Üks tegevuskoht, aeg 4. Palju probleeme 3. Keskendub ühele probleemile 5. Keerukas sündmustik 4. Üks sisuliin, üks juhtum 6. Jälgib inimsuhteid, vahekorda ühiskonnaga 5. Lõpeb sageli ootamatult püänt 7. Dramaatilised ja lüürilised kõrvalpõiked 6. Avatud, suletud (püänt) lõpp 8. Looduse-, isiku-, olustikukirjeldused 3. Mis on järgmistes teoste idee ja/või probleemid: E.A.Poe "Ronk" · Ronk on häda, haiguse, surma ettekuulutaja, halb enne. · Naine sureb, mehel ei ole enam võimail midagi muuta, kõik jääb süngusesse.
ta saaks üle oma uhkusest ja upsakusest, nii et ta enam kunagi peeglisse ei vaataks. Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas. 3) Novelli ülesehitus, pingestumine, püänt: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks. Dekameroni analüüs 6.päev 9 novell 1) Novelli tegelaste kirjeldus: · Betto Brunelleschi a) tähtis kodanik
· Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma · Heal reklaamil on püänt · Hea reklaam on julge · Hea reklaam on suures osas kunst
teaduslik-filosoofilise luuletus. Autor: arutlus. Autor: rahulikult ja teemaga, lõpus on Rotterdamist traktaadi vahel. Näiteid: Petrarca Castilione objektiivselt püänt. Zanri looja: 1519,,Usalduslikud Petrarca ,,Kirjad" ning ,,Laulude ,,Õukondlane" tõepäraseid või Giovanni Boccacio kõnelused" Erasmuse ,,Kõnekäänud",
uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja Looming asutaja;tuntum iseõppija;kirjeldab loodust peenelt; sõnadega maarija;toonud eesti keelde uusi värvinimetusi 7.August Gailiti tegevus ja looming omapärane stiil;osales vabadussõjas;sädelev novellimeister; võtted:liialdused ja piiritu fantaasia,kummalised nimed (“Toomas Nipernaadi”) 8
tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37. Epiteet omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud. 38. Metafoor sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses
mõistlikku filosoofi, kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele: ''Siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate.'' Keegi peale Betto ei saanud aru, mida see tähendas. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. Püänt oligi see kui tabavalt Guido sellele grupile ütles. Ta ütles nii tabavalt, et tegi nad lolliks, kui grupp ta ütlusest aru ei saanud. Boccaccio novellid on perfektne näide renessansiaja kirjandusest ja sellele iseloomulikkudest joontest. Esile on tõstetud humaansus ja inimväärikus. Tollal suruti inimestele ristiusku peale, kuid kirikukorraldus ja elu olid ebasündsad ka kaootilised. Boccaccio ülistas oma novellides vaimseid rõõme, pilkas asketismi ja jumalasulaste
tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaajaline kulg (mitu süzeeliini). Novell- tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks teema, püänt. Jutustus- novelli ja romaani vaheline zanr (laiem novellist, kitsam romaanist), pole ainult üks sündmus, vabam vorm. Lühijutt- võitlused, leitakse konfliktist väljapääs, tragikoomika, uuritakse käitumist ja ühiskonda. Muinasjutt- väljamõeldis (pole tõepära), hea võidab halva, 3, 7 ja 12, "Elas kord...", "Kui nad surnud pole...".
Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud. Suletud novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia
erineva olemasoleva ravimi . Paljud neist ei pruugi olla täielikult läbimõeldud ning võivad põhjustada rohkem tervisehädasi, kui ravida inimest terveks . Tihit ongi haiguste koduse ravimise juures ohtlik see, et inimesed ei tea täpselt mis tablette ja ravimeid nad endale sisse söövad : lugemata võimalikest kõrvaltoimetest või teadmata selle koostisosi. Tihtilugu võib loo kurb püänt olla see, et ühe ravimi kasutamine põhjustab uue häda, mis tingib veel teisegi ravimi soetamise vajaduse. Üheks näiteks võib tuua kaalulangetamise preparaadid, mis on üpriski levinud . Neid reklaamitakse tihti ebatraditsiooniliselt ajakirjades ning antud ravimid leidnud nii head kui ka halba vastukaja . Teada on, et need ravimid kas aitavad vähesel määral, ei toimi üleüldse või töötavad soovitule vastupidiselt: põhjustades tervisehädasi ja kõrvalnähte
Petrarca. 3. Dekameron- inspireeritud katkust, maine lugu, sisu: 10 noort inimest põgenevad katku eest mahajäetud villasse ning hakkavad seal iga päev lugusid jutustama, iga päev jutustati 10 lugu. Novell- proosa lühivorm, vähe tegelasi, tihe ja läbimõeldud, liigsete detailideta, tegelased loo käigus tavaliselt ei muutu. Avatud novell- hajus, lahtise lõpuga. Suletud novell- konkreetne lõpp, ootamatu lõpp(püänt). Boccacio novell: Dekameron, tänapäevane novell: ,,Toomas Nipernaadi" 4. Shakespeare. Elu: 1582 abiellus Anne Hathaway'ga; 1583 sündis tütar Susanna; eeldatakse, et sündis ja suri 23. Aprillil; sündis ja suri Stratford-Upon-Avonis; isa oli kaupmees, alguses rikas, 14-aastasena jättis William isa vaesumise tõttu kooli pooleli; sünnivad kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet sureb 11-aastasena.
kokku ja seepärast palus naisel metsa mitte minna. Margarita aga läks ikka metsa, ja loomulikult ründasid seal teda hundid, kes oleks ta peaaegu ära tapnud. Ta pääses eluga tänu vastu tulnud karjustele, kes viisid Margarita kiiresti arsti juurde. Pärast pikka paranemist ei taastunud tema nägu ning ta jäi väga koledaks. Ta kahetses peale seda tihti, et ei olnud oma meest kuulanud ja nii isepäine oli olnud. 3. Mõlemad Novellid, on lühikesed, kiire ja sisuka tekstiga ning lõpus on püänt. 2. Fr. Tuglas 2 Novelli Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest. Suveöö armastus Novellis "Suveöö armastus" keskendub kirjanik mehe ja naise sulase Kusta ja teenijatüdruku Maali hingeelu jälgimisele. Kustat kannustab tegudele eelkõige iha, Maali jaoks tähendab armastus perekonda, lapsi ja vastutust. Kusta meelitused ja anumine ei saa
· Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli.
teda paanika. Tegelikult oli kogu vestlus(võiks öelda ka monoloog) väga seosetu ja paaniline. Jaan üritas leida kiiruga mingi mõtte enda elule või mingi tähenduse oma olemasolule aja jooksul, mil valvuritel sai kõrini tema järgi ootamisest. Kohtumised Anu Raudani ja Jaan Randusega mõjusid preestrile laastavalt, ta tundis ennast nii halvasti, et kogu tema minevik on olnud kui raske unenägu ja ta seadis eesmärgiks leida uue tee ja uue tõe. Tema selgushetk mõjus üsna nagu püänt, sest eelnevalt võis aru saada, et ta on rahul jumala teenimisega. Peetrus Kuppelvaar Novelli algus oli juba kergelt koomiline. Kui Peedu talu peremees lõpuks ometi hinge heitis, ei suutnud poeg säärast õnne uskuda. Just nimelt õnne, sest isa oli põikpea, ihnuskoi ja karmi käega. Peetrus ehk mõtles, et on Jaagust erinev, aga need, kes koolnut tundsid, nägid kohe ära, et poeg on isa suust kukkunud. Peetrus Kuppelvaare hakkamist täis suhtumine mõjus mulle
! Romaani laadi otsustatakse dominandi järgi - selle järgi, missugusel laadil on romaanis rohkem kõlajõudu. TEISI PROOSAZANREID NOVELL- proosa lühivorm, mille pikkust mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub ainult peamisele. Tegelaste arv on piiratud ja tavaliselt jäävad nad muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini. Avatud novell on hajusam, püänt võib puududa. Novellizanri isaks peetake Giovanni Boccacciot, kes sai tuntuks raamatuga "Dekameron". JUTUSTUS - pikkuselt novelli ja romaani vahepeal. Tal pole novelli tihedust, ega romaani laia haardeulatust. Jutustuse tegelaste arv on suurem kui novellis, tegevus pole nii ühtne kui novellis, vatluskese võib liikuda mitmete paralleelselt arenevate tegevusliinide vahel. MINIATUUR e LAAST - viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, mõne
,,Felix Ormusson". Novellides palju detailirohkeid kirjeldusi. Kasutab oma kirjeldustes värve: Läbi tuhkse pilve tungis punane kuma, laiudes vee pinnal verise mõõgana. Tähtis on lugejale sisendada mingit tunnet ja meeleolu. Selles kasutab kummalist sõnastust, mis lugeja tähelepanu püüab: Näljane koer näris tee ääres hobuse kapja. Novellides peamine meeleolu, mis pidevalt süveneb kuni äärmuseni, et võiks saabuda püänt või lahendus. Laused lihtsad ja rütmilised. 3 tähtsat novellikogu · ,,Saatus" kujutab inimese sisemaailma. See on müütilisust taotlev kogumik, kus eluliste karakterite asemel on sümboltegelased, kes peavad mõnd inimloomuse põhiomadus. Novell ,,Popi ja Huhuu" koer Popi väljendab inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. · ,,Raskuse vaim" mingil määral ekspressionistlik, sest kujutab inimest suhtes talle vaenuliku maailmaga
,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose
Eluarmastuseks on Virginia Clemm, kes on täditütar. Lisaks juttudele kirjutab ka luuletusi ning ajakirjanduslikke esseesid. Virginia sureb tuberkuloosi ning saab alguse Edgari allakäik. Hakkab tarvitama narkootikume ja alkoholi. Varsti sureb. Tema teosed on mitmekihilised: põnevuslood, psühhoanalüüs, rikkalik sõnavara. Teda peetakse õudusjuttude ja kriminaalkirjanduse loojaks. Keskendus olulisele, lihtsustas. Ärev ja ängistav õhustik, samas usutav. Lõpus püänt. Luuletustes ida, valgustuslik temaatika. Oluline on ilu väljendamine, peategelaseks on noor naine, kes kontrastiks sureb. Talle meeldis tsteerida Byron’it: „Tõde on igast väljamõeldisest kummalisem“, Bacon’it: „Pole olemas väljapaistvat ilu ilma teatud kummalisuseta proportsioonides.“ Teostele iseloomulikud jooned: oskus luua lummavat õhustikku, oskus olla usutav, ootamatu lõpp