Põrn mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Põrn on nüri kõhutrauma ja vasaku alumise rindkeretrauma (roidemurrud) korral kõige sagedamini vigastatud elund (kuni 30% juhtudest). Seejuures võib põrnarebend tekkida traumaga samal ajal või hiljem (tunde, päevi, kuni nädalaid pärast traumat). Tüüpilised sümptomid on valu vasakus ülakõhus ja/või vasakus küljes, torkav valu vasakus õlas (Kehri sümptom), (laud)kõva pinge kõhukatetes, kahvatu nahavärvus, rahutus, tahhükardia, hüpotoonia.

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Põrniklased on tugeva kitiinkattega ning lameljate tundlatega mardikad ● Pikkus 2–150 mm ● Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud ● Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud ● Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad ● Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid.

Põrnikad

Põrn on vere depooks. Füüsilise pingutuse korral paisatakse põrnast vere varu vereringesse ja suurendatakse seega hapniku transporti.

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Põrniklased on lehvikjate tundlatega mardikate sugukond segatoidumardikaliste alamseltsist. (EE7lk.587) Eestis on põrniklasi üle 70 liigi.

Puisniitude loomastik

Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades.

Puisniitude loomastik

Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik.

Bioloogia. Süda ja vereringe

Põrn on suurim lümfoidorgan, mille funktsiooniks on elimineerida veres leiduvaid antigeene.

Immunoloogia eksamiks kordamine

Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit), jässakad, lameljate tundlatega mardikad.

Puisniitude loomastik

Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund.

Immuunsüsteem

Põrn - moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud.

Vereringeelundkond ja südame ehitud

Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.

Immuunsüsteem kaitseb organismi

Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas.

Haiguste ravivõimaluse ja organismi osa tervenemisel

Põrn – piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund.

Bioloogia konspekt

Põrn - 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas.

Veri

Põrn - verevarupaik, moodustuvad uued lümfotsüüdid.

Eksami teemad

Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.

Siberi katk. Suu- ja sõrataud

Põrn on suurenenud ja heledamate tsoonidega.

DNA viirused

Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund.

Bioloogia konspekt

Põrniklased – haukamissuised, tiivad.

Taimekahjustajad , putukad!

Põrn on üks IS keskorganitest.

Immuunsüsteem: Ehitus ja funktsioon

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

tugiseinad on kahe eri kõrgusega pinna piiril asuvat tugikonstruktsiooni, mille esikülg on nähtav, tagakülg aga asub pinnases.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti