Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Põlispõld - põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad
Põliselanikud – aborigeenid – kasutanud papaialehtedest teed organismist parasiitide eemaldamiseks, ainevahetuse normaliseerimiseks ja vere puhastamiseks Papaya • Papaialehtedest teed kasutatakse: • . immuunsüsteemi tugevdamiseks, • . endokriinsüsteemi taastamiseks, • . organismi vananemisprotsesside aeglustamiseks, • . vere- ja lümfi puhastamiseks, • . radionukleiidide väljutamiseks organismist, • . naha seisundi parandamiseks.
Põlispõld – korrapäraselt haritav maa
Põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm). Tundra põlisrahvad on Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid , Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid , Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid (lisa 2), Kirde-Siberis tšuktsid.
Põlispõllundus – ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga
Põlisrahvaid on mõnedel hinnangutel ca 300 miljonit, mis moodustab umbes 5% maakera rahvastikust. Somaalid on tõenäoliselt põlisrahvad või siis väga ammu Aafrikasse Lähis-Idast tagasi rännanud nagu ka berberid; amhaarad (etiooplased), tigred ja tigrinjad aga Araabia poolsaarelt sisserännanud semiidid.
Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad.
Põlisrendisüsteem ehk RENDIHÄRRUS PÄRISORJUSLIK MÕISAMAJANDUS ehk MÕISAHÄRRUS kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest renti eest tuli tasuda tööga mõisa põllul
Põliselanikke on u. 80 000, neist üle poole elab 27 reservaadis. Osariigi majandus tugineb põllu- ja metsamajandusele ning hüdro- energeetikale, kaevandatakse kivisütt ning vähesel määral tsingi-, plii- ja uraanimaaki. Suurimad jõujaamad asuvad Columbia jõel.
Põlis - ja loodusmetsad Eestis: • 8000ha põlismetsi • 25 000 ha loodusmetsi • Kokku 5% kõikidest Eesti metsadest • Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti • Suur liigiline mitmekesisus • Inimpelglikud loomad • Putukad • Samblad,samblikud, seened
Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning
Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles
Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Kogu maa oli välja renditud talupoegadele ja selle Väiksem osa maast oli talupoegadele välja renditud maa kasutamise eest maksid talupojad renti.
Põlisrahvas on hoopis iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased, kusjuures kunagine agressiivsus on tasakesi muundunud erakordselt osavaks kauplemisoskuseks.
Põlismetsad on Eestis peaaegu kadunud ja kõiki olemasolevaid alasid tuleb seetõttu kaitsta, et säilitada tervet hulka vanade ja mitmekesiste metsakoosluste eriliste elutingimustega kohanenud liike.
Põliselanikke - indiaanlasi ja eskimosid - on vastavalt umbes 380 000 ja 25 000. Suure sündivuse tõttu on nende arv 20. sajandil kiiresti kasvanud, kuid palju on segunetud ka sisserännanutega.
Põlistamine on olnud nii Indias kui rahvusvahelises praktikas pikk protsess ja selle kuulutamine võõramaalaste loodud eksikujutelmaks ei saaks postkoloniaalses Indias olla kuigi populaarne.
Põliselanikud – karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel.
Põlispuude kaitse - need on kas pesapuud või seotud mõne tuntud inimesega nt. Viiralti tamm; või seotud mõne kultuurisündmusega nt. Tartu laulupeo tammed.
Põlisrendisüsteem - kogu deodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti maksma, kas tegudes või loomadega.
Põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne.
Põliselanike hõimuks on masaid. Põlluharimisega tegeletakse vähem ja põllukultuuride saagikust vähendavad sagedased põuad.
Põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga.
Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel.
Põlisrahva osakaal on ainult 2.2%. Suuremalt jaotult toimub rahvastiku juurdekasv tänu suurele sissirändele.
Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.
Põlistasid – Aleksandria raamatukogu! – Hippokratese traditsiooni, olid eelmänguks Galenosele.
Põlismetsad on olulised nii bioloogilisuse mitmekesisuse seisukohalt kui ka puidusaaduste tarvis.
Põliskeelsed koolid on enamast algkoolid, kuid mõndades kohtades on neid ka gümnaasiumi lõpunil.
Põlisrahvaks on selles kõrbes indiaani hõim nimega Mojave, siit sai ka kõrb endale nime.
Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt.
Põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja naabrusmõju on minimaalne.
Põlismetsades on võtmetunnused vanad puud, puutüükad ja mahalangenud surnud puutüved.
Põliselanike mõtlemine on mütoloogiline. Sellele on omane struktureeritud kogumite moodustamine.
Põlisasukaid – indiaanlased ja eskimoid – on 2006 aasta seisuga 1 172 790 inimest.
Põlispuudena on liigiliselt esindatud harilik pärn, vaher, saar ja tamm ning lehised.
Põlisteks metsades nimetatakse metsi, kus metsapõlvkondade järje pidavus pole lõppenud.
Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine.
Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem.
Põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas.
Põlistest suurimetajatest on ellu jäänud ainult üks metskitse ja üks punahirve liik.
Põlismetsade loodus - ja kaitseväärtusi uuritakse Eestis alates 90. aastatest.
Põlised rohtlad - kunagised rohtlad, kus inimese mõju praktiliselt puudus.
Põlisrahvaks on tundras laplased, neenetsid, tšuktšid ja islandlased.
Põlisrahvastele – soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele.
Põlised vaenlased - Taani,Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu.
Põlispõld – põld, mida kasutatakse pika aja vältel.
Põlis - rahvas on alati jäänud oma maad juhtima.
Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets.
Põlis - ja legendidepuu 6.1. Hiiepuust piksepuuks
Põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval.
Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid.
Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks
Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder.
Põlised loomad on põhiliselt kadunud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põlisrahvasteks nimetatakse rahvaid, kes on elanud oma maal väga pikka aega - rahva ühismälus üldjuhul aegade algusest saadik.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun