĂ€itmised jne 2. Ringkonnakohus 3.Riigikohus – Tehakse lĂ”plik otsus Maakohtud on esimese astme kohtud ning ned nimetatakse ka kui ĂŒldkohtud.

RiigivĂ”im on kohustatud tagama mitte ĂŒksnes mÀÀruse andmise ajal selle kooskĂ”la PĂ”hiseaduse ja seadusega, vaid ka jĂ€lgima varem kehtima hakanud mÀÀruste kooskĂ”la uute seadustega.
RiigiĂ”igus ehk konstitutsiooniline Ă”igus on selliste instituutude ja normide kogum, mis reguleerib ĂŒhiskondlik- poliitilist organisatsiooni ja ĂŒhiskonna sotsiaalmajanduslikku sĂŒsteemi.
Ringkonnakohus on mÀÀruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalÔiguse normi vÔi rikkunud mÀÀruse tegemisel oluliselt menetlusÔiguse normi ja see vÔis kaasa tuua ebaÔige kohtulahendi.

Riigi sund on suunatud Ă”igusnormides kehtestatud kĂ€itumisnormide tagamine faktilises kĂ€itumises. Õigusriigis saab sundi kohaldada vaid kehtivas Ă”iguses ettenĂ€htud korras ja alustel.
Riigikohus on oma 22.10. 2002 a otsuses nr 3-2-1-108-02 leidnud, et pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lÀhtudes intresse arvestatakse.
Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor, kelle ĂŒlesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud.

Rkhk 3 - 3-1-11-02, 3-3-1-14-02, 3-3-1-8-04: Kui haldusakti tĂŒhistamine ei oleks kahju kĂ”rvaldanud, ei lange hĂŒvitusnĂ”ue Ă€ra seetĂ”ttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud.
Rahvusvaheline Ă”igus on Ă”igusnormide ĂŒldtunnustatud Ă”iguspĂ”himĂ”tete ja tavade sĂŒsteem, mis reguleerib suverÀÀnsete riikide ja teiste rahvusvaheliste Ă”iguse subjektide omavehelisis uhteid.
ReaalfooliumisĂŒsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks vĂ”tmise korral peetakse registrit kinnistute jĂ€rgi ja sel juhul nĂ€idatakse Ă€ra nn vahelduva koosseisuna igakordselt Ă”igustatud subjektid.

Riigikohtu pĂ€devuses on pĂ”hiseaduse jĂ€relevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras lĂ€bivaatamine; teistmisavalduste lĂ€bivaatamine; muude seadusest tulenevate ĂŒlesannete tĂ€itmine.
Riigikohus on asunud seisukohale, et pĂ€randvara jagamise asjades abikaasade ĂŒhisvara PkS-i sĂ€tete tegemist on hoonetega, mis asuvad nagunii mingi kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Rkogu liikmel on Ôigus nÔuda hÀÀletuse kordamist, kui tema puldis on tehniline rike vÔi kui ta mÀrkab hÀÀletamisel kodukorra seaduse rikkumist, nÀiteks keegi hÀÀletab teise eest.

Retsidiiv – faktiline retsidiiv (paneb toime 2 kuritegu, pole varem sĂŒĂŒdi mĂ”istetud) ja juriidiline retsidiiv ( isik on juba sĂŒĂŒdi mĂ”istetud, aga ta paneb toime uuesti kuriteo)
Rkhk on selgitanud, et neid norme tuleb tĂ”lgendada kitsendavalt, nii et selle sĂ€ttega hĂ”lmatakse ĂŒksnes juhud, kus isikul ilmselgelt puudub halduskohtusse pöördumise Ă”igus.
Rajati usa - sse kveekerite (protestantlik usulahk) uut tĂŒĂŒpi vanglad – penitentsiaalid – n-ö kahetsusmajad. Teadlikult pĂŒĂŒti kasutada ĂŒksindust ja tööd inimese muutmiseks.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkust; tĂ€idab perekondlikke kohustusi (nĂ€iteks kasvatab lapsi, hooldab vanemaid vms); on haige; esindab teisi töötajaid; on aja- vĂ”i asendusteenistuses.
Reaalservituudi puhul on Ôigustatud isikuks valitseva kinnisasja igakordne omanik, kusjuures servituudiÔigust vÔivad kasutada omanik, tema perekonnaliikmed vÔi omaniku poolt volitatud isikud.
Riigikogu kontrolliÔigused - arupÀrimisÔigus ; uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise Ôigus, riigieelarve vastuvÔtmine ja selle tÀitmise aruande kinnitamine, umbusalduse avaldamise Ôigus.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesÔigusega erastamise Riigikogu suures saalis pÀrimisseaduse eelnÔu esimesel lugemisel 1995. a 26. aprillil.
Rko 3 - 2-1-135-00 KÀsutamine: asja juriidlise staatuse mÀÀramine, milleks on asja vÔÔrandamine, asjaÔigusega koormamine vÔi vÔlaÔigusliku lepinguga teise isiku kasutusse
Religiooninormid on vĂ€ga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide sĂŒsteemid erinevad ĂŒksteisest sĂ”ltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust vĂ”i kirikust.

Rentnikul on tÀiendavalt hariliku teede, radade, kraavide, tammide, katuste, tarade, veejuhtmete ja muude eseme kasutamiseks ja teenendamiseks vajalike seadmete korrashoiu kohustus.
Riigi rahvas on aga kĂ”igi riigi alamate ĂŒhendus, vaatamata nende kultuurilistele vĂ”i rassilistele iseĂ€rasustele. Rahvust ei iseloomustata mitte ainult ĂŒhise keele kasutamise kaudu.
Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantseleid juhib riigisekretÀr, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega.

Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub ĂŒĂŒrilepingust oma eesmĂ€rgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatĂ€htis renditud eseme korrapĂ€rase majandamise kĂ€igus kasu saamine.
Rooma Ôigusel on Ôigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tÀhtsus: seda nii Ôiguse ajaloo, teataval mÀÀral Ôiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast.
Reaalne pilt on selline, et sotsiaalset informatsiooni ei kasutata piisavalt, sest normativismi (mida kujutab endast seadusandlus) ĂŒhitada sotsioloogia ja ĂŒhiskondlike probleemidega.

Riigikogu kodu - ja töökorra seaduse (RKKTS) 18. peatĂŒkis (paragrahv 152 lĂ”ige 1-5) 80. mida tĂ€hendab PS-s: a RK koosseisu hÀÀlteenamus Poolt hÀÀletab ĂŒle poole RK koosseisust.
Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ĂŒhetaoline, jĂ€rjepidev ja ĂŒldine kĂ€itumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud kĂ€itumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja Ă”igustatud.
Registritoimik – sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevĂ”tja kohta registripidaja poolt koostatud vĂ”i saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevĂ”tjat puudutavates kĂŒsimustes.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et pĂ€rimistunnistuse olemasolu vĂ”i puudumine ei mĂ”juta iseenesest pĂ€rimisĂ”igust – pĂ€rimistunnistus ei lĂ”peta ega takista omandiĂ”igust.
Riigikohus on mĂ€rkinud: „12. [
] PĂ”hiseaduse § 14 kohaselt on Ă”iguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, tĂ€idesaatva ja kohtuvĂ”imu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Riigi kriminaal - justiits sĂŒsteemi tegevuse eesmĂ€rgiks on reguleerida, kontrollida ja rakendada sanktsioone kĂ€itumisviiside suhtes, mis on mÀÀratletud kriminaalĂ”iguse normidega.

Rk lahendid - PÀrimistunnistus ei tekita tsiviilÔigusi ega -kohustustusi. PÀrS § 1401 2. lÔike jÀrgi on pÀrimistunnistus tÔend isiku pÀrimisÔiguse ja selle ulatuse kohta.
Rvasts ĂŒlesandeks on anda materiaalĂ”iguslikud alused kahju hĂŒvitamisel ehk teiste sĂ”nadega ta annab vastuse kĂŒsimusele, milliseid nĂ”udeid ja millistel tingimustel saab isik esitada.
Ratio decidendi – kohtuotsuse see osa, kust leiame Ă”igusnormi 2. obitur dictum – kohtuotsuse osa, kust leiame sĂŒndmuse faktilise kirjelduse ‱ Iga kohtuotsusega sĂŒnnib Ă”igus.

Reaalselt tĂ€hendab - kui kĂ€ib relvakonflikt, siis vĂ”ib tappa neid, kes rĂŒndavad, kuid mitte tsiviilelanikke. Riik vĂ”i vastaspool ei rakendaks nende vastu mingit karistust, peab omama
Registreerimine on vabatahtlik. Juhul, kui plaanid avada oma kodulehe, kas vÔi alles tulevikus, on domeen ehk kodulehe internetiaadress mÔttekas registreerida vÔimalikult kiiresti.
Registrile on juurdepÀÀs riigiabi ja vÀhese tÀhtsusega abi andjatel, kes on Rahandusministeeriumiga sÔlminud riigiabi ja vÀhese tÀhtsusega abi andmete registrile esitamise

Reservatsiooniga pÔhiÔigused - pÔhiÔigust vÔib seadusega piirata, PS jÀtab piirangu lubatavad eesmÀrgid tÀpsustamata, seega pÔhiÔiguse piiramine vÔib toimuda mistahes lubatud eesmÀrgil.
Riigikohus on leidnud, et teatud kaitseala kaitse-eeskirju saab pidada ĂŒldkorraldusteks. Seega vĂ”ib keskkonnaasjades tekkida kĂŒsimus teooria kohaldamisest eelkĂ”ige kaitseala
Riigipiir on tĂ€histus, millega nii dokumentaalselt (ametlik kaart; piirilepingud) kui ka looduses mĂ€rgitakse riigi territoriaalse ĂŒlemvĂ”imu kehtivuse tegelik ulatus ruumis.

Regulatisooniga on vĂ€listatud olukord, et isik pĂ€rast pĂ€ikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult Ă”igusrikkujaks ainuĂŒksi seetĂ”ttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud
Riigieelarve koostamine on seatud ĂŒldise seadusandliku funktsiooniga, kuid eelarve kui ĂŒhe kĂ”ige poliitilisema dokumendi koostamine nĂ€itab selgelt Vabariigi Valitsuse poliitilist rolli.
RiigiĂ”igus on avaliku Ă”iguse haru, mis reguleerib pĂ”hiseaduslike riigiorganite ĂŒlesehitust ja toimimist ning mÀÀratleb isikute pĂ”hiĂ”igused, vabadused ja pĂ”hikohustused.

Roheline hinnaetikett – tĂ€histab tervisetooteid, mis on mĂ”eldud inimestele, kellel on teatud koostisainete suhtes toidutalumatus (gluteeni- ja suhkruvabad tooted) ning toidulisandeid.
Rahvuvaheline humanitaarĂ”igus on Ă”igusnormide ja -pĂ”himĂ”tete kogum, mis mÀÀratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja ĂŒksikisikute Ă”igused ja kohustused.
Rakendusakt - loob ĂŒhetaolised tingimused liidu Ă”iguslikult siduvate aktide kehtestamiseks g. Õigusloome tavamenetlus- annab Parlamendile ja NĂ”ukogule vĂ”rdse osatĂ€htsuse.

Riski korral on sobiv valik osaĂŒhing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaĂŒhingu tegevusega ning paljuski kaasa rÀÀkida, kuid nad ei pane mĂ€ngu oma isiklikku vara.
RĂ” - e tekkimise dateerimine 18.saj lĂ”pu ja 19. saj algusega ei tĂ€henda aga seda, et varem poleks vastavaid elemente ĂŒhe vĂ”i riigi teise Ă”iguskorras ĂŒldse olnud.
RahvusvĂ€hemust on kĂ€sitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sĂŒmpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki

Reaalkorporatsioonideks on Saksa Ă”iguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti Ă”iguskorras ei ole kĂ€esoleval ajal sellist liiki ĂŒhendusi, mis vastaksid kĂ”igi
RiigivĂ”imu ĂŒlimuslikkus tĂ€hendab eelkĂ”ige seda, et riigi territooriumil ei ole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu ja et rik oma vĂ”imu kellegagi ei jaga (vĂ€ldib kaksikvĂ”imu tekkimist).
Raha nĂ”udlus – mida suurem tulu, seda suurem nĂ”udlus, seega oleneb raha nĂ”udlus sellest, kuidas oma raha hoitakse, kas sularahana, vÀÀrtpaberitena vĂ”i mingil muul moel.

Rehabilitatsioon on protsess, mille kĂ€igus luuakse eeldused isiku taasintegreerimiseks ĂŒhiskonda ja arendatakse/taastatakse isiku sotsiaalseid oskusi ning isiksuslikke vĂ”imeid.
Riigikohtu ĂŒldkogu on asunud seisukohale, et seadust, mis sisaldab nii Ă”igusnorme kui ka ĂŒksikregulatsioone, kĂ€sitletakse Ă”igustloova aktina, kaasa arvatud riigieelarve seadust.
Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lĂŒnk”, mis on praeguseks juba tĂ€idetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele Ă”igussĂŒsteemis.

Riigiorganid on riigi sĂŒsteemi struktuuri koostisosad, isikud vĂ”i ametiasutused, kes tĂ€idavad kindlaks mÀÀratud ĂŒlesandeid ja funktsioone ning moodustavad riigiaparaadi.
Rk 3 - 2-1-65-03 Kaasuses on kaks probleemi: kas osamaksu suurendamine on seaduslik, kas see kehtib ja kas nÔue on Ôigustatud, menetluslikult, kuidas see lahendada.
Rooma - katoliku e. LÀÀne kiriku vanim otsustekogu pĂ€rineb 343 aastast ja on vastu vĂ”etud Serdika kirikukogul, LÀÀne kiriku ĂŒhel esimesel kohalikul kirikukogul.

Regioonide komitee – esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (nĂ€it Tallinn). EesmĂ€rk on kuulata regioonide seisukohti, et Euroopa Liit ei muutuks liiga tsentraliseerituks.
Religioossed normid - usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuĂŒhingute korraldust ja funtsioone.
RiigiĂ”igusel on teiste Ă”iguste seas juhtiv koht, , sest annab neile pĂ”himĂ”ttelised lĂ€htealused ja reguleerib ĂŒhiskonna ja riigi seisukohalt kĂ”ige tĂ€htsamaid suhteid.

Riivav abinĂ”u on demokraatlikus ĂŒhiskonnas vajalik siis, kui see on pĂŒstitatud eesmĂ€rgi saavutamiseks sobiv, vajalik kitsamas tĂ€henduses ja mÔÔdukas (vt § 11 komm 3).
Raha saada - korterivargus, röövimine jne. Üha keerukamates sotsiaalsetes suhetes ei suuda tihti ka tĂ€iskasvanud orienteeruda ega anda vastuseid noorte kĂŒsimustele.
Range disjunktsioon on samavÀÀrne ekvivalentsi eitusega p ⊕ q ≡ ÂŹ(p↔q). Range disjunktsioon on vĂ€ljendatav eituse, konjunktsiooni ja disjunktsiooni abil vĂ€hemalt kahel

Reaalservituudid - koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on Ôigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama.
Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tÔendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud Ôigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline.
Reaalsuses on need kaks aspekti omavahel tihedalt seotud, mis tÀhendab seda, et Ôigussotsioloogia uurimisobjektiks on Ôiguse ja sotsiaalse elu vastastikune sÔltuvus.

Riiklik Ôigus - Ôigusnormid tekivad lÀbi formaalse Ôigusloome menetluse, mille kÀigus vÔidakse anda osadele tavadest Ôiguslik tÀhendus vÔi luua uusi kÀitumisnorme.
Rooma - germaani ehk saksa Ă”igus, mis on levinud Mandri-Euroopas ja anglo-ameerika Ă”igus, mis on levinud inlglise keelsetes riikides nagu Ühendkuningriigid, USA
Rahvusvahelisi lepinguid on vĂ”imalik liigitada osapoolte arvu jĂ€rgi: kahepoolsed lepingud / mĂ”nepooldsed lepingud – suketud lepingud, millel on ĂŒle kahe osapoole / mitmepoolsed

Riigikohus - lahendid-mÀrksÔnastik http://www.riigikohus.ee/?id=11&sort=&indeks=0,2,9847 Kui isik tuleb tagasi, saab oma vara tagasi selles ulatuses kui on vÔimalik.
Rahvusriigi pĂ”himĂ”te - riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suverÀÀnset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ĂŒlesande tĂ€itmisest.
Rahvusriik - riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suverÀÀnset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ĂŒlesande tĂ€itmisest.

Refereerimine – on teise teose vĂ”i allika sisu konspekteeriv vĂ”i kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? See filosoofia osa, mis tegeleb kĂŒsimustega moraalist.
Regulasioon on aga selline, et perspektiivikate kahjunĂ”uete hulk oleks tĂ”enĂ€oliselt vĂ€ga vĂ€ike). PÕ-st saab kĂ”nelda kas materiaalses vĂ”i formaalses tĂ€henduses.
Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. EraÔiguse moodustavad Ôigusharud, Ôigusinstituudid ja Ôigusnormid, mis reguleerivad suhteid vÔrdsete isikute vahel (subjektide) vahel.

Riigi territoriaal - poliitiline ĂŒlesehitus – nĂ€itab, kas riigi territoorium kujutab endast ĂŒhtset tervikut vĂ”i jaguneb ĂŒksikuteks suhteliselt iseseisvateks ĂŒksusteks.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti Ă€ra mĂ€rkida, mis puhkusele minnakse ja millal.
Res sacrae – sakraalsed asjad olid templid ning maatĂŒkid, millel templid asusid, kultusesemed, altarid jne res sanctae – pĂŒhad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad.

Riigikontroll on pĂ”hiseaduslik institutsioon – tema olemasolu ja pĂ”hiolemus on sĂ€testatud Eesti pĂ”hiseaduses, mis vĂ”eti vastu rahvahÀÀletusel 1992. aasta suvel.
Riigikontrollile on tĂ€iendavalt pĂ”hiseaduses loetletule pandud seadusandlikult ka kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste eelarvete, vara ja majandustegevuse kontrolli kohustus ja
Rooma - aegne protsess oli vÀga teatraalne- pooltel tuli aeg-ajalt teha piduliike toiminguid: vÔtta kÀtte vaidlusalune asi vÔi puudutada vaidlusalust isikut.

Riigi sisefunktsioonideks on riigivÔimu sÀilitamise ja kindlustamise funktsioon, Ôiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon ja
Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt Ă”iguse tĂ”lgendamise klassikaliste viiside tĂ€ieliku kataloogi, nimetades grammatilist, sĂŒstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 rÔhutanud, et tegemist on mÀÀratlemata ÔigusmÔistega ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripÀrasid silmas pidades.

Riigikohus on selgitanud Ă”iguskindluse pĂ”himĂ”tte sisu, mĂ€rkides, et „[k]Ă”ige ĂŒldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva Ă”igusliku olukorra suhtes.
Riigiprokuratuur on peaprokuröriga eesotsas arvamusel, et KarS § 87 2 on pÔhiseaduslikkuse jÀrelvalve menetluses asjassepuutuv norm ja ei ole pÔhiseadusega vastuolus.
RiigivĂ”im on suverÀÀnne. St riigi tĂ€ielikku vĂ€lispoliitilist sĂ”ltumatust teistest riikidest ja vĂ”imu ĂŒlimuslikkust sisepoliitilises elus (vĂ”imu jagamatust).

Rahu maailmas on ohustatud, otsustab ta, millised vahendid tuleb kasutusele vÔtta, et konflikt lahendada. Ka julgeolekunÔukogul on Ôigus moodustada kÔrvalorganeid.
Ressursinormid - nii nimetatakse eelarve kohta tehtud otsused, mis annavad ametnikele vÔi sektorile majanduslikke vÔimalusi, tÀpsustamata nende rakendamisjuhendeid.
Rolando - Romeo Kuusik töötanud Antsla Tarbijate Ühistus alates 1955. aastast; 30 aastat Antsla ĂŒhistu sajast tegevusaastast olnud ĂŒhistu juhatuse esimees.

Rooma orje on nimetatud “rÀÀkivateks tööriistadeks” ning soovitatud enne maha mĂŒĂŒa, kui nad liiga vanaks jÀÀvad ja nende ĂŒlalpidamine kulukaks muutub.
Raamat 5 – Ă”iglus ja ebaĂ”iglus ‱ Nii nagu suur enesevÀÀrikus on individuaalse moraalivooruse tipp, Ă”iglus on riigi vaatenurgast moraalivoorustest tipp.
Rahvusvahelised lepped on oma iseloomust teistugused ja seega kas nende jaoks onvaja on olmeas, vÔi on vaja luua erireegleid mille alusel siis neid tÔlgendada ja rakendada.

Rainbow on Prisma omatoodete sari (private label), mille tooted on ÀÀrmiselt kÔrge kvaliteediga, kuid mis on omas kvaliteediklassis siiski kÔige soodsamad.
Reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- tÀiendab pÔhiseadust ja selle loetelu on sageli Àra toodud pÔhiseaduse tekstis.
Riigi mĂ”iste – kolm tunnust: 1)avalik vĂ”im 2) territoorium, millel vĂ”im kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivĂ”imuga Ă”iguslikult seotud.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkuse aja eest maksab hĂŒvitist Haigekassa 100% töötasust ravikindlustus seaduse (RaKS, RT I 2002, 62, 377; 10.06.2011, 7) kohaselt.
Reaalosa on teiste osadega piiratud, mĂ”tteline osa on piiritlemata. Asja oluline osa on asjaga pĂŒsivas ĂŒhenduses olev asja osa, mida ei saa lahutada asjast.
Regionaalpoliitika on olnud ĂŒheksakĂŒmnendatel aastatel seotud eelkĂ”ige avaliku teenuse ĂŒleandega riigi keskvĂ”imu vastutusalast kohaliku omavalitsuse vastutusalasse.

Registerpant on piiratud asjaÔigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, Ôigus pandiga tagatud nÔude rahuldamisele panditud eseme arvel.
Regulatiivsed - pÔhinevad regulatiivsetel Ôigusnormidel- struktuur on sÀttes vÀljendatud tavaliselt H-D , kasutatakse poolte Ôiguste ja kohustuste mÀÀramisel
Riigikohus on rÔhutanud, et legislatiiv- ja haldusfunkt-sioonide tÀitmine peab toimuma kooskÔlas PÔhiseadu-sega ja Ôigusteoorias tunnustatud pÔhimÔtetega.

Realistid on kirjeldanud eeltooduga seoses nn desuetudo-kaasusi. TÀhendab: vastuvÔetud Ôigusnorm (-akt) jÀetigi ametnike poolt kohaldamata, realiseerimata.
Rikkumine on   vÔlasuhtest   tuleneva   kohustuse   tÀitmata   jÀtmine  vÔi   mittekohane   tÀitmine,   sealhulgas   tÀitmisega   viivitamine.
Rahvusvahelise kuriteoga on tegemist siis kui vastav Ôigusrikkumine on kuulutatud kuriteoks rahvusvahelise Ôiguse ning see eristub tavapÀrasest siseriiklikust kuriteost.

Riigi tĂŒli on kahe vĂ”i enama riigi lahkheli, mid puudutab kas mingit faktilist kĂŒsimust, asjakohast kehtivat Ă”igust vĂ”i mĂ”ne riigi rakendavat poliitikat.
Rahvusvaheline Ă”igus – suhted riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, sĂ”jalise suhtlemise pinnal.
Rkhk 3 - 3-1-94-08, p 19: "HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse pÔhimÔttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tÔhusat ja tulemuslikku tegevust.

Rooma Ă”igus on pĂ€randanud meile peamiselt tĂ€iuslikuma eraĂ”iguse sĂŒsteemi, kuhu kuuluvad sellised suured alad, nagu perekond, omand, lepingud ja pĂ€rimine.
Rahvusvaheline Ă”igus on selle loovutanud kodakondsuse instituudi lahendamise riikidele eraldi ja kodakondsuse kĂŒsimuse lahendamisel lĂ€htutakse kahest pĂ”himĂ”ttest.
Reguleerivad normid on mĂ€rksa olulisemad kui kĂ€itumise ĂŒldised reeglid ja peamiseks Ă”iguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent.

Regress - kui vÔlgnik kohustust ei tÀitnud ja tema asemel tÀitis kohustuse kreeditori ees kÀendaja, vÔis ta hiljem vÔlgnikult maksu tagasi nÔuda.
Reklaam on eestikeelsed, vĂ€lja arvatud kĂ€esoleva seaduse paragrahvides 13, 15 ja 18 sĂ€testatud juhtudel ning rahvusvaheliste ĂŒrituste korraldamisel.
RiigivĂ”im on ĂŒks tervik, mis vĂ€ljendub eri vormides, mida jaotatakse seadusandlikuks(parlament), tĂ€idesaatvaks(valitsus) ja Ă”igusemĂ”istmiseks(kohus).

Ratio decideni ehk kohtulahendi siduv osa, mis selgitab reegli vÔi printsiibi olemust ehk osa pretsedenist kus kohus paneb paika reegli ja selle rakendusala.
Religare tĂ€hendab seotust, selle kaudu tagasihoidmist, kuigi on vaieldav, kas religio hoopis mitte relegere’st (hoolikus, tĂ€helepanemine) ei tulene.
Riigi funktisoon on riigi tegevuse pĂ”hisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ĂŒlesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.

Riigi funktsioon on riigi tegevuse pĂ”hisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ĂŒlesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.
Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi vÀlist struktuuri ja vÔib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik.
Riigikohus on leidnud, et töötajale makstud eritasu ei ole kÀsitatav tööandja kahjuna, sest tööandja ei maksnud eritasu kohustuse rikkumise tÔttu.

Riigikohus 3 - 4-1-16-10 PĂ”hiseaduse artikkel 20 on sama mis oli sĂ€testatud konventsioonis artiklis 5. Kohus ĂŒtles et see ei ole PĂ”hiseaduse kooskĂ”las.
Rvasts reguleerimisala - RVastSi regulatsiooni alla kuulub igasuguse avaliku vĂ”imu teostamisel vĂ”i muude avalike ĂŒlesannete tĂ€itmisel tekitatud kahju hĂŒvitamine.
Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod  EraĂ”igus – moodustavad Ă”igusharud, -instituudid ja –normid, mis reguleerivad suhteid vĂ”rdsete isikute vahel.

Relatiivsed – nĂ”udeĂ”igused, annavad selle kandjale Ă”iguslikult garanteeritud Ă”iguse nĂ”uda kolmandatelt isikutelt teatud tegevust vĂ”i tegevusetust.
ReservivĂ”imendi – hoiuste vĂ”imendi m(D), arvutatav kohustusliku reservi mÀÀra pöördvÀÀrtusena, m(D)=1/r Pankade tegelk soovitud sularahareservimÀÀr
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-89-07 leidnud, et seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest Àriregistris.

Riigivorm – Ă”igusteoreetilises kirjanduses 3 erinevad tĂ€henduses:  Riigi valitsemise vormi  Riiklikku korralduse vormi  Poliitilist reziimi
RĂŒnnakuhĂ€daseisund – rĂŒnnatakse seda kust oht ei tulene, kuid rĂŒnnak on ohu tĂ”rjumiseks vajalik ( maja pĂ”leb, kuid et kustutada saaks tuleb lammutada kuur)
Retseptsioon on sotsiaalne protsess, mis seisneb ka traditsioonilise vĂ”i vÔÔra kultuuri ĂŒlemĂ”tmises ja lĂ€bitöötamises uute kultuurikandjate poolt.

Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi vÔimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivÔimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-163-10 leidnud, et kui tĂ€hitud kirja ĂŒmbrikus ei ole kirja, siis tĂ”endamiskohustus, et kirja polnud on isikul endal.
Rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonidel Ôigus esindada kÔiki autoreid ja autoriÔigusega kaasnevate Ôiguste omajaid ilma volituseta.

Reeglite auditoorium on seesama ĂŒhiskond, kellel on samuti Ă” teada loodavate reeglite kohta, mitte lĂ€bi ius scriptumi, vaid ikka ka laiemalt lĂ€bi Ă” mÔÔdu.
Registerpant - koormatakse vallasasi pandiga selliselt, et panditud asi jÀÀb pantija valdusesse ning pant registreeritakse seaduses sÀtestatud korras.
Retseptsioonis on oluline ka vĂ”imalikkus ja juhuslikkus, sest kuna Ă”igussĂŒsteemi loovad ja seavad ĂŒles erinevad inimesed, siis loeb just nende kogemus.

Riigi suverÀÀnsus - riigi tĂ€ieliku vĂ€lispoliitilist sĂ”ltumatus teistest riikidest ja vĂ”imu ĂŒlimuslikust sisepoliitilises elus ehk siis vĂ”imu jagamatust.
Riigipea pÀdevus on esitada valitsuse juht ja liikmed, see on parlamendile kinnitamiseks, teatud juhtudel ka kÔrgema kohtu koosseis, kui PS seda nÀeb ette.
Ringkondadel on pÔhimÀÀrused ja administratsiooni juhid (kubernerid). KÔigil Vene Föderatsiooni subjektidel on oma seadusandlikud ja tÀitevorganid.

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lÔppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Rahvusvahelises eraÔiguses on kollisiooninorm selline norm, mis nÀitab, millise maa Ôigust tuleb kohadalda juhul, kui Ôigussuhtes esineb mÔni vÀlismaine element.
Regionaalpoliitika pÔhisuundadeks on maakondlik arendustegevus, sihtaladele suunatud regionaalpoliitika ja harupoliitikate kooskÔlastus regionaalpoliitiliste eesmÀrkidega.

Riigikogu pĂ€devuses on kĂŒsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahÀÀletuse korraldamine, riigi ja ĂŒhiskonna jaoks olulised kĂŒsimused.
Riigikohus on mĂ€rkinud, et eraelu puutumatus paneb riigile kohustuse „mitte sekkuda isiku eraellu” ilma eraelu mĂ”istet tĂ€psemini defineerimata.
Riiklik lepitaja nimetatakse ametisse vabariigi valitsuse poolt Sotsiaalministeeriumi, tööandjate liitude ja töötajate liitude ĂŒhise kokkuleppe alusel.

Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema ĂŒle teenistuslikku jĂ€relevalvet.
Rahvusvaheline Ă”igus on riiklike subjektide vahel (ĂŒldine kĂ€sitlus). Transnatsionaalne Ă”igus see vĂ”ib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel.
Realiseerijal on raske mĂ”ista, millistele olulistele tunnustele peab vastama ĂŒks vĂ”i teine eluline situatsioon, et seda Ă”iguslikult sujuvaks pidada.

Regioonide komitee on Euroopa Liidu nÔuandva staatusega institutsioon, mille liikmeteks on liikmesriikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajad.
RiigivĂ”im on koondunud ÀÀrmiselt kitsa isikute ringi kĂ€tte, Aafrikas on see vĂ”im sageli koondunud ĂŒhe suguharu vĂ”i rahvakillu (eliidi) kĂ€tte.
Rahusvaheline tööbĂŒroo on ILO alaline sekretariaat: andmete kogumine, kĂ”ige kajastamine, dokumentide ettevalmistamine jne. Juhib peadirektor, kes on ametis 5ks

Registerpandile on oma olemuselt vÀga lÀhedased kommertspant ja intellektuaalomandi pant, mistÔttu neid vÔib kÀsitleda ka registerpandi alaliikidena
RiigiĂ”iguse normidele on omane, et paljud neist on sĂ”nastatud kĂŒllalt ĂŒldiselt ja vajavad realiseerimiseks detailiseerimist madalamal seisvate normide abil.
RahvuspĂŒha on 24 veeb, riigipĂŒhad ja puhkep on 1,jaan, suur reede, 1mai, nelipĂŒhade esimene pĂŒha jne. TĂ€htpĂ€evad puhkepĂ€evade hulka ei kuulu.

Rakendamisel on töötajal kÔik Ôigused, mis tulenevad seadusest, töö ja kollektiiv lepingust, erinevus siin on ainult töölepingu lÔpetamisel.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkus antakse naisele sĂŒnnituslehe alusel 140 kalendripĂ€eva, mitmike ja tĂŒsistusega raseduse puhul 154 kalendripĂ€eva.
ReaalpĂ€devus – valdkond TerritoriaalpĂ€devus Instantsiline e. asutuseline pĂ€devus Funktsionaalne pĂ€devus – ametiasutuse sisemine töökorraldus

Regionaalne töötus – ĂŒhes regioonis mingi eriala vĂ”i haru töötajad ei leia tööd, ehkki mĂ”nes teises piirkonnas oleks nĂ”udmine nende jĂ€rele suur.
Reguleerida tse - s, mis on mis. Kui T ei ole sĂŒĂŒdi, tasustatakse töö tegemiseks kulunud aja eest vĂ€hemalt TL-s kokkulepitud palgamÀÀra ulatuses.
Religioon on Weberi lÀhenemise kohaselt otseselt seotud inimeste ja sotsiaalsete gruppide igapÀevaste eesmÀrkide ja majandusliku toimetulekuga.

Resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmÀÀratavaid Ôigusi ja kohustusi sisaldav osa, 3. vaidlustamisviide, 4. muud haldusakti kohustuslikud andmed.
Riigikohus on riigi kĂ”rgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid lĂ€bi kassatsiooni korras. Riigikohus on ĂŒhtlasi pĂ”hiseadusliku jĂ€relevalve kohus.
Rahaline karistus – 30-500 pĂ€evamÀÀra, mis arvutatakse kohtus sĂŒĂŒdimĂ”istetu keskmise pĂ€evasissetuleku jĂ€rgi, vĂ€ljendades selle tĂ€iskroonides.

Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviĂŒhikut (ĂŒks trahviĂŒhik on 4 eurot), seega saab mÀÀrata fĂŒĂŒsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot.
Rahva hÀÀl on jumala hÀÀl 31. Riigiisa/isamaa isa. Esivanemate tavade alusel (mittekirjapandud Ă”igus – ius non scriptum) 32. JĂ”u ja relvaga.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkuse lĂ”ppemisel on naisel Ă”igus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud Ă”igus Ă€raoleku ajal.

Religioosne moraal on enesepettus, kuna preestrid pĂŒĂŒdsid kujutada inimest nĂ”rga ja passiivsena, siis oli vaja kedagi, kes oleks kĂ”ikvĂ”imas ja tugev.
Riigikohus on nimetanud subjektiivsete avalike Ôiguste allikana pÔhiÔigusi, seadusi ja muid Ôigustloovaid akte, haldusakte ja halduslepinguid.
Riigiorganil on jÀrgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivÔimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pÀdevust, riigivÔimu.

Rimi hĂŒper - ja supermarketites tulid mĂŒĂŒgile Rimi kaubamĂ€rgi saiad ja leivad, mida toodavad kodumaised leivatööstused Eesti Pagar ja Hallik.
Rooma Ă”iguses on obligatsioon Ă”igussuhe, mille alusel ĂŒks vĂ”i rohkem isikuid on Ă”igustatud nĂ”udma teiselt vĂ”i teistelt isikutelt mingit sammet.
Rahapakkumine – ei sĂ”ltu intressimÀÀrast, kui raha pakkumisena kĂ€sitleda ainult baasraha M0 pakkumist, tegemist on fikseeritud vahetuskursiga.

Riigikohtu halduskolleegium on mÀrkinud, et eraelu puutumatuse riivena kÀsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, sÀilitamist, kasutamist ja avalikustamist.
Riigipea on riigi kÔrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada riiki ja realiseerida tÀitevvÔimu (juhtida riiki) oma pÀdevuse piires.
Ratsionaliseerimine – olukorra mĂ”testamine, oma Ă”iguste ja kohustuste piiritlemine vĂ”rreldes teistega, oluline dialoog ja ka teiste poolte osalemine

Reaalkoormatis – ei anna Ă”igust asja kasutada, aga paneb igakordsele kinnisasja omanikule kohustuse kas maksta raha vĂ”i teha mingi muu sooritus.
ReaalpĂ€devus – valdkond  TerritoriaalpĂ€devus  Instantsiline pĂ€devus  Funktsionaalne pĂ€devus – ametiasutuse sisemine töökorraldus
Reaalservituudi korral on Ôigustatud isikuks kinnisasja igakordne omanik, aga isikliku kasutusÔiguse puhul kindel isik, kelle kasuks see Ôigus on seatud.

RealiseerimisĂ”igus ehk pandiĂ”igus, vt. AsjaĂ”igusseadus §276; vĂ”lausaldaja vĂ”ib nĂ”uda hĂŒpoteegi sundmĂŒĂŒmist kui vĂ”lgnik ei suuda vĂ”lga tasuda.
Reisija on ĂŒhendusevĂ€lisest riigist Eestisse vĂ”i Eestist ĂŒhendusevĂ€lisesse riiki siirduv fĂŒĂŒsiline isik, sĂ”ltumata reisi eesmĂ€rgist.
Rikkumine on ilmne, kui ta on objektiivselt selge mis tahes riigile, kes tegutseb selles kĂŒsimuses tavapĂ€rase praktika kohaselt ja heas usus.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sĂ€testatud lepingu tĂ”lgendamise reegleid, sest ei hinnanud mĂ”lema poole tegelikku ĂŒhist tahet.
Rooma omandiÔiguses on lÀbi ajaloo toimunud vÀga palju muudatusi, alustades omanikuks saamise Ôiguste laienemisega ning lÔpetades omandi kaitsmisega.
RĂŒnnaku objektiks on riik, seega kui ĂŒheks pooleks on riik, siis mis on selleks teiseks pooleks? Mitte riik. Kui me rÀÀgime Genfi konventsioonidest.

Rahvusvahelised lepingud on pĂ€rit 19. saj teisest poolest, aga ka siis puudutavad spetsiifilisi kĂŒsimusi ja pole inimĂ”igusalased lepingud kaasaja mĂ”ttes.
Rahvusvahelises eraĂ”iguses on eraldi regulatsioon mÀÀratlemaks, millise riigi Ă”igus kohaldub, kui tegu tehakse ĂŒhes riigis kuid kahju saabub teises riigis.
Ratifitseerimine on ettenÀhtud. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nÔutav Riigikogu koosseisu kolmandikuline hÀÀlteenamus.

Reaalkoormatis on eraÔiguslik, kui ta on seatud eraÔigusliku isiku vÔi teise kinnisasja Ôigusliku isiku vÔi teise kinnisasja igakordse omaniku
Riigi tarbijakaitseametil on Ă”igus teha ja tellida analĂŒĂŒse ning ekspertiise kaupade ja teenuste kohta, mille tulemustest vajadusel teavitatakse tarbijaid.
Riigi vĂ€lisfunktsioonid - kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamine Riigiaparaat on riigiorganite sĂŒsteem, mille abil teostatakse riigivĂ”imu.

Riigihange on protsess, mille abil ametiasutused (sealhulgas kÔik valitsus- ja riigiasutused) ostavad kaupu ja teenuseid vÔi tellivad tööd.
Riigivastutuse seaduses on toodud ka loetelu juhtumitest, mille puhul avaliku vÔimu kandja poolt kahju tekitamine loetakse toimunuks eraÔiguslikus suhtes.
Rasedal on Ă”igus nĂ”uda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist vĂ”i ajutist ĂŒleviimist teisele tööle.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses vĂ”i asendusteenistuses.
Reederi mÔiste - Reeder on isik, kes kasutab laeva oma nimel majandustegevuses ja kellele on vÀljastatud meretranspordi korraldamise tegevusluba.
Riigi areng on toimunud suurema vabaduse suunas") ‱ 3. VĂŽimuteooria- vĂ€idab, et tĂ€nu ĂŒhe inimgrupi vĂŽimule luuakse poliitiline ĂŒhendus.

Rahulikumad ajad on toonud kaasa tasakaalukama majandusarengu – suuremad kriisid ja vapustused on möödas – ja ĂŒpriski mÔÔduka hinnatĂ”usu.
Rahval on ĂŒhiskonnas kaks funktsiooni – kelle pealt teenida makse, keda rakendada sĂ”javĂ€es, samas rahvas ise mÀÀrab ja loob vĂ”imu
Rahvusvaheline mereÔigus on rahvusvahelise Ôiguse osa, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid merede ja nende all asuva maapÔue uurimisel ja kasutamisel.

Rahvusvaheline Ôigus on eriline Ôigusharu, mis reguleerib suhteid riikide vahe, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise suhtlemise pinnal.
Reguleerimise ĂŒldobjektiks on kĂ”ik, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega.
Riigikohus on mÀrkinud, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega rahuldatakse isiku valimiskaebus, vÔib rikkuda teiste isikute Ôigusi.

Riigikohus on oma 8. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-03 (RT III 2004, 1, 7) kanne kostja kui korteriomandi omaniku kohta.
Riigiks jĂ€rk - jĂ€rgult – geneesist lĂ€htuv teooria, mis on vastant Platoni staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud.
Riigivastutuses on tĂ€htis ka riigi immuniteet – 1) acta iure gestionis – majandustegevusega seotud tegevus, siin saab riiki kohtusse kaevata.

RiigiĂ”igusel on teiste Ă”igusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiĂ”igus reguleerib ĂŒhiskonna ja riigi seisukohalt kĂ”ige olulisemaid suhteid.
Rooma - katoliku kanooniline Ă”igus) Ă”igussĂŒsteemid) Õiguskord allub religioossele vĂ”i Õiguskord on autonoomne poliitilise korrale.
Ruumikujunduse shop - in-the-shop printsiip tÀhendab mÔttelist ja ruumilist sortimendikooslust vajadustegruppidena osakondadeks liigendamise asemel.

Rahvusvaheline eraĂ”igus – kollisiooniĂ”igus, mille normid kĂ€ivad eraĂ”iguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi Ă”igust tuleb kohaldada.
Reaal - vĂ”i mĂ”ttelist osa. Riigile kuuluvat maad saab hĂŒpoteegiga koormata kas Vabariigi Valitsuse vĂ”i Riigikogu komisjoni otsusel.
Regulatiivseid Ă”igussuhteid – regulatiivsete suhete eesmĂ€rk on ĂŒhiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustuste abil.

Rentnikul on Ă”igus kasutada hoones, kus ruumid asuvad, ĂŒldkasutatavaid ruume, kusjuures nende kasutamise eest eraldi renditasu ei maksta.
Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni vÔi Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nÔudma koos intressidega.
Riigikohtu erikogu – kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tĂ”lgendamisest.

Rko 3 - 2-1-55-00 – v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5. §74 eesmĂ€rk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu.
RahvahÀÀletus on nĂ”utav uue pĂ”hiseaduse vastuvĂ”tmiseks, sest pĂ”hiseaduse esimest ja viimast peatĂŒkki saab muuta ainult rahvahÀÀletusel.
Raken - damise akti veenvus ja tĂ”estatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ĂŒhiskonna enamuse kĂ”lbluse ja Ă”igusteadvusele.

Regulaarselt on vaja korraldada koolitusi toitlustusettevÔtte riskide kohta. Valida sobivad töö- ja kaitseriided ning isikukaitsevahendid.
Riigimaks on riigi teisene tunnus, sest see tuleneb riigiametnike ĂŒlalpidamiseks/st. Samas peetakse ka riigisĂŒmboolikat riigitunnuseks.
Riigiteoorias on kesksel kohal piiri mÔiste, just piiri abil saab mÀÀratleda kilnda osa maakera pinnast, mis moodustab riigi territooriumi.

Riiklik Ă”igus ehk seaduseandja peab enne seaduse kirja panemist ja selle vĂ€ljakuulutamist end viima kurssi ĂŒhiskonna olemise ja vajadustega.
Rahvusvaheline Ă”igus – on Ă”igusnormide, Ă”iguspĂ”himĂ”tete ja tavade sĂŒsteem, mis reguleerib rahvusvahelise Ă”iguse subjektide vahelisi suhteid.
Rahvusvahelise sĂ”jaĂ”iguse ehk nn ius in bello moodustavad kĂ”ik normid, mis Ă”igustavad sĂ”da ja reguleerivad „sĂ”japidamist“ relvastatud konfliktis.

Raska on oma raamatus „Kriminoloogia sissejuhatus ainesse“(2002), toonud ilmeka ja arusaadava nĂ€ite kuritegevuse algusaja kohta.
Religioon – Jumala hukkamĂ”ist, mitte inimeste hukkamĂ”ist -> JUMAL Tava vĂ”ib olla Ă”igusallikas, aga ta ei pruugi puutuda Ă”igusesse.
Resotsialiseerimine – isiku tagasitoomine ĂŒhiskonda, kui ta mingitel pĂ”hjustel on pidanud olema ĂŒhiskonnast eemal (vanglast vabanenud isikud).

Riigi Ă”igusabi on fĂŒĂŒsilisele vĂ”i juriidilisele isikule riigi kulul Ă”igusteenuse osutamine riigi Ă”igusabi seaduses sĂ€testatud alustel ja
Riigipea on allutatud Parlamendi kontrollile ning tema pÔhifunktsiooniks on riigi esindamine rahvusvahelistes suhetes teiste riikidega.
Rahvsuvaheline Ôigus on vÀlja kasvanud siseriiklikust Ôigusest. Riik ei saa siseriikliku Ôigusega vabaneda rahvusvahelise kohustuse tÀitmisest.

Regulatiivseid Ă”igussuhted - regulatiivsete suhete eesmĂ€rk on ĂŒhiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustuste abil.
RiigisekretÀr - - , kÀskkiri Ministeeriumi kantsler - -, KÀskkiri Ameti vÔi inspektsiooni peadirketor - -, kÀskkiri, ettekirjutus, otsus
Rikkumise tĂ”ttu on tekkinud kahju, mida leppetrahv ei kata, vĂ”ib tööandja nĂ”uda töötajalt leppetrahvi summat ĂŒletava kahju hĂŒvitamist.

Rkhk 3 - 3-1-2-05, p 14: haldusorgan peab tegutsema mÔistliku aja jooksul, mis vÔib olla ka kiiremini, kui Ôigusaktis sÀtestatud.
Ratsionalistlikud Ă”petused - R. Descartes- Inimlik mĂ”istus on ainuke kindel asi, kĂ”ik ĂŒlejÀÀnu on kaheldav. VĂ”ttis kasutusele deduktiivse meetodi.
Renditöö on TLS § 6 lg 5 kohaselt töö, mida töötaja teeb, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevÔtte) juhtimisele ja kontrollile.

Revisjonikt - valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenÔue ja kulude vastavus, lepingute tÀitmine,
Riigi omandis on soomaa nii kaua, kuni see pole kellegi eraomandiks saanud ja nii kaua vÔib riik selle ka avalikule enampakkumisele panna.
Rktkm 3 - 2-1-189-12 leiti, et ka pakkumuse tagatise nÔudmine, tagastamine, tagastamata jÀtmine ja realiseerimine osa riigihankest.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Rooma Ă”igusallikas - Corpus Iuris Civilis-CIC (TsiviilĂ”iguse koodeks) Code Civile(1804)- prantsuse koodeks BGB(1900)-Saksa tsiviilseadustik Kahe seadustiku pĂ”hierinevused: kontinenaal euroopas toimus mahakirjutamine(rooma pealt).Seal on kaks Ă”igusperekonda: Germaani(Saksamaa) ja Romaani(Prantsuse) Inglismaal ja usas aga arhailine sĂŒsteem.
Rt iii - Riigi Teataja III osa Kolmandas osas avaldatakse kÔik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas.
Ratifitseerimine tÀhendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik vÀljendab oma nÔusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik.

Res nullius - asi , mille pole omanikku (metsloomad, linnud, kalad) b. res derelicta- asi, mis on omaniku pool thĂŒljatud, Ă€ra visatud.
Reservatsioonita pÔhiÔigust on piiratud mingil pÔhiseadusest mitte tuleneval pÔhjusel, siis on see piirang pÔhiseadusega vastuolus ja seega keelatud.
Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks.

Riigi ĂŒldfunktsioonid on riigi tegevuse pĂ”hisuunad, mida rakendatakse ellu riigi sĂŒsteemi, eeskĂ€tt selle sĂŒsteemi primaarsete elementide abil.
Riigikogu pÔhiseaduskomisjon on antud kohtuasja uurides vÔtnud seisukoha, et kÀsitletud karistusseadustiku paragrahvid ei ole vastuolus pÔhiseadusega.
Riigikohus on kui kÔrgeim kohus, pÔhiseaduse jÀrelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi lÀbivaatav kohus (Ibid).

Riskiotsustused on kaitse selle eest, kas oht on olemas vĂ”i mitte – varasem info puudub (ravimitööstus, taimekaitse, tuumaenergeetika).
Rahvusvahelisel organisatsioonil on Ôigussubjektsus, vaid millised on need Ôigused, mida rahvusvaheline organisatsioon omab ja kohustused, mida ta kannab.
Rasedus - ja sĂŒnnipuhkus Naisele antakse rasedus- ja sĂŒnnipuhkust 70 kalendripĂ€eva enne ja 56 kalendripĂ€eva pĂ€rast sĂŒnnitust.

Relatiiv - subjektiivne teooria = proportsionaalsuse pÔhimÔte Olemus on moonutatud siis, kui piirangu eesmÀrk ei Ôigusta riivet.
Religioon on Hobbesi arvates vaid hirm nĂ€htamatu ja arusaamatu ees (6 ptk), hiljem ĂŒtleb ta, et ainult need kellel puudub arukus ja
Riigi vÔim on suverrÀÀnne vÔim, mis tÀhendab riigi vÀlispoolitilist tÀielikku sÔltumatust ehk iseseisvust ja vÔimu jagamatust.

Riigiorgan - riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,tÀidesaatva ja kohtuvÔimu oraniteks.
Rahvusvaheline Ă”igus on lĂ”ppastmes suunatud ĂŒksikisikutele, kuigi ĂŒksikisikud reeglina ei ole rahvusvahelise Ă”iguse otsesteks subjektideks.
Raskendavaks momendiks on info saamise keerukus alaealiste vastu ettevalmistatavate vÔi juba teostatud vÀgistamiste ja kÔlvatute tegude kohta.

Ratifitseerimine – (PS parag121 vale), kui vabariigi president on andnud allkirja, siis saadetakse lepingu hoidja ehk depositaari kĂ€tte.
Rechtsstaat - Ă”igusriik ETAT DE DROIT - Ă”igusriik RULE OF LAW – Ă”igusriik SĂ€testab riigivĂ”imu toimimise sisu, ulatuse ja viisi.
Riigikohus on EIÕK tĂ”lgendusargumendina kasutanud juba enne, kui see Eesti suhtes jĂ”ustus ning on seda teinud ka hiljem korduvalt.

Registerpant –  Vallaspant, mille puhul valduseÂ ĂŒleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. 
Religioon on sotsiaalse kontrolli vahend - alamad klassid peavad leppima oma olukorraga, sest muidu Àhvardab neid igavene hukatus.
Riigikohus on vÀlja pakkunud jÀrgmise skeemi : (puudustega töövÀÀrtus/puuduseta töövÀÀrtus) * töö eest kokkulpitud tasu.

Riigikohus on valinud ĂŒhetaolisuse pĂ”himĂ”ttel maksimalistliku lĂ€henemise ning seega ei teki kĂŒsimust, mis on proportsionaalsus.
RiigivĂ”imu ĂŒlimuslikkus tĂ€hendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu ja et riik oma vĂ”imu kellegagi ei jaga.
Rahvusvaheline sĂŒsteem – jalgpall (ilma kohtunikuta) – kuid on olemas reeglid, kes neid ei tea, seda mĂ€ngu ei vĂ”eta, sellega ei mĂ€ngita.

Reaalservituudid – 2.kĂŒlaservituudid – 3.linnaservituudid – ei tohi teha maja kĂ”rgemat, kui linnas lubatud on, ei tohtinud segada
Register – tahab,et andmed on Ă”iged, kĂ€ttesaadavad jne. aga talle on antud ka jĂ€relevalveĂ”igus, et tagada andmete Ă”igsust.
RahvahÀÀletuse korraldus on sĂ€testatud vastavas seaduses, mis oma ĂŒlesehituse ja korralduslikust kĂŒljest on unifitseeritud valimisseadustega.

Ressursi mĂ”istes tĂ€hendab kapital kĂ”iki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hĂŒviste valmistamiseks.
Retseptsioon – ajaloos tuntakse nĂ€iteks Rooma Ă”iguse retseptsiooni ehk siseriiklikku Ă”igusse ĂŒlevĂ”tmist vastavalt vajadusele.
Riigi ĂŒlimuslikkus tĂ€hendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu. St riik oma vĂ”imu kellegagi ei jaga.

Ringkonnakohtud - Iga ringkonnakohus vaatab lÀbi tema tööpiirkonda jÀÀvate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi.
Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kuigi kaebaja perekonnaliikmed viibivad Eestis, ei too see asjaolu kaasa kaebuse rahuldamist.
Rahvusvaheline Ôigus on kohustuslik riikidele, kes on vÀljendanud nÔusolekut asjaomaste Ôigusnormide kohustuslikkuse kohta nende suhtes.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkuse Ă”igusest enne ĂŒlesĂŒtlemisavalduse kĂ€ttesaamist vĂ”i 14 kalendripĂ€eva jooksul pĂ€rast seda.
Ratsionaal - legaalse domineerimise tĂŒĂŒbi puhul on kuuletumise aluseks vĂ”imu teostamine kehtestatud reeglite/seaduste alusel.
Rebane – kui ta on vaid lĂ”vi, tuleb kavalam ja vĂ”idab tema, kui ta on vaid rebane, tuleb tugevam ja ta taas saab lĂŒĂŒa.

Retorsiooniks on nÀiteks iseenesest lubatav majandusabi andmise lÔpetamine vastusena riigi kodanike varade natsionaliseerimisele.
Riigi huvi on kontrollida pangandust juba sellepÀrast et riik toimiks(kui pank lÀheb pankrotti, kannatavad sotsiaalmaksed jne)
Riigikogu kodu - ja töökorra seaduse163 § 109 kohaselt vÔib eelnÔu pÀrast teise lugemise lÔpetamist panna lÔpphÀÀletusele.

Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusĂŒsteem tagab Ă”igluse, eksimisvĂ”imaluse vĂ€hendamise ning edasikaebamise vĂ”imaluse.
Raamatupidamise sise - eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sÀtestatud nÔuetele. Tagatise arvutamiseks vajalikud andmed on esitatud.
Rahapesu tĂ”kestamine on tĂ€napĂ€eval ĂŒks suuremaid kuritegevuse osa. Paljudel juhtudel on tegemist piiriĂŒletamisega seotud rikkumisega.

Riigieelarve defitsiit on probleemiks paljudes riikides ning selle tasakaalustamine on riigi majandustegevuse ĂŒks tĂ€htsamaid ĂŒlesandeid.
Ravi tulemust on raske tĂ”lgendada: uuringud pigem hĂ”lmavad laste tĂŒlitajaid vĂ”i seksuaalkurjategijaid laiemalt kui pedofiile.
Reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes mÀrgitud pikemast tÀhtajast vÔi vÀljaostu lubamatusest.

Riigi suverÀÀnsus tĂ€hendab riigi tĂ€ielikku vĂ€ljendit,sĂ”ltumatust teiste riikide ees(isesesvus),kuid samuti vĂ”imu ĂŒlimuslikkust.
Riigiabina on Euroopa Liidu toimimise lepingus mÀÀratletud valitsuse ĂŒkskĂ”ik missugusel kujul pakutavat abi ettevĂ”tetele.
Riigikogul on Ă”igus ja vĂ”imalus otsustada, mis on riigielu kĂŒsimus ja seega mÀÀrata omavalitsusĂŒksuste ĂŒlesannete piir.

Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon ja valitakse ametisse kas otseste vÔi kaudsete valimistega.
RkĂ” - s on aktsepteeritud tervet rida KÕ ĂŒldtunnustatud printsiipe, nĂ€iteks sÀÀstva arengu printsiip, saastaja –
Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukĂ€sitlemise jĂ€rgi on tegu mitme teoga, aga Ă”iguslikult nĂ€hakse asja ĂŒhe teona.

Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur, mille paneb paika VR valituse seadus, mis eelkÔige kÀsitleb ministeeriume.
RiigivĂ”imu suverÀÀnsus – riigi tĂ€ielik vĂ€lispoliitiline sĂ”ltumatus teistest riikidest ja vĂ”imu ĂŒlimuslikkus sisepoliitilises elus.
Riivehaldus - ĂŒhepoolne ĂŒksikisiku Ă”iguste sekkumine sunni rakendamise vĂ”imalus, piirata isiku pĂ”hiĂ”igusi ja –vabadusi

RĂŒndajaks on nt loom (v.a. inimese poolt kallale Ă€ssitatud loom), on tegemist hĂ€daseisundiga, millest tuleb juttu allpool.
Registrikartoteek – selles sisaldub ettevĂ”tja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu nĂ€it.
Regulatiivsed normid on kÀitumisnormid. Konstitutiivsed reeglis mÀÀravad, mis on mis, nÀiteks milline malend on ettur, oda, ratsu.

Riigiabi – ‱ vĂ”ib doteerida transpordisektorit (nt bussid ja rongid), kui riik ei aitaks, siis ei oleks sellist asja.
Riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bĂŒrokraatlik ning inimeste eraelu on ĂŒksikasjalikult reglementeeritud, ebademokraatlik.
Ringkonnakohtud – neid on 3 Tallinn Tartu Viru (asub JĂ”hvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale.

Rahvusvaheline Ă”igus on kui „keel” – jĂ”u keel, diplomaatia keel jne – samas on seal oluline ka grammatika – mĂ€ngureeglid.
Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkusel viibimine; ‱ riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ĂŒlesannete tĂ€itmine.
Riigikogu otsused on ĂŒksikaktid. Riigikogu peab kĂŒsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mĂ”ttes.

Riigikogul endal on selle kĂŒsimuse otsustamise pĂ€devus ja selle kĂŒsimuse otsustamiseks ei ole pĂ”hiseadus ette nĂ€inud kindlat
RiigiĂ”igusdogmaatika – mida tĂ€hendab demokraatia pĂ”hiseaduslik sĂ€testus, mida me selle all mĂ”istame ja kuidas seda tĂ”lgendada?
Risti ĂŒhing – rahvusvaheline ĂŒhing, kuid ka Sveitsi MTÜ. SĂ”ja teele sattunud inimeste elementaarsete Ă”iguste tagamine.

Rohimis - , kastmis- ja korrastustöid oma soovi kohaselt ja Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi, mis aga ei ole ĂŒĂŒrniku kohustuseks.
Rahaks on olnud nÀiteks sool, vili, tubakas, teokarbid, pÀrlid, karusnahad, kariloomad ja erinevad vÀÀrismetallid.
Rahvusvaheline eraÔigus on seotud tsiviilÔigusega selles mÔttes, et tegu on Ôigusharuga, mis kujutab endast kollisiooninormide kogu.

Res mancipi - vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mÔningad prediaalservituudid.
Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse).
RahvahÀÀletuse ehk referendumi korral hÀÀletab mĂ”ne riigielu kĂŒsimuse vĂ”i seaduseelnĂ”u ĂŒle vahetult riigi kodanikkond.

Regionaalpoliitika on riigi poolt rahastatavad regionaalsed programmid kriisipiirkondade majanduslikuks ĂŒmberstruktureerimiseks.
Riigiorganite liigitusi on mitu nÀiteks moodustamisviisi jÀrgi esiteks valitavad, teiseks mÀÀratavad, nimetatavad ja kinnitatavad.
Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid ei tÀida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega formulaarprotsessis.

Rahvusvaheline tava – s.o. Ă”igusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja Ă”iguslikult tĂ€htsas tegevuses ningpraktikas.
Registreerijal on plaan viia tööstusomand ka nÀiteks vÀlisturule oleks otstarbekas see ka nendes riikides registreerida.
Regulatiivsed aktid on sellised, mis mÀÀravad kindlaks inimeste Ôigused ja kohustused seoses nende ÔiguspÀrase kÀitumisega.

Rv tavanorm – Ă”igusnormina tunnustatud ĂŒldise praktika tĂ”end, mis vajab korduvat riikide kĂ€itumist ja opinio juris.
Rahuajal on regulaarvĂ€e koosseisus reageerimisĂŒksused, territoriaalkaitseĂŒksused, Ă”ppeĂŒksused ja toetusĂŒksused.
Registripidajal on Ă”igus igal ajal nĂ”uda mittetulundusĂŒhingu juhatuselt andmeid mittetulundusĂŒhingu liikmete arvu kohta.

Religiooniline aktiivsus on naistel aidanud arendada oma rituaale ning andnud vÔimaluse rahuldada ambitsioonikate naiste vÔimujanu.
Rahvakohtunik - Rahvakohtunik osaleb ÔigusemÔistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sÀtestatud alustel ja korras.
RahvusvahelineÔigus on Ôigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist.

Rajatud riigi ehk Ă”igusriigi pĂ”himĂ”te on pĂ”hiseaduse preambuli kohaselt ĂŒks Eesti riigikorralduse aluspĂ”himĂ”tteid.
Regulatiivsed Ă”igussuhted – eesmĂ€rk on ĂŒhiskondlike suhete reguleerimine subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustuste abil.
Reisija - ja vÀljalennumaksud, kui piletil on tehtud vastav mÀrge vÔi on olemas vastavat kulu tÔendav dokument.

RiigipĂŒhad on puhkepĂ€evad. 20 ‱ Kui tööaeg langeb riigipĂŒhale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
Rikkumise tagajĂ€rjel – juhul kui keegi annab ĂŒle ebakvaliteetse asja, siis tekib vastuvĂ”tjal Ă”igus nĂ”uda hinna alandamist.
Rkl 3 - 2-1-139-08 Harestone kaasus – ÄS § 33 lg 6, 5, riigikohus seletas, mida tĂ€hendab vastavus seadusele.

Rasedus - ja sĂŒnnituspuhkus Naisele antakse sĂŒnnituslehe alusel rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust 140 kalendripĂ€eva.
ReflektsiooniÔigus - olukord, kui subjekt nÔuab riigorganit, et viimane mÔjutaks mingit subjekti pidama kinni Ôigusnormist
Reformaatorlik ehk uuenduslik kodifitseerimine ja konstantse Ôiguse kodifitseerimine, konsolideerimine ja kompilatsioon.

Registerpant – Vallaspant, mille puhul valduse ĂŒleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
ResolutsiooniĂ”igus parlamendi on Ă”igus esitada valitsusele vĂ”i selle liikmele ĂŒleskutse toimingu tegemiseks vĂ”i sellest hoidumiseks.
Ringkonnakohus on seisukohal, et see kohustus ei ole pelgalt objektiivne, vaid loob isikule subjektiivse Ă”iguse /
/”

Rkl 3 - 2-1-79-06 selleks ei ole vaja menetlusosalist antu asjaoludel eelnevalt hoiatada TsMS § 46 lg 2 jÀrgi.
RĂŒnnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi, siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal
Radikaalne innovatsioon on aga uuenduslikkus, mis muudab kas meie firma, vÀÀrtusahela vÔi sektori toimimist juba pÔhjalikult.

Registreering on viieks aastaks alates registreerimistaotluse esitamise kuupÀevast, kuni 15 aastaks, viie aasta kaupa.
Riskiotsustused – prognoosi otsustused kĂ€sitlevad olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikkust on vĂ”imalik kindlaks teha.
Rkl 3 - 2-1-939-08 – registripidaja dokumentide taha ei vaata, kontrollib kas on seaduses nĂ”utud dokumendid.

Rt ii - Riigi Teataja II osa Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja vÀlisriikide vahel sÔlmitud lepingud.
Rahvusvahelises suhtlemises on vĂ€ga oluline roll ĂŒldtunnustatud tavadel ja traditsioonidel (nt diplomaatilise etiketi valdkonnas).
Rahvusvahelises Ôiguses on esindatud arvamus, et inimene saab olla rahvusvahelise Ôiguse subjektiks piiratult ja erandjuhtudel.

RahvÔ on olnud tÔrges neile subjektsust andmast: NGO puhul on vastuvÀiteks et keda nad esitavad, huvigruppe.
Reklaamiseadus on madalamat jÀrku Ôigusallikas, mis on kooskÔlas EV PÔhiseaduse kui kÔrgemalseisva Ôigusallikaga.
Riigikogu valimised on vabad, ĂŒldised, ĂŒhetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel.

Riigikohus on otsustanud, et Ôiguskantsleri taotlus ei tohi olla laiem, kui akti vastuvÔtmiseks tehtud ettepanek.
Ringkonnakohtud – neid on 2 (7 aastat) Tallinn Tartu Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale.
Rk eelduseks on aga Ôiguste rikkumine ja rikastumine selle tulemusel ning vÔimalus nende eelduste olemasolul nÔuda

RĂŒnde tĂ”rjumiseks on rĂŒnnatul Ă”igus kahjustaja rĂŒndaja Ă”igushĂŒvesi aga seda tehes ei tohi ĂŒletada hĂ€dakaitse piire.
Rahva poolehoid on vajalik, kuid rahvas vÔib hakata valitsejat vihkama samavÔrd tema heade kui halbade tegude tÔttu.
Rahval on Ôigus formeerida kÔrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat.

RiigivĂ”imu ĂŒlimuslikkus – riigi territooriumil ei ole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu ja riik ei jaga kellegagi oma vĂ”imu.
Rimise poole - oleneb ka objektiivse olukorra tundmisest, vÔimest prog-noosida Ôigusliku regulatsiooni tagajÀrgi.
Ruumitaju - on vaja aru saada ruumi suhetest, kuda asjad paiknevad, kus ma paiknen, kuda ma oma liikumist sÀtin.

Renessance - /reform- tĂ”stab esile erahuvidest juhtiud ĂŒksikinimese. â€“ĂŒksikisikust saab Ă”iguse lĂ€htepunkt.
Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ĂŒmber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei
Riigikohtu ĂŒldkogust on Ă”igus sĂ”naĂ”igusega osa vĂ”tta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse lĂ€bi kohtulahendeid.

Riigikohus on seisukohal, et selle eripreventiivne mĂ”ju avaldub vaid siis, kui seda kohaldatakse lĂŒhiajaliselt.
Riigikohus on oma praktikas lisanud nn ilmselguse kriteeriumi, s.t tĂŒhisuse aluse olemasolu peab olema ilmselge.
Riigipeal on Ôigus kokku kutsuda parlamendi istung vÔi teatavatel juhtudel parlamendi erakorralised valimised.

Riigivastutuse artiklites on kirja pandud sekundaarnormid, mis vastutus riikidel on. ILC vÔttis selle idee aluseks ning lÀhtus
Riiklik sund on Ă”iguslik sund, mida kohaldatakse Ă”igusaktides mÀÀratud alustel ja korras. Õiguskorra tagamine.
Rahvamass – ĂŒhine kultuur, keel, kombed jms – autonoomsuse andmiseks peaksid olema need nĂ”uded tĂ€idetud.

Reformaatorlik kodifitseerimine – mingi Ă”igusliku massiivi kriitiliselt lĂ€bivaatamine ja suures ulatuses uute osadega asendamine.
Ressursid on alati piiratud ja ideaalis tuleks neid kasutada nii, et see annaks ĂŒhiskonnale maksimaalset kasu.
RiigivĂ”imu ĂŒlimuslikkus – riigi territooriumil pole sellest vĂ”imust kĂ”rgemat vĂ”imu ja riik ei jaga oma vĂ”imu kellegagi.

Rimi hĂŒper - ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevĂ”tte Rimi Baltic AB kaupluste hulka.
Rooma Ôigusteadusel on jÀrgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kÔrgklassikaline ja hilisklassikaline.
Rv humanitaarÔigus - rÀÀgiti pÀrast II MS. HumanitaarÔigus on spetsiifilistes kohtades, kus on relvastatud konflikt.

Rahandusministeeriumi hinnangul on vald vĂ”i linn vĂ”i nendest sĂ”ltuv ĂŒksus suuteline kohustusi vĂ”tmata tagama struktuuritoetuse,
Rahvusvaheline kriminaalkohus on komplementaarne e lisagarantii juhuks, kui riik ei saa siseriiklikult asja ĂŒle kohut mĂ”istetud.
Reguleeriv seadus on olemas, aga selle valdkonna mingi probleemi lahendamiseks ei paku seadus otsest ja selget juhist.

Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kÔlbab ja on Ôigustatud teisi valitsema.
Rahvakohtunikud on kohtus ainult ÔigusemÔistmise ajal ja neile makstakse palka iga ÔigusemÔistmise pÀeva eest.
Rangelt öelduna tĂ€hendab MSBP, et inimesel on MĂŒnchauseni sĂŒndroom ja see psĂŒhhopatoloogia avaldub lapse lĂ€bi.

Reaalservituut on jagamatu. Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jÀÀb reaalservituut kehtima kÔikide osade kasuks.
Referaadis on ka vÀlja toodud kaks nÀidet maksuintressiga seonduvatest probleemidest kohtulahendite nÀitel.
Registerpandi tekkimiseks on vaja pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepet ning pandikande tegemist vastavasse registrisse.

Registreeritud kuritegevuses on omaette ala – avastatud kuritegevus. Ei tohi panna, et latentne on see, mis jÀÀb avastamata.
Res mancipi – mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas vÔÔrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel.
Rooma - katoliku kiriku vanim otsustekogu pÀrineb 343 aastast ning on vastuvÔetud Serdikka kirikukogul.

Reaal - ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-ĂŒks maatĂŒkk on koormatud teise maatĂŒki kasuks.
Registreerimine - leiutis, kaubamĂ€rk, tööstusdisainilahendus, geograafiline tĂ€his, mikrolĂŒlituste topoloogia.
Registrikartoteegi a - osa koosneb fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja, tĂ€isĂŒhingu ja usaldusĂŒhingu registrikaartidest.

Riigi mÔiste - erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suverÀÀnset vÔimu.
Riigikohtu lahendites on Riigikohus lĂŒhidalt analĂŒĂŒsinud motiveeringu tĂ€hendust haldusakti hilisemal vaidlustamisel.
Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras lÀbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid.

Regionaalne tööpuudus – Eesti tööjĂ”ud ei ole piisavalt mobiilne tagamaks inimressursi paindlikku ĂŒmberpaiknemist.
Regulatiivsed - eesmĂ€rk ĂŒhiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustustega
Religioon on tsiviilĂŒhiskonna alus, riigikirik on ĂŒhiskonna alus, riik ja kirik peavad olema lahutamatud.

Riigi kohustus on ĂŒksnes tagada kaudselt turu reguleerimisega teenuste kĂ€ttesaadavus, kvaliteet ja konkurents.
Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks.
Riigist lÀhtumine on Ôigusnormi mÀÀravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest.

Rk 3 - 2-1-108-10 leiti, et need dokumendid, mille ettenÀitamist nÔutakse, peavad olema piiritletud.