Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Põõsassamblik - meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel
Põõsasjas tallus – püstine või rippuv, jagunenud lintjateks, pulkjateks või niitjateks harudeks; radiaalsümmetrilise või dorsiventraalse ehitusega ............. NT ISLANDI KÄOKÕRV (CETRARIA ISLANDICA), PÕDRASAMBLIKUD Lehtjas tallus–lamendunud, servades jagunenud hõlmadeks; dorsiventraalse (erikülgse) ehitusega. ................ NT HARILIK SEINAKORP, ROSETTSAMBLIK Koorikjas tallus–substraadile liibunud sile, pulbriline või pragunev koorik.
Põõsast on aretatud ka väga palju kultivare, millest tuntumad on 'Mughus', 'Pumilio', 'Mops' jm. Mägimänni puit on tugev ja raskesti töödeldav ning omab peamiselt kohalikku tähtsust küttepuudena. Pungasid katval vaigul on palsameerivad omadused.
Põõsas - hõbekakar Argyranthemum frutescens 2 15-18 C 10-14 päeva Feerulalehine ruse Bidens ferulifolia 2 108-20 C 7- 14 päeva Harilik ämbliklill Cleome hassleriana 2 18 C 14-20 päeva Mehhiko sigaretilill Cuphea llavea 2 V 20 C 8-10 päeva
Põõsastes on kõige levinumad kikkapuu, jaapani nõiapuu, pieris, granaatõun, mahoonia, bambus, asalea ning iileks jt. Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Kui neid üldse kasutatakse, siis lühiajalisi, nagu iiris, asalea, wisteria.
Põõsas on 0,5 m kõrge ja kaks korda sama lai. Sordile on omased ka ülespidise suunaga käbid ja tihedalt paiknevad tumerohelised okkad (Palmstierna & Johanson, 2006). ´Mops´ on justkui laia võraga põõsas.
Põõsasteks on nt sõstrad, kuslapuu, sarapuu jne. -Puhmad e kääbuspõõsad sarnanevad põõsastele kuid nende varred on veelgi lühiealisemad , kogu taime eluiga võib aga ulatuda mitmesaja aastani.
Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud. Mitmeaastane ja heitlehine põõsastiku võra on rohkesti harunev, ning ühekojaline.
Põõsasteni on reeglina vähemalt 100-200 m.Liikideks, mis eluliselt sõltuvad traditsioonilise maakasutusega madalamurustest rannaniitudest on alpi (balti) risla ja naaskelnokk.
Põõsastatud alad on parimateks noorte poegade varjamiseks ning kaitseks kiskjate eest. Märjal perioodil eelistavad nad rohumaid, kuna siis on madalikud liiga vesised.
Põõsassamblik – ainult puhtas lehtsamblik koorikasmblik – ka saastatud kohtades roheline kirme => vetikas e. pleurokokk – väga saastatud kohtades
Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus – nasin, nasipuu, naeseniinepuu.
Põõsas on külmakindel, seega taluvad nad meie talve hästi, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda.
Põõsas on eriti ilus puhkemise aegu, kuumal kevadel pleekuvad õied päiksepaistelisel kasvupaigal kiiresti valgeks.
Põõsas on küllaltki saagikas, andes keskmiselt 5-6 kg. põõsalt, aga soodsates tingimustes ka poole rohkem.
Põõsas on talvekindel. Marjad ümmargused ja suured, mille värv meenutab kalliskivi, millest ka sordi nimi.
Põõsas on 2m kuni 4m kõrgune, ning pindmise juurestikuga (Godet, 2000), mis on keskmiselt arenenud.
Põõsas - hõbekakar (Argyranthemum frutescens) (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1475.jpg)
Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem
Põõsastel on enamasti lehed väikesed ja nahkjad, pidurdades lehepinna kaudu aurumist.
Põõsas on kergelt allapoole kaarduvate okstega ja väiksem kui teised sordid.
Põõsas - ja pargiroosid Kõrged ( 1 – 2 m) rikkalikult õitsevad põõsad.
Põõsasaak 2 – 3 kg. Rekordpõõsalt saadi Pollis 1992. aastal 24,5 kg vilju.
Põõsastes on kuulda juba hõbekellukeste helinat, pidevat ja sädelevat.
Põõsastiku - , mäestiku-, kalju-, kõrbe-, stepi-, ja poolveelisi liike.
Põõsaste värvus on tänu kirjule okkavärvile väga silmapaistev ja tore.
Põõsas on talvekindel. Kahjuks on okstel tugevad ja pikad ogad.
Põõsasmaran - Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim.
Põõsas - on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.
Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask.
Põõsaste vahel — ja siis äkki tundsin, et mul tuleb aevastus.
Põõsas on kerakujuline veidi lame ja tihedalt harunev.
Põõsas 45 - 60 cm kõrge ja 70-100 cm läbimõõdus.
Põõsas on kiire kasvuga ja eelmisest kõrgem.
Põõsassamblikute tallus on Lehtsamblikute tallus on lehtjas.
Põõsas on suur, talvekindel ja saagikas.
Põõsastest mürgine on varakevadel õitsev näsiniin.
Põõsas on liiga suureks kasvanud.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun