. Ma töötan nüüd koolis. ? Kus sa praegu töötad? 2. pöördkond helistama rääkima mina helistan räägin sina helistad räägid / tema helistab räägib meie helistame räägime teie helistate räägite nad helistavad räägivad Mõnedel tegusõnadel on infinitiivi lõpu ees liide -- või -- , mis olevikus pööramisel muutub -ks: joonistama tantsima / Mõnede tegusõnade pööramisel toimub ainsuse 1. pöördes kaashääliku muutus. Näiteks: /
sobivus on: 1.Rooli pööramine raske 2.Hea rooli tundlikkus 3.Kiire pööramine 4. Sobib ka kiiretele autodele Uuematel võidusõiduautodel on ülekande arv 1:1 Suure ülekande omadused: 1. rooli pööramine kerge 2. halb rooli tundlikkus 3. aeglase toiminguga 4.sobib raskeele maasitu masinatele 5.sobib aeglasematele masinatele Ülekande arv väheneb pööramise: 1. Väikese pöörde nurga all kerge pööramine 2. kiire toimimine 3. suure pöördenurga korral raske Ülekande arv suureneb pööramisel: 1. hea rooli tundlikkus(suurtel kiirustel) 2. kerge pööramine suure pööramisnurga all. Rooli pööramise raskust mõjutavad tegurid: 1. esiteljele mõjuv koormus 2. väike rehvirõhk 3. rehvi libisemine teepinnal 4. rehvi laius 5. külgjõust tingitud ratast tagastav moment pööramisel 6. rooli väike ülekande arv 7. rooliseadistus ja laagrite suur haaede tegur 8. väike rooliratas Mehaanilised rooli seadised peavad olema: 1. väikese hõõrde teguriga 2
4. töötama tööta'n, tööta'da 5. mastaap mastaabi, mastaapi 6. kiiskama kiiska'n, kiisa'ta 7. karnivoor karnivoori, karnivoori 8. hüatsint hüatsindi, hüatsinti 9. diskuteerima diskuteeri'n, diskuteeri'da Astmevaheldus (AV) Astmevaheldus on tüve muutus, milles A ja B tüvi häälduvad erinevalt või kirjutatakse erinevalt. 1. Astmevaheldus tüvevaheldus, mille käigus muutub sõnatüvi käänamisel või pööramisel tugeva- või nõrgaastmelisemaks. Siiras, siira, siiras t (hääldus) kämmal, kämbla, kämmal t (kirjapilt) hüppa n, hüpa ta (kirjapilt) 2. Vokaalivaheldus tüvevahldus, milles tüvevokaal asendub teise vokaaliga õnnelikum, õnnelikem silma, silmi pärna, pärni 3. Kujuvaheldus tüvevaheldus, mille käigus sõnade käänamisel ja pööramisel on sõnatüvel nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju mida teen, mida teha? akna, aken de (ains om, mitm om) (võrdle : matka, matka de)
on tõusnud 30K alla oodatavat süttimistemp.-i, kiirusega 2 K/min. Kogu kuumutsaja jooksul segatakse kütust, pöörates segistit sagedusega 1 pööre sekundis. Süttimistemp.-ist 17K võrra madalama temp.-i juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temp.-i tõustes iga 2K järel vedru käepideme nuppu, millega avatakse kaanes olev ava ja taht vajutb mahuti aururuumi. Ava kaanes jääb avatuks 1 sekundiks. Katsete ajal, s.t. käepideme pööramisel, segamine katkestatakse. Kui sähvatust ei toimu, segatakse kütust edasi, korrates süütamist iga 2K järel uuesti. Pärast esimese sähvatuse tekkimist katset jätkatakse, tehes kordussüütamine iga 2K möödudes. Kui siis enam sähvatust ei teki, katse lõpetatakse. Mõõtmised Vedelkütuse leekpunkt: 87 ºC. Järeldus Kirjanduses toodud andmete järgi on leekpunkt üle 80 ºC ainult rasketel kütteõlidel, kergetel on see märgatavalt vähem
esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover, LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal, siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada, kuigi üks liigub rohkem maad (täpsemalt, pöörleb suurema kiirusega) kui teine. Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega, siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde sooritamiseks libisema sõidetaval pinnal (kummi ringi laskma)
See, milline haigustunnus patsiendil on Koputuskõlal eristatakse kolme põhivarianti, need on... Valige üks või mitu: lk 7, 13 x Tume kõla x Tümpaaniline kõla x Normaalne kopsukõla Karbikõla Kroonilisele bronhiidile on pigem iseloomulikud: ... Valige üks või mitu lk 14 Kiuned x Urinad Vilinad Räginad Okulotsefaalne refleks ehk nukusilmade fenomen väljendub... Valige üks lk 18 x Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve korral liiguvad silmad pea pööramisel peaga samas suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve puuduvate reflekside korral liiguvad silmad pea pööramisel vastupidises suunas Komatoosse haige intaktse ajutüve korral silmad pea pööramisel kaasa ei liigu 1
käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast(kooli) 3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus ASTEMEVAHELDUSETA SÕNAD ASTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD LAAD JA VÄLTEVAHELDUSLIK Sõna pööramisel või käänamisel ei muutu Muutuvad häälikud Muutub ainult sõna sõna tüvehäälikud ega välde sõna tüves, välde . sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Üldreeglina kasutame koma järgmiste sidesõnade ees : AGA KUID ENT VAID ET KUI KUNA SEST KUNI KUIGI EHKKI
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest varustab silma rakke O2ga ja toitainetega. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muudab kuju sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse.
(Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. 7. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Diferentsiaali lukustid meeldivad väga maastikusõidu fännidele, neid kasutatakse, et telje mõlemad rattad pöörleksid sama kiirusega – kui liigub üks, liigub teine sama palju
Tavapärast pikemat küpsemisaega vajab fooliumisse pakitud toit(30-34 minutit, grilli serval küpsevad kartulid aga tund ja isegi rohkem. Liha pruunistamine Et kiiresti küpsev liha ei kuivaks , vaid valmiks mahlasena, tuleb seda kõrgel kuumusel lühikest aega mõlemalt poolt pruunistada ja küpsetamine lõpetada grilli ääre pool madalal temperatuuril. Pruunistamise protseduurid 1. Määri grillresti pikavarrelise pintsli abil kergelt taimeõliga , et liha pööramisel metali külge kinni ei jääks. 2. Pruunistamiseks aseta liha pikki tange kasutades resti keskele ehk kõige kuumemale kohale ja küpseta 1-2 minutit mõlemalt poolt. 3. Nihuta pruunistatud lihatükk grilli ääre poole ja küpseta veel 4-5 min. poolküpseks või kuni 10 min. läbiküpseks GRILLIMISE PÕHITÕED Grillimiseks sobivad kiiresti valmivad toiduaine, vastasel korral jõuab välispind enne toiduaine läbiküpsemist kõrbeda või kuivada.
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Põhjus Tingimused Näited
Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi ja tagasillal; kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 43 See on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel Mõõtühikuks on kraad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 44 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 45 Rooli pööramisel mõjutavad kõik seadenurgad üksteist ja need muutuvad pidevalt. Nii näiteks muutub pöördtelje külgkaldest tingituna pööramisel rattakalle ja ka pöördtelje pikikalle. Positiivse pöördtelje pikikalde korral pööramisel sisemise ratta pöördtelje pikikalle suureneb, välimise oma aga väheneb. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 46 Roolitrapetsi tõttu pöördub sisemine ratas rohkem
põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp Rooli parameetrid Auto/traktori mark: ...................... 1. Rooliülekande ülekandearv .................................................................. 2. Rooliratta lubatud vabakäik, º ......................................................
Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem
N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt riista kui terviku pööramisel muutunud. Valguse kiirus osutus aga kõikides suundades ühesuguseks.*Michelson-Morley katse tulemused: tulemus oli üllatav ja seletamatu. Kõigepealt tuli loobuda maailmaeetri hüpoteesist. Valgus levib ka tühjas ruumis. Erirelatiivsusteooria: Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis intertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c.*Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune *Aeg ja Ruum: Aeg on ühemõõtmeline, st kirjeldatav ühe arvuga
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
määramispiirkonna, väärtuste hulga ja graafikutega? (lk 10, 14) Funktsiooni y = a x pöördfunktsioon nimetatakse logaritmfunktsiooniks ja tähistatakse x = loga(y). Erijuhul, kui a = e, siis seda funktsiooni nimetatakse naturaallogaritmiks ja tähistatakse x = ln(y). Määramispiirkond on X = (0; +∞) ja muutumispiirkond Y = R. Need on seotud omavahel nõnda, et eksponentfunktsiooni X on logaritmfunktsiooni Y ja vastupidi. 20. Miks on funktsiooni y = sin x pööramisel vaja tema määramispiirkonda kitsendada? Kuidas on defineeritud funktsioon y = arcsin x? Millised on selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik? (lk 10 – 11, 17) Funktsiooni y = sin x pööramisel kitsendatakse tema määramispiirkond kokkuleppeliselt lõiguks [− π /2 , π /2 ], st jäetakse vaatluse alt välja kogu sin x osa, mille korral x ei ∈ [−π 2 , π 2 ]. Vaadeldes lõigul [−π 2 , π 2 ] paiknevat siinuse graafiku osa näeme, et suvaline x-
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete ...
= log + graafik on = , graafiku peegeldus sirge = suhtes. Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid on arkusfunktisoonid. Kuna trigonomeetrilised funktsioonid ei ole terves oma määramispiirkonnas üksühesed, siis ei ole võimalik saada neile terves oma määramispiirkonnas üheseid pöördfunktsioone. Pöördfunktsioonid defineeritakse nende funktsioonide määramispiirkondade alamhulkadel. Funktsiooni = 0 1 pööramisel ahendatakse tema määramispiirkond kokkuleppeliselt AA AA AA lõiguks @- * * B, st jäetakse välja kogu see 0 1 osa, mille korral @- * * B. Lõigul @- * * B lõikab suvaline -teljega paralleelne sirge graafikut maksimaalselt ühes punktis. Seega on AA funktsioon = 0 1 , @- B üksühene. Selle funktsiooni pöördfunktsiooni nimetatakse **
Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. 2. Töötamine Võimendi siiber on tema jaoks juhtpea keresse tehtud avast pikem, mistõttu siiber ja kruvi saavad telgsuunas nihkuda keskasendist mõlemale poole 1 mm võrra. Siibrit püüavad
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
maapinna ebatasasustega. Traktori esisild on alaliselt sisselülitatud, tagasild aga vajadusel, näiteks transporditööde tegemisel väljalülitatav. Mõlemad sillad on kinnitatud traktori raamile jäigalt. Traktorite 16-kiiruseline neljarealine mehaaniline käigukast võimaldab käigurea piires vahetada käike hüdrauliliselt koormuse all jõuülekannet katkestamata. Traktorite roolimehhanism on hüdromehaaniline, kahe hüdrosilindriga, mis pööramisel muudavad poolraamide asendit teineteise suhtes. Traktoritel on kahekohaline tolmukindel juhikabiin, mis asub mootori taga. Kabiinis on termo- ja müraisolatsioon, kütteseade ja ventilatsioon. Juhiistme vedrustuses on kahepoolse toimega hüdroamortisaator. Vedrustus on reguleeritav vastavalt traktoristi kehakaalule. Kaasõitja jaoks on lisaiste. Põllumajandusmasinatega agregaatimiseks on traktoril
Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tsuktsi) Laadivahelduslikkus-muutuvad häälikud sõna tüves(mille?mida?), sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i. Tugevas astmes on sulghäälik või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid)
Essee Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keel...
Kondensaatori ehitus ja liigid Kondensaator on tehtud materjali kokkuhoiu huvides õhukestest metallifooliumidest, mille vahel on parafineeritud paber,vilgukivilehed,keraamilise aine kihid või polüsterool lehed. Dielektriku liigi järgi on : paber,vilgukivi,polüstürool,keraamiline ja õhkkondensaatorid.Raadiotehnikas kas. Laialdaselt muutuva mahtusega kondensaatoreid, mis koosnevad metallplaatide süsteemist, mille vahel on õhk.Nupu pööramisel muutub mõnes kohas plaatide pindala ja sellega ka mahtuvus.Neid kasutatakse elektrilaengu ja elektrivälja salvestitena.
ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne: o Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid · Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. o tagavad lülisamba lülide omavahelise ühenduse, liikuvuse, kasvu pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni. o Eristab kahte ehituslikku osa: fibroosvõru ja sültjat säsituuma. Mõlemad osad omavad suurt tähtsust lülisambale mõjuvate
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. ...
() lim () omandada erinevaid arvulisi väärtusi. Muutuva suuruse piirvääruse definitsioon Jäävaks suuruseks nim suurust, mille arvuline väärtus ei y=sinx pööramisel ahendatakse = [- 2 ; 2 ] Y=[-1;1] Olgu x järjestatud muutuv suurus. Arvu a nimetatakse
viissada tuhat viiskümmend viis · Kui arvsõna kirj. ühesõnaga siis kirj. see ka järgneva sõnaga kokku. N: viieteistkümneaastane · Kui arvsõna kir. mitme sõnaga siis kir. see põhisõnast lahku. N: viiekümne viie aastane. Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine Moodusta ma-tegevusnime ja mina vormi. N: abielu abielluma, ma abiellun. Silmakirjatsema, silmakirjatsen Jalga laskma, lasen jalga Kui pööramisel sõnad kohta ei muuda siis kirjutan kokku. Kui muudavad siis lahku
On kaks erinevat stiili, nii eraldi distantsidel kui ka ühel distantsil kombineerituna. Murdmaasuusatamine jaguneb kaheks põhiliseks tehnikaks klassikaline ja vaba- ehk uisutehnika. Mõlema tehnika jaoks on olemas ka spetsiaalne varustus. Murdmaasuuska eristab mäesuusast suusa paine ehk suusa jäikus. Paine optimeerib inimese kaalu mõju lumele. Mäesuuskadel praktiliselt paine puudub. See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt
Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele
kommunikatsioonitehnoloogia), energeetika ja tootmisvaldkondades. Praegu oleks meil juurde vaja juba umbes tuhat arvutispetsialisti. Olemasolevad programmeerijad peaksid keskenduma innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele, kuid tänu valitsevale spetsialistide nappusele tegelevad nad ettevõtetes igapäevaste IT-alaste probleemidega ja peamiselt tarkvara uuendamisega. Tähelepanuta on jäänud elanike infotehnoloogiaalane harimine, millele tähelepanu pööramisel saaksid spetsialistid välja töötada uusi võimalusi, selle asemel et tegeleda igapäevaste apsakatega. See on oluline kuna statistikaameti andmetel toodab üks IKT-valdkonna töökoht Eestile lisandväärtust 40 000 eurot aastas, mida on kaks korda rohkem, kui teistes majandusvaldkondades töötavad spetsialistid suudavad toota. Infotehnoloogia arengu taga on eelkõige arvutite kasutamine nii igapäevaelus kui ka tööl
kolmandas asendis mull enam kõrvale ei kaldu Niitristi vertikaalniit Suunasin vertikaalniit selgelt nähtavale punktile ja liigutasin pikksilma selle peenliigutuskruvist üles-alla. Vertikaalniit ei liigunud kogu oma pikkuses mööda punkti, mis tähendab, et nõue ei ole täidetud ja tuleb justeerimiseks okulaarituubust koos niitristiga pöörata, vabastades eelnevalt okulaarituubuse kinnituskruvisid. Viseerimiskiir (kollimatsioonitasapind) Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm
27 Mõnedel tegusõnadel on infinitiivi lõpu ees liide -- või -- , mis olevikus pööramisel muutub : kontrollima tantsima / Mõnede tegusõnade pööramisel toimub ainsuse 1. pöördes kaashääliku muutus. Näiteks: käima käin paluma palun lendama lendan jooksma jooksen Mõningaid tegusõnu pööratakse olevikus ebareeglipäraselt (pöördelõpud on reegli pärased, kuid sõna tüves toimuvad muutused). Sellised sõnad on näiteks:
4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8. III Liivimaa piiskop oli noor ja energiline Breemeni toomhärra Albert (oli kogu ristisõja juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11. Asutati 1202, range reziim, munk oli ka rüütel. Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212 · I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210 · Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks · Lõppes raske lüüasaamisega · 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu 1215 1221 · Sakslased kasutasid vaherahu ära põhjalike ettevalmistuste tegemiseks uueks rünnakuks
Eestpoolt sisendvõlli koonilise sisendhammasratta laagri eelpingu reguleeritakse kindla momendiga silindrilise vahepuksi deformeerimise teel. PILT 2. HÜPOIDÜLEKANNE [3] PILT 3. VW LT 46 HÜPOIDÜLEKANNE 3. DIFERENTSIAAL 5 Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. Samuti jagab õige momendi ühe ratta libedale sattumisel. Diferentsiaalide teostused on erinevad. Piiratud libisemisega diferentsiaal (LSD) on diferentsiaali tüüp, mis võimaldab selle kahel väljundvõllil pöörelda erinevatel kiirustel, kuid piirab nende kahe võlli maksimaalset erinevust.
planeet nihutab gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu veidi selle kiirguse spektrit. Avastatud on erinevaid eksoplaneete. Oletavad kirjeldused eritüüpi eksoplaneetidest: Esimesena anti nimi Kuumadele Jupiteridele. Jupietrid on massiivsed planeedid, tavaliselt Jupiterist seitse korda suuremad. Need on väga lähedal oma ematähele. Kuumad Maad on kivised planeedid, mis on nii lähedal oma tähele, et maapinna kivid on aurustunud. Planeedi pööramisel sajab taevast kivist lumehelbeid. Vahtpolümeeri maailma planeedid on nii kerged, et tekib küsimus miks nad oma gravitatsiooni all kokku ei varise. Multitähe planeedid pöörlevad kuni nelja tähe ümber. Need süsteemid paeksid dünaamiliselt võimatud olema. Teemant maailm pöörleb ümber tähe 55 Cancri, mis on päikesest väiksem ja jahedam. Oletatavalt on 55 Cancri üheksa korda suurema massisga kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega. Ümber tähe on tekkinud asteroididest vöö
laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille
seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 ) TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO"NR" seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel kumera ekraaniga monitoritel. Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata. Pööramisel kristall laseb valgust läbi või mitte. Algselt kasutati vedelkristallpaneele sülearvutitel. Korpus Toitelüliti Kõvaketta indikaator, toite indikaator. Korpused jagunevad : AT, ATX, ATX2 vahe on toiteplokis ( erinevad pistikud ) AT käseb väljalülitamisel ise vajutada power nuppu. Eronevad on kropusesse mahtuvate emaplaatide suurus. Fulltower Minitower Miditower Desktop MegaPC Protsessorid Tootjad : AMD , INTEL . Protsessoritel on olemas taktsagedus, tüübitähis, põlvkond.
72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi? Jõulise liigutuse korral 73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel? Supinatsioon ja pronatsioon 76. Millised liigesed jäävad randme distaalse rea ja 2.-5. kämblaluu vahele? Lameliiges 77. Mis tüüpi liiges on randeme ja 1. kämblaluu vahel ning milliseid liigutusi selles saab teostada? plokkliiges 78. Mis tüüpi liigesed jäävad 2.-5. kämblaluude ja proksimaalsete sõrmelülide vahele? Ellipsoidliiges 79. Mis tüüpi liiges jääb 1. kämblaluu ja pöidla proksimaalse lüli vahele? Plokkliiges
ahenditega. Trigonomeetrilised funktsioonid pole oma terves määramispiirkonnas ühesed. X-teljega paralleelsed sirged võivad graafikuid lõigata paljudes punktides. Neile funktsioonidele pole võimalik saada terves määramispiirkonnas üheseid pöördfunktsioone. Pöördfunktsioon defineeritakse nende funktsioonide määramispiirkonna alamhulkadel. d.i. y=sinx pööramisel ahendatakse Y=[-1;1] y=sinx x on üksühene. Pöördfunktsioon x=arcsiny arcsin(sinx)=x ja sin(arcsiny)=y d.ii. y=cosx pööramisel ahendatakse X[0;], Y=[-1;1] Pöördfunktsioon x=arccosy arccos(cosx)=x ja cos(arccosy)=y d.iii. y=tanx pööramisel ahendatakse X YR Pöördfunktsioon x=arctany arctan(tanx)=x ja tan(arctany)=y d.iv
Masina hõõrdeplaadid on ristkülikukujulised. Tald teeb kohapeal edasi- tagasi liigutusi. Lisaseadmena kasutatakse püstpinna ja nurgapuhast ning hari. Kombineeritud põrandahooldus masin e. kombimasin on põrandapesumasina ja imuri kombinatsioon. Pestakse suuri möbleerimata pindu. Komplekti kuuluvad hõõrdetald, imur, pesuvee paak ja musta vee kogumispaak. Taldu võib olla 1 kuni 4. Imuri laius on tavaliselt suurem hõõrdetaldade laiusest mistõttu imeb masin ka vee seinaäärtest ja pööramisel. Kummiliist on valmistatud looduskummi meenutavast kõvakummist. Mustavee paagi täitumisest annab märku elektrooniline seade. Enamik kombimasinatest töötab tänapäeval akutoitega. Kombimasina paneb liikuma veomootor. Pärast kasutamist masina paagid tühjendatakse ja pestakse. Harju ja hõõrdekettaid hooldatakse nagu tavalise põrandapesumasina vastavaid osi. Hoolikalt puhastatakse ka imivoolik ja imuri kummiliistud. Cleanfix RA 800 Sauber põrandapesumasin
Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad............
ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest
enne-> Peale piirkonna äramärkimist saate katkestada (Close) või pügada (Crop) pärast Peegeldamine Pildi vasakut ja paremat poolt saab omavahel ära vahetada peegeldamisel Riistaomaduse dialoogis, mis avaneb topeltklõpsates riista nuppu, saab määrata peegelduse ka vertikaalsuunaliseks. Siis vahetatakse ära pildi ülemine ja alumine ots. Pööramistega ei saa saavutada sellist tulemust, mida peegeldamisega ja vastupidi. Pööramine täisnurga võrra Pildi pööramisel täisnurga võrra pildi pindala jääb samaks, kuigi laius ja kõrgus võivad vahetuda. Pööramiseks valige hüpikmenüüst Image -> Transform -> Rotate ning näidake, kui palju pöörata. Kui pilt on mitmekihiline ja te soovite tegelda ainult ühe kihiga, siis ärge valige Rotate the whole image't. Transformeerimine Pildi transformeerimisel saab muuta pilti neljal moel · pöörata · skaleerida · väänata · muuta perspektiivi
kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimomendi arvutus steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, mille üheks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ja läbib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga. Y= I0 + ma2, a kaugus; I=mr2/2 +mR2= 2/3mR2 <- silindri külgpinda läbiva telje suhtes Töö jäiga keha pööramisel dA=Fdr=Fdrcos=Ftdr, dr=rd, dA=Fsin*rd=Frsind; dAFld; M=rF dA= Md M-jõumoment Jõumoment - Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) M=rF Implusimoment - Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele
vähesus ja sagedane nägemisadaptatsioon (silma kohanemine valguse muutumisele) tiheda liikluse korral. Sõit videvikus, öine sõit udus ja väsimus võivad esile kutsuda nägemisviirastust. Pimestamisohu korral tuleb kõigepealt kiirust vähendada, jälgida tee parempoolset äärt ja mitte vaadata vastutuleva sõiduki tuledesse. Pimestamise korral tuleb autot pidurdada sõidurada muutmata, sest teepeenrale pööramisel võib otsa sõita seal liikuvale jalakäijale ja sõiduraja muutmisel on oht sõita otsa nähtamatuks jäävale takistusele. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Kiiruse tunnetamine. Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, õige kiiruse tunnetus väheneb, autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks. Kiiruse vähendamisel jääb juhile mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt. Väike pikivahe eessõitjaga tundub olevat juba täiesti piisav. Väheneb ka keskendumis- ja
· Funktsionaalvoodiga saate kergitada peapoolset voodiotsa istuliasendisse. · Enne voodi peatsi tõstmist nihutage haige puusaliiges voodi murdekohaga kohakuti. · Kõrgendatud asend võib olla umbes 3040 kraadi. · Et haige alla ei libiseks, paigutage voodisse jalatugi. · Ergutage haiget, et ta tõstetud voodiäärte abil ise oma asendit parandaks. Küliliasend · Haiget küliliasendisse pannes kõverdage tal see põlv, mis jääb pööramisel peale. · Haige võib aidata kaasa ning haarata ühe käega sellest voodiäärest, kuhupoole teda pööratakse. · Kui haige ei ole võimeline koostööks, pange tema käsivarred rinnale risti. · Pöörake haige külili, lükates ühe käega vaagna piirkonnast ja teise käega õlavöötmest. · Haige puusad jätke voodiääre lähedale ja ülakeha kallutage pisut ette. · Pea alla asetage õhuke padi ja alumine käsi kõverdage pea kõrvale. · Pealmise käe alla pange rinnakõrgusele padi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
