Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Põhiõiguste adressaadid e. Kohustatud pool-seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võimu kandjad ning KOV. Põhiõiguste kandjad-Isikud kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused 1)füüsiline isik a)igaühe õigused b)kodanikuõigused 2)Juriidiline isik-põhiõigused kuuluvad neile sel määral, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastavate õiguste olemusega.
Põhiõigused – õigus elule, mittediskrimineerimisele, inimlikule kohtlemisele Kodanikuõigused Majanduslikud õigused – õigus piisavale elatustasemele, õiglasele töötasule Sotsiaalsed õigused – õigus tööle, haridusele, vabale ajale, arstiabile Kultuurilised õigused - õigus osa võtta kultuurielust Õiguslikud õigused – süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, aus ja erapooletu õigusemõistmine Kollektiivsed õigused
Põhiõiguste adressaat on põhiõiguste kohustatud subjekt Ennekõike riik ja kõik teised avalik – õiguslikud juriidilised isikud Aga ka eraisikud: - Läänitud eraisikud – riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule - Halduskoostööseadus - Läänitud eraisikud on põhiõiguste adressaadid - Avaliku teenuse osutajad - Riigi osalusega äriühingud – ei tohi kohelda meelevaldselt.
Põhiõiguse mõistel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne mõiste - formaalne mõiste jaguneb formaalne KT - kõik põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused - formaalne LT – põhiseaduse teise peatüki ja muudes peatükkides sisalduvad õigused - põhiõigused materiaalses tähenduses – on need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka
Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille vähemalt üks osak kuulub mõnele füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule eeldusel, et selle juriidilise isiku taga ei ole ainuüksi riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid vähemalt üks füüsiline isik.
Põhiõiguslikult on tagatud ainult õigus minimaalselt vajalikele äraelamisvahenditele, milleks tuleb pidada vähemalt piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu, magamisaset, mis peab olema külmal aastaajal köetud ruumis, elementaarseid hügieenitarbeid, pesemisvõimalust, elementaarset meditsiiniabi ning toimetulekut võimaldavat haridust.
Põhiõiguste kandjaiks on ka juriidilised isikud sel määral kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ning vastavate põhiõiguste olemusega – juriidilisel isikul ei ole kindlasti õigust elule ning haridusele või abile puuduse korral, küll aga on õigus omandile, või õigus õiglasele kohtumõistmisele.
Põhiõigused on niisugused õigused, mis on igal inimesel ilma mingisuguste lisatingimusteta. Põhiõigused on näiteks õigus elada; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule.
Põhiõigused ehk universaalsed õigused: • õigus elule; • õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; • õigus korrakohasele õigusemõistmisele; • õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; • õigus perekonnale ja eraelule.
Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid
Põhiõiguse piiranguga on tegu juba siis, kui seadusega on võimalus õigustatud subjekti vabadusse sekkuda ette nähtud, isegi kui tegelikult vabadusse veel sekkutud ei ole. Seega võib põhiseadusvastane olla nii seadus kui ka üksikjuhtum.
Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele.
Põhiõiguste puhul on kehtestatud normid, mille puhul on probleemiks optimaalse tasakaalu leidmine olukordades, kus ühte normi leevendades (kui kaua kedagi kinni hoida) võib suurendada mingit teist hirmu (terrorioht).
Põhiõiguste kandja on põhiõiguste õigustatud subjekt 2. kui kaugele ulatuvad subjektiivsed õigused ? § 27 V, § 25 Põhiõiguste kandmine lõpeb seal, kus lõpeb subjektiivne õigus ja algab objektiive kohustus
Põhiõiguse rikkumisega on tegu alles siis, kui kaitseala riivet ei ole võimalik õigustada (võrdsuspõhiõiguse kaitseala riive kohta vt § 12 komm 2.1.3; kaitsepõhiõiguse kaitseala riive kohta vt § 13 komm.
Põhiõigused on õigus füüsilisele ja majanduslikule turvalisusele, õigus valida mitme pakkuja vahel, õigus enda arvamust ja kaebusi kuuldavaks teha ning õigus korrektsele informatsioonile.
Põhiõigused on ka selleks etaloniks, millega seadusandja kontrollib seda, kas konkreetne vastuvõetav seadus peab kaitsma individuaalhuve või mitte ning millisel määral ta peab seda tegema.
Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda.
Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks.
Põhiõiguse adressaadid ehk kohustatud pool on riik, sest traditsiooniliselt on põhiõigused üksikisiku õigused riigi vastu – riik ei tohi sekkud inimeste tegevusse.
Põhiõigused on riikluse seisukohalt nii olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saa jätta parlamendi lihthäälteenamuse otsustada.
Põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused.
Põhiõiguste piiramine - Põhiõigused ei ole piiramatud, Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega.
Põhiõigused – niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta.
Põhiõigused on ülimalt avatud ja määramatud. Osad põhiõigused sätestavad riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus.
Põhiõigusi on püütud määratleda materiaalselt, pidades põhiõigusteks vaid neid õigusi, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka.
Põhiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas.
Põhiõigus on teada, millises töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda.
Põhiõiguse piiramisega on tegu siis, kui avalik võim mõjutab ebasoodsalt põhiõiguse kaitse alla kuuluvat tegevust või tegevusetust.
Põhiõiguste kandjad on esmajärjekorras üksikisikud ehk füüsilised isikud, sest põhiõigused on inimeste õigused riigi vastu.
Põhiõiguste piirang on siis ja ainult siis põhiseadusega kooskõlas, kui see võetakse ette mõne põhiseaduse normi alusel.
Põhiõigused on siduvad ka üksikisikute omavahelistes suhetes ehk tegemist on põhiõiguste horisontaalse effektiga.
Põhiõigus on vabaduspõhiõigused, Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast.
Põhiõigused on oma sisult fundamentaalsed, sest neis sisalduvad otsused riigi ja ühiskonna põhistruktuuri jaoks.
Põhiõigused on sätestatud enamuses põhiseaduse (PS) II peatükis, olles isik kõige olulisemad subjektiivsed
Põhiõiguste rikkumine - ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põhiõigusnormid on ülimalt avatud ja määramatud, mis tingib selle, et me oleme selles klassikalises olukorras, et mida tähtsam on üks ese, seda määramatum ja avatum ta on. PS võimaldavad väga laia tõlgendust, samas tuleb seda teostada väga suure vastutustundega, kuna need puudutavad meie kõigi elu.
Põhiõiguste kandjad on need, kes saavad otseselt viidata põhiõigustele kui neile õigusi andvatele normidele.
Põhiõiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti.
Põhiõigused - teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod oma teosega.
Põhiõiguste väärtusteooria - Põhiõigused määravad kindlaks põhiväärtused ja kehtestavad väärtuskorra.
Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Põhiõigused on niisugused õigused, mis on igal inimesel ilma mingisuguste lisatingimusteta.
Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud, teatud tingimustel ka juriidilised isikud.
Põhiõigusteks nimetatakse inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega.
Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused.
Põhiõigustest – preambul – riik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele.
Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule.
Põhiõigusvõime on seega ühtviisi nii sise- kui ka välismaistel juriidilistel isikutel.
Põhiõigus - . - Materiaalset- need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka.
Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused.
Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta.
Põhiõiguse mõistel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne mõiste
Põhiõigused on aga individuaalsed õigused riigi ning seega ka seadusandja vastu.
Põhiõigusnormi õigusjärelm on põhiõiguste adressaadi kohustus õigustada põhiõiguse riivet.
Põhiõigused - Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused.
Põhiõiguste piiramine on lubatav, kui see on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane.
Põhiõiguste adressaadiks ehk põhiõiguste kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja.
Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet.
Põhiõigustega seoses on ühiskonnas valitsev õiguslik eetos kirjas põhiseaduses.
Põhiõiguste adressaadiks ehk põhiõiguste kohustatud subjektiks on riik ja teised
Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike
Põhiõiguste kolmikmõju – potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes.
Põhiõigused on loodud selleks, et kaitsta isikut riigi eest.
Põhiõigused on kellegi subjektiivsed õigused kellegi vastu.
Põhiõiguste ptk - i koostamisel oli peamiseks eeskujuks EIÕK.
Põhiõiguse normidel on kõrgeim tasand õigusnormi hierarhias.
Põhiõigus on negatiivne õiguslik tagatud vabadus.
Põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused;
Põhiõiguste kandja on põhiõiguste õigustatud subjekt.
Põhiõiguste kolmikmõju on säte, millel on mitu funktsiooni.
Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused.
Põhiõigused on üldiselt ikkagi üksikisikutele.
Põhiõiguste adressaat on põhiõiguste kohustatud subjekt
Põhiõiguse piir on põhiõiguse õigustatud riive.
Põhiõiguste kandjad on eelkõige füüsilised isikud.
Põhiõiguste adressaat on PÕ kohustatud subjekt.
Põhiõigused - kandjad ja adressaadid.
Põhiõigused on indiviidide õigused.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põhiõiguste funktsioonid – PÕ ülesanded 1. Tõrjeõiguslik funktsioon (tõrjefunktsioon) – tõrjeõigused on isiku prima facie.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun