Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumisolekut iseloomustab liikumiskiirus. Erinevate liikumiste kirjeldamiseks piisab viiest põhimudelist: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Liikumine on väga suhteline, sest maailmas ei leidu ühtegi täielikult paigal seisvat keha, mille abil võrrelda teiste kehade liikumist. Seepärast on vajalik uurimise aluseks võetav taustkeha ise välja valida. Liikumise põhimudelid Kulgemine-liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks · keha kõik punktid liiguvad sarnaselt (sama kiirusega ja ühesuguseid jooni mööda) · keha orientatsioon jääb ruumis samaks · kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes.
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus, kuidas mingit avalikku pol peaks üldse korraldama) Riiklik regulatsioon ( kuidas reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes ...
keskvõim (Belgia, Sveits, Kanada). Autonoomia või isegi riiklik eraldumine põhirahvuse survel (Iisrael, Gruusia). 2. Majandusliku arengu tasakaalustaja - piirkondlik ebaühtlus on probleem enamikus riikides nt Eestis, Saksamaa 3. Sotsiaalse heaolu ja avalik halduse olemasolu ka kohalikul tasandil - tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 kahetasandiline haldussüsteem) Administratiivse ülesehituse põhimudelid . A. Tsentraliseeritud mudel . B. Detsentraliseeritud mudel . C. Segamudel Administratsiooni struktuuri põhimudelid A KESKVALITSUS Kohalikus omavalitsuses olemas oma haldus- funktsioon, kuid sõltub tugevasti Keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia) B Keskvalitsus Omavalitsused on iseseisvamad (Saksamaa, Skandinaaviamaad)
Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertö...
või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel · reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut · nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud administratiivse ülesehituse põhimudelid Kohalik omavalistsus mingi maa-ala või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit · Esimesel juhul luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia. Kõik otsused lähtuvad ülalt- keskvõimust. Keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist.
us Võimu Seisus, tiitel ja sellega Omand,raha,maa Teave ja sidemed alus kaasnev omand Perevorm Patriarhaalne Paarpere Paarpere+ alternatiivid id suurpere(palju töökäsi) Suurimad Usk,päritolu,rahvus Raha,aeg,sotsiaalne Liberalism,toleranst väärtused staatus Heaoluriigi põhimudelid 1. konservatiiv-korporatiivne mudel: ajalooliselt vanim, alus pandi Bismarcki reformidega Saksamaal Suunatud palgatöötajatele (mitte ülalpeetavatele või tõrjututele). Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia 2. sotsiaaldemokraatlik mudel: hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata
(Siit vaidlused liberaalide /näit. Reformierakond/ ja sotsialistide vahel) Algselt toetati vaid vaeseid ja töövõimetuid, hiljem ka tööjõulisi(tööpuudus, haigused, laste koolitamine) Heaoluriigil on 2 tunnust: 1. Toimub ressursside(eeskätt raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise /siit termin ülekandeühiskond) 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Siit küsimus- kas Eestis on tegemist heaoluühiskonnaga, põhjenda. Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne mudel. Ajalooliselt vanim alus pandi Bismarcki Saksamaal. Suunatud palgatöötajatele(mitte ülalpeetavatele või tõrjututele) Kindlustushüvitise suurus muutub vastavalt elualale ja kvalifikatsioonile. Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud. Vanurid ja lapsed on pigem pere mure. Hooldekodud valdavalt tasulised. Näide: Saksamaa, Belgia' 2. Sotsiaaldemokraatlik mudel. Hüvesid püütakse jagada kõigile, olenemata
Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine ja linnapea/vallavanem juhib kohaliku vallavalitsuse/linnavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) korraldada heakorda ja keskkonna planeerimist 4) organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Administratiivse ülesehituse põhimudelid: 1) tsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudel, kus kõik otsused lähtuvad keskvõimust (Prantsusmaa, Venemaa) 2) autonoomse kohaliku võimu mudel (kahe- ja kolmetasandilised haldusjaotused), kus regionaalvõim on kohapealse esindaja käepikendus (Eesti, USA) Mida enam tasandeid, seda iseseisvam on kohalik võim
NÜÜDISÜHISKOND 2. September Ehk praegune ühiskond Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned: · Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muu...
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusül-ide täitmisel Avaliku halduse ülesanded: (4) JATK I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusül-ide täitmiseks III. Toetada üksikisikut IV. Kindlustada riigi rahalised vahendid Avaliku halduse funktsioonid: (3) PTK 1) Prognoosimine ja planeerimine 2) Täitmine 3) Kontroll 6. Avaliku halduse põhimudelid. Traditsiooniline ning kaasaegne avaliku halduse mudel Avaliku halduse põhimudelid (3): a) Traditsiooniline avaliku halduse mudel (tunnustatud), koosneb 3-nest teooriast: a. Max Weberi bürokraatia (kr. keelest ,,laua võim" ideaalne võimukorraldus) a.i. Loodud avalikele organisatsioonidele, aga eraettevõtted võtsid selle üles a.ii. Selged alluvussuhted (struktuur) igaüks teab, kes kellele allub a.iii
• Õiguslik kontroll - Administratiivse väärkohtlemise vastu - Õiguslikku kontrolli aitab tagada kohtusüsteem või ombudsman - Ombudsman lepitab pooli Regionaalse valitsemise tähtsus: • Mitmerahvuselise riigi küsimus - Föderaalriik - Autonoomia või eraldumine • Majandusliku arengu tasakaalustamine - Linnastumise tagajärgede leevendamine - Ääremaade aitamine • Sotsiaalse heaolu korraldamine - Administratiivse ülesehituse põhimudelid: Tsentraliseeritud mudel (NT: Eesti) Kohalikud vaitsused sõltuvad keskvalitsusest Detsentraliseeritud mudel (NT: Omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus • Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus - Eesti – vallad ja linnad
Sellises riigis kulub suur osa tuludest sotsiaalvaldkonnale(abirahad, pensionid, tervishoiu- ja hariduskulud jne). Heaoluriik sekkub ka majandusse, jagades maksupoliitika abil ümber tulusid. Heaoluriigi tunnused: 1. Ülekandeühiskond ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda ühest valdkonnast teise. Nt väliskaubandusest tervihoidu või rikkamalt elanikkonnalt vaesemale 2. Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaoluriigi põhimudelid: 1. Konservatiiv-korporatiivne Bismarcki loodud saksa variant, soosiv kõrge kvalifikatsiooniga ja pika tööstaaziga palgatööjõudu 2. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Pakub ühishüvesid kõigile ühiskonnaliikmetele, eesmärkiks vähendada aranduslikku ebavõrdsust ühiskonnas, mis toob endaga kaasa kõrged maksud 3. Liberaalne heaolumudel kõrge tööhõive ja valikuvabaduse ning vaba konkurentsi tagamine
leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne õiglus majandusliku efektiivsuse kõrval. Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või
kodusõja. Valitsuse ül on jälgida, et ükski olemaoslevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Peamised probleemid ja nende lahendamise võimalused Dem poliitika järgmib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid Heaoluriik on riik, mis sekkub maj tootmisse ning jaotamisee, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluseriiki, kus kõigil inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid on:
, et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud.
Eeltoodud funktsioon seostub järgmisega, milleks on kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalne ja kohalik valitsemine Miks on regionaalne valitsemine tähtis? a) Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. b) Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut c) Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud. 10 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia aga ka Suurbritannia.
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged
riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged
.............................25 6.2Kohtusüsteemid............................................................................................ 25 6.3Kohtusüsteemi funktsioonid.........................................................................26 7.Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................................................28 7.1Miks on regionaalne valitsemine tähtis?.......................................................28 7.2Administratiivse ülesehituse põhimudelid....................................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud.
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), aga samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematelel. o 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Teiseks, majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Võib suunata saadud kasumi majandusse, suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada riiklikke transpordi- ja sidekanaleid. Heaoluriigis umbes 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 Ideoloogia sotsiaaldemokraatia konservatism liberalism Aluspõhimõte universalism, st. kõigile sõltuvalt ainult vaestele ja tööpanusest pensioniealistele Näide Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia USA, Jaapan Suurbritannia o konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst
Kui logo kui sellise vajalikkus peaks olema kõigile arusaadav ilma pikemate selgitusteta pole enam tarvis kõnelda, siis firma stiilist kui tervikst ja selle ühtlasena hoidmise protsessist on raskem aru saada. Sõnumi kujundamisel on soovitav: hoida tasakaalu optilise keskpunkti umber kasutada tühja pinda heledana valida trükikirjad ja värvid läbimõeldult jätta pealkirj jaoks vähemalt 10-15% kogupinnast varuda pildile ruumi kuni 80% kogupinnast. 12. Millised on reklaamtekstide põhimudelid? Sõnumi esitlus võib olla mitmesugune. Ning firma võiks otsustada, millise sõnumiga ta end ja oma kaupa reklaamib. Informatiivne- esitlus piirdub üksnes faktidega, mida ei argumenteerita ega selgitata. Argumenteeriv-sõnum antakse loogilise tõestusena, mille katteka on toodud faktid või tarbijaeelistused. Psühholoogiline-sõnum apelleerib emotsioonidele ning loob meeleolu. Sellist laadi sõnumeid on kasutanud kosmeetika- ja õllefirmad.
1. identiteediteooria (Rousseau) 2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1
2. konkurentsiteooria (locke, Montesquieu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1
1.identiteediteooria (Rousseau) 2.konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe b. on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia - parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel - presidentaalne rahvas valib presidendi, kes paneb paika valitsuse VI Demokraatia printsiibi põhielemendid 1
õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat. Heaoluriigi eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigil on 2 põhilist tunnust: 1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine
2. konkurentsiteooria (locke, Montesqiueu, Kant) a. on olemas üks ühtne rahva tahe on olemas konkureerivad huvigrupid, kes väljendavad oma tahet ja tahavad seda b. esile tuua, seetõttu vaja otsuseid langetada menetluse teel, enamusotsus, vähemusega arvestamine RKÜKo 19.04.2005 Erinevad ühiskondlikud huvid poliitilise osalusprotsessil esindatud V Demokraatia põhimudelid 1. otsene /kaudne demokraatia. Rahvas langetab otsused ise (plebistriaalne, vahetu) Representatiivne, esindus Parlament, kes langetab olulise otsused riigis § 162 § 163 lg 1 lause 1 § 164 § 105 lg 1 2. Paramentaalne/ presidentaalne demokraatia ● parlamentaarne- valitsus püsib parlamendi usaldusel
, et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud.
nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
inimesed võisid samuti kannatada tööpuuduse, haiguste ja invaliidistumise all ning 7 sellisel juhul nõudis keskklass samuti riigilt abi ja ka nende abi tuli sotsiaalmaksudest laekunud summades. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma rahalisi ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekutest, nende ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Selle mudeli järgi antakse sotsiaaltoetusi, pensioneid ja abirahasid kõigile, kes seda vajavad ja kõigil on õigus tasuta arstiabile ning haridusele. Riik on peamine heaolu pakkuja ja et riik sellega hakkama saaks on riigis kehtestatud kõrged maksud Rootsi, Norra, Taani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
