Topograafia Kompass. 1 Kompass Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. 3 · Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. 4 Kilomeetervõrgu põhjasuund. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate koordinaattelgede suund kaardil 5 Magnetiline põhjasuund. · Magnetiline põhjasuund on suund, millele osutab kompassinõela põhjapoolne ots. Magnetilist põhjasuunda määrataksegi magnetkompassi abil. · Magnetiline põhjapoolus ei asu mitte geograafilisel poolusel, vaid sellest ligi 1500 km lõuna pool, Kanada ranniku lähedal Bathursti saare juures.
reeglina ristkoordinaate, millele vastav võrgustik on ühtlasi kantud 1:20 000 ja 1:50 000 mõõtkavaga kaartidele. Võrgustiku ühe ruudu külje pikkus on 1 km ja see lihtsustab koordinaatide määramist ning vahekauguste hindamist. Kaardi raamil on iga võrgustiku joone juures ka vastav järjekorranumber. 1 Nimi: ........................................ Kaardi põhjasuund jääb alati raami ülemisele poolele. 2 Nimi: ........................................ Kompass Kompass on seade, mis näitab magnetilist põhjasuunda kohapeal ja liikumise ajal. Kompass võib olla tööpõhimõttelt kas magnetkompass, GPS-kompass või gürokompass. Gürokompassid (vurrkompassid) on massiivseimad, leides
spetsiaalset mõõteriista, kurvimeetrit. Kurvimeetreid on kahte tüüpi. 1. Mõõdavad joone pikkuse kaardil sentimeetrites, s.o suure mõõtkava jaoks. 2. Mõõdavad joone pikkust kaardil meetrites või kilomeetrites, s.o väikese mõõtkava jaoks. Viimastel on peal mitu skaalat erinevate mõõtkavade jaoks. Enne mõõtmise algust tuleb veenduda, et kurvimeetri näit võrduks nulliga. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. See suund ühtib meridiaanide suunaga põhjast lõunasse või vastupidi lõunast põhja. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate
Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart
saadakse magnetiline asimuut. Kompassilt loetud asimuudi abil saab määrata nii õiget liikumissuunda kui ka kindlaks teha oma asukohta maastikul. Näidu lugemisel tuleb aga jälgida, et kompass on horisontaalasendis. Mis saab, kui avastan, et olen eksinud? Sel juhul võib abi olla nn. triangulatsiooni meetodist. Selleks tuleb valida kaks-kolm objekti, mille leiab üles nii maastikul kui ka kaardil (näiteks mägi, sild, järve kallas jne.). Kui kaardi põhjasuund on kompassi abil viidud vastavusse põhjasuunaga looduses, siis tuleb määrata valitud objektide asimuudid. Tõmmates iga objekti asimuudi põhjal kaardile sirged, saamegi teada meie asukoha: seda tähistab sirgete lõikumiskoht. Kui me asume aga maanteel, jõe ääres või mõnel muul joonorientiiril, piisab ühest selgesti äratuntavast objektist. Jällegi tuleb määrata objekti asimuut ja selle järgi tõmmata kaardile sirgjoon. Meie asukohta näitab joonorientiiri ja sirge lõikepunkt.
Horisontaalide vahekauguseks vertikaalsuunas võetakse, olenevalt kaardi mõõtkavast, kas 0,5, 1, 2, 5 või 10m. Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust. Mida tihedamini on horisontaalid, seda järsem on nõlv. Horisontaalid juurde kirjutatakse kaardil nende kõrgus meetrites üle merepinna. Põhi on kardil harilikult ülal, lõuna all erandjuhul märgitakse põhjasuund noolega. Veevoolu suund märgitakse samuti noolega. Suunda maastikul väljendatakse asimuudiga. Asimuudiks nimetatakse nurka põhjasuuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides, s.o. kella osuti liikumise suunas. Põhjasuunda määratakse looduses põhiliselt kompassiga aga on olemas ka loodusmärke, mis võivad aidata. Näiteks kändudel avarduvad kasvuringid lõuna pool, põhjapool aga tihenevad. Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb
Palkmajad Kursusetöö Helmet Nugis Juhendaja: Juhan Liiv Tartu 2014 Suitsusaun Mustlas Tegemist on Viljandimaal asuva umbes 1950. aastatest pärit suitsusaunaga. Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud. Ristkülikulise põhiplaaniga suitsusaun jaotub vaheseintega kolmeks ruumiks. Maja mõõtmed on 560 cm x 372 cm ja saun on liigentatud kolmeks ruumiosaks. Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetat...
Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja geograafilise meridiaani suund ei lange kokku. Tõeline asimuut, magnetiline asimuut Tõeline asimuut on horisontaalnurk seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja
Horisontaalide vahekauguseks vertikaalsuunas võetakse, olenevalt kaardi mõõtkavast, kas 0,5, 1, 2, 2,5, 5 või 10m. Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust. Mida tihedamini on horisontaalid, seda järsem on nõlv. Horisontaalid juurde kirjutatakse kaardil nende kõrgus meetrites üle merepinna. Põhi on kaardil harilikult ülal, lõuna all, erandjuhul märgitakse põhjasuund noolega. Veevoolu suund märgitakse samuti noolega. Kõrgusjoonte abil kujutatakse erinevaid maapinnavorme ja näidatakse nende suhtelist kõrgust. Kõrgusjoonte tähendust on lihtne selgitada kihilise tordiga. Kui nt. 3-kihilise pulmatordi ühepaksused rattad asetada üksteise peale, siis sünnib kolme joonega mägi. Kaardil kujutatakse maapinnavorme ja nende kõrgust täpselt samal põhimõttel, kuigi nii sümmeetrilisi mägesid metsast ei leia, tegelikud vormid on märksa keerulisemad
Aga x-telg viidi 500 km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri
poolusega koordinaatide süsteemi mõlemad parameetrid kas põhjasuuna rakendatakse kõige sagedamini liht- või vaatluspunkte ühendava sirge (baa- vaatluspunktidest sihtmärke vaadel- si) suhtes. Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk Topokaardilt võime leida kolm põh- jasuunda: 1) geograafiline ehk tõeline põhja- suund on suund vaatluskohast või mingit kaardipunkti läbiv meridiaani põhjasuund põhjapooluseni; 2) kilomeetrivõrgu põhjasuund on telgmeridiaani põhjasuunaga paral- leelne nurk ehk tasapinnaliste koor- dinaatide süsteemi põhjasuunaline telg; 3) magnetiline põhjasuund on kom- passi või bussooli magnetnõela N-otsaga määratav geomagnetvälja horisontaalvektori põhjasuund, mis üldjuhul ei lange kokku geograafilise põhjasuunaga. Joonis 8.9. Suunaparand 132 Topograafia
B=FB/ (|q|* v) kus q on osakese laeng. Seda valemilist seost saab ka väljendada järgmiselt: FB=|q|* v* B* sin φ kus fii on nurk kiiruse v ja magnetvälja B vahel. Magnetväljale on iseloomulik, et alati ∮B n dS= 0 (Gaussi teoreem magnetvälja korral). See väljendab asjaolu, et puuduvad magnetlaengud. Magn. induktsioon ehk B on magnetvälja igas punktis olemas. B-l on olemas nii suund kui ka väärtus. Magn. indukt. suunda saab määrata kompassi abil, kus magnetnõela põhjasuund ühtib B suunaga. Seda saab ka defineerida läbi: 1) Lorenz’i jõu : F=q*v*B*sin a, kus a on v ja B vaheline nurk 2) Ampere jõu : F=I*L*B*sin a, kus L on juhtme pikkus. a) Laeng on pos, siis v pööratakse B-le ja parema käe pöial näitab F suunda. Magnetjõudude korral on erandlikult võimalik kasutada vasaku käe reeglit. Sõrmed näitavad v suunda ja B tuleb peopessa. b) Laeng on neg: määrame sama reegli järgi nagu pos. laengu korral. Ainult pärast pöörame jõu vastassuunas. 26
Tänapäeva etruuria. Campania vallutamine, oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming
suuruseks olla üks ruutmeeter, et seal kogu tegevus ja objektid välja tuua. TEGEVUSE JÄRJEKORD MUDELI VALMISTAMISEL Mudeli valmistamine käib järgmiselt: ●● Kõigepealt aseta kaart maastikuga kokku. ●● Eemalda maapinnalt mättakamar nii, et mudeli ruut jääb võimalikult sile ja puhas muust looduslikust prügist. ●● Analüüsi mudeli suurust – kui suur tuleb mõõtkava, kui palju läheb vaja tööjõudu. ●● Leia kaardilt maastikuorientiirid. ●● Märgi põhjasuund. ●● Märgi marsruudikast. ●● Asetajad eemaldavad mätta ja taimestiku. ●● Määra skaala ja skaala tähistus. ●● Märgi piirjoonte abil pinnavormide paigutus ja suurus, asetajad teevad pinnavormid. ●● Märgi joonorientiirid (näiteks teed, sihid, elektriliinid, ojad). ●● Märgi punktorientiirid (näiteks hooned, rajatised, geodeetilised punktid, kivihunnikud). ●● Märgi maastikul kasvav taimestik (näiteks lagedad alad, metsad, raies- mikud, sood)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
