Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused
• annab energiat pimedal ajal, kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni, masenduse eest • soodustab kaltsiumi imendumist • lastele normaalseks kasvuks • normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) • RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine
9. iseloomusta hämarikku. Valgustus väheneb päikeseketta lähenemisega horisondile, kuid ei puudu täiesti ka siis, kui Päike juba loojub või ei ole veel tõusnud. Seda aega, kui päikeseketas asub kuni 18 kraadi allpool horisonti, nimetatakse hämarikuks ja valgustatus tekib siis kiirguse hajumisest atmosfääri kõrgemates kihtides, mida päikesekiired veel valgustavad. Eristatakse kolme faasi: tsiviilne, nautiline ja astronoomiline hämarik. 10. mida mõistetakse päikesepaiste kestusena? Päikesepaiste võimalik kestus mingis kohas on ajavahemik, mille jooksul päikeseketta ülemine serv asub ülevalpool horisonti. See on aeg, mille jooksul päikese otsene kiirgus jõuaks aluspinnale juhul, kui poleks pilvi, udu või tugevat sompa. 11. milline on tegeliku ja võimaliku päikesepaistuse kestuse suhe Eestis? Kuigi üldiselt on Eesti kohal aktiivse tsüklonaase tegevuse tõttu suur pilvisus (sellest tingituna on tegelik
Ilmast Ausalt • Kaks inglast baaris: • - „Ma olen kuulnud, et Havai saarel • pidi aasta läbi ilus ilm olema.“ • - „Vaesed havailased, millest nad siis omavahel vestlevad?“ Protsin, 2014 Gerton Korsten Päikesepaiste rekordid Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõige rohkem päikest 54% võimalikust 2011 Roomassaare Kõige vähem päikest 25% võimalikust 1977 Kuusiku Riigi Ilmateenistus, 2015 Gerton Korsten
tähendada õnnetust. Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta arvati, et see päriselt ei jäätugi. Hingedepäev, 2. november, on katoliku kiriku poolt 998. aastal surnute
Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise mär...
D-vitamiin. D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhu...
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
Villakasvu pidurdust esineb tiinuse viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi. Talvel mõjutavad villa kasvu ja omadusi peamiselt lauda sisustus ja mikrokliima. TÄNAN KUULAMAST !
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele.
Normandia sisemaa elu ja olu. Seal oli pilte igapäevastest tegevustest ja kindlatest esemetest. Pildid andsid edasi väga rahulikku meeleolu. Neid pilte vaadates sai süveneda, millegisse rahustavasse. Peale selle näituse vaatamist oli väga nn puhanud tunne. Mul kujunesid väja teatud lemmikud. Näiteks: Louis-Alexandre Dubourg - Rannakarpide korjajad Honfluri plaazil (1876.a ) Frank-Myers Boggs Dieppe, hommikune udu (1881.a) Charles Dabigny Les Graves de Villerville, päikesepaiste (1873.a) Kokkuvõte Ma pole vist kunagi käinud iseseisvalt vaatamas ühtegi kunstinäitust. See oli uus kogemus. Ma ei arvanudki, et see võib olla nii huvitav. Näitus jäi mulle meelde ja kindalasti lähen Kumusse midagi muudki vaatama. Näitus ,,Normandia maalijad" jättis mulle väga hea mulje ja mulle meeldis see väga. 22.oktoober 2009 Kertu Kruus 10.a
Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm Antitsüklon- kõrgrõhulal · Antitsüklon ehk KÕRGRÕHUALA- õhu pöörlev liikumine keskosast äärealade suunas · M Põhjustab järgmist ilma: K Talvel: kuiv, ilm päikesepaisteline, külm Suvel: kuiv, selge päikesepaiste, soe Kõrgrõhkkond madalrõhkond M K M K tsüklon antitsüklon http://www.youtube.com/watch?v=EQQzvS-3Miw&feature=related Kõrg- ja madalrõhualad Eesti kliimat mõjutavad eksikülalised
soojusega sulatada. See oleks päris minu maailm. Vargus oleks seal kuritegu ja saaksin helistada politseisse ning öelda: ,,Minult varastati fotoaparaat, milles oli film minu mälestustega". Nad vastaksid mulle: ,,Jah, me teeme kõik, et leida teie fotoaparaat ning mälestused. Ma sooviksin alati südamerahus helistada sõbrale kartmata, et ta pole röövitud, vägistatud või peksa saanud. Inimesed oleks heatahtlikud ning nad oskaks võtta aega päikesepaiste, vikerkaare ja unistuste jaoks. Igapäev sünniks imesid, mida pole ette nähtud ja igapäev oleks just kui uus üllatus. Kõik inimesed tunneksid end ühtsena universumi, teineteise, looduse ja ühiskonnaga. Maailm, kus iga isikus saab mitmekülgset areneda ja seejuures ta tunnetab, et suurim isiklik areng toimub koostöös teistega. See oleks maailm, kus tegemised omaksid mõtet. Sünni ja surma vastu pole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida.
Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim Eesti juures on loodus ja puhas õhk. Meil on metsad, rabad, päikesepaiste ja linnulaul. Kes ei armastaks vahel minna metsa jalutama, et nautida rohelust? Kas pole tore suve lõpus või sügisel minna marju korjama? Või piknikut pidades linnulaulu kuulata? Või õhtul veekogu ääres päikeseloojangut nautida? Eestis elades ei ole sa metsast või veekogus kunagi kaugemal, kui 30 minutiline autosõit. Eesti looduses on alati võimalik vaikuses jalutada ja mõtteid koguda, mis kiire elu ja igal pool leviva traadita interneti juures on väga oluline.
Valitud luuletused kirjeldavad autori ängi ja trotsi sõja vastu. Vabaduse iha ja lootust. Eesti rahva ülistamist ja patriotismi. Seda luulekogu võiks iseloomustada sõnadega: igatsema, valulema ja lootma. Kõige paremini minu arvates iseloomustab luuletaja tundeid ja lootusi luuletus: Me kestame üle aja. Me tõuseme kõige kiuste, Seesugused oleme küll. Meil vahel on halla hoiustes, Kuid päikesepaiste üll. Meil vahel on nõnda kitsas Kaks surma ristati üll, Siiski südamel elupitser, Seesugused oleme küll. Meid vahel ei olegi nagu, Muld mustav ja vesi üll, Kuid kevadel õitseb nõgu, Seesugusd oleme küll. Käi, kõuedes kõmistaja, Vale-Lunastai ürbid üll. Me kestame üle aja! Jah, sellised oleme küll.
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
Kommentaar Emily Brontë ,,Vihurimäe" kohta 1. Loodusvaated on romantismile iseloomulikult kaunid. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid siiski on nad vastandlikud karakterid (Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne kangelane). Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle ja tontlik oma olemuse poolest. Taas üks romantismi ajastule iseloomulik joon. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD
· Tähed pisikesed kuldsed asjakesed,mis panevad logardid unistama. · Saab olla ühteaeg kohusetruu ja laiskvorst. · "Mina olen tõsine inimene,mina juba igasuguse tühja tähjaga aega ei viida." · Kui tahetakse teravmeelne olla,siis juhtub ,et natukene valetatakse. · Geograaf on liiga tähtis mees,et ringi luusida. · "Keel on arusaamatusete allikas" · Aga kui sa mu taltsutaksid ,siis täituks mu elu otse kui päikesepaiste. · "Võin viia sind kaugemale kui ükski laev,selle keda ma puudutan,annan ma tagasi mullale ,kus ta on võetud." · "Tuntakse ainult neid asju,mida taltsutatakse." · "Ainult südamega näed hästi,kõige tähtsam on südamele nähtamatu." · Aeg mis sa oma roosi peale kulutasid ,tegi sinu roosi nii tähtsaks" · "Kui minul oleks 53 minutit aega ,sammuksin ma allika juurde." · "Kõrbe teeb ilusaks see ,et kusagil varjab ta kaevu"
mitu põlvkonda ühe katuse alla koos, noored tahavad võimalikult ruttu kodunt minema saada. Puudub see õige kodusoojus ja perekonna ühtsus, minu arvates selle tõttu lagunevad ka paljud tänapäeva perekonnad. Oskar Lutsu ,,Kevades" oli tüüpiline vanema aja perekond, kus kodusoojus ja armastus oli au sees. Kui Teele ja Arno koos kodu poole läksid rääkis Arno igatsevalt kodust. Teele küsimusele, mis Arno seal kodus siis nii väga ootab, vastas Arno, et seal on heinamaa, soojus ja päikesepaiste. Sellest võib järeldada, et Arno armastas kõike, mis ta kodutalu juures oli ja seal tundis ta end kõige paremini. Vastupidise näite võib tuua suhteliselt uuest filmist ,,Lahkuminek", kus noor paar ei suuda koos ühes korteris elada, aga mõlemad keelduvad sellest korterist lahkumast, sest nad on selle kujundamisele liiga palju raha ja aega pannud. Aegade arenedes on peremudelid ning kodud palju muutunud ja mitte just paremuse poole.
Odini poega Baldri peetakse lausa headuse etanooliks, ta on kõigist parem ja kõik kiidavad teda. Välimuselt sarmikas, kaunikõneline, tema otsused ja nõuanded on kulda väärt. Njördri poole pöördutakse tavaliselt meresõitudel, ta valitseb tuulte liikumist ja vaigistab merd ja tuld. Ta on üks rikkamaid aase, kuid ometi ei kuulu ta ise aaside soosse. Tal oli kaks kaks last Freyri ja Feryja. Freyrist sai üks kuulsamaid, kelle võimukonda kuuluvad vihm ja päikesepaiste. Freyjast sai tundud aasitar, tema eluase oli taevas. Tüür on julgeim kõigist ja võrratu vaimuga, talle kuuluvad paljud otsused lahingukäigus. Nende kohta, kes on väga kavalad ja teevad õigeid otsuseid öeldakse, et neil on Tüüri tarkus. Bragi on äärmiselt sõnaosav ja suurte teadmistega. Tema naine Idunn hoiab, aga ühte väärtuslikumat aaret, õunu, mis hoiavad jumalaid nooretena. Aasi, keda olla kandud üheksa õde nimetatakse Heimdallrriks-säravvalgeks aasiks
mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trötsisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Ta otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv vaevles oma elu jooksul nii füüsiliste, kui ka vaimsete haiguste küüsis. Tema raske elukäik on meelitanud inimesi ta luuletusi lugema ja analüüsima, ning igaüks leiab neist midagi erilist ja ainulaadset. Seega võib isegi järeldada, et tema vaimne ebastabiilsus on ta edu allikaks. Loodus oli Juhanile väga armas. Sellest on näiteid palju. Lühitekst ,,Ilus suvepäev oli..." on üks näide sellest kuidas tema piinatud isiksus ihkab loodusesse, eemale nendest
Verhojanskis. Mereline ehk maritiimne kliima Merelist kliimat iseloomustab õhutemperatuuri suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk, õhuniiskus, suur pilvisus ja tugevad tuuled. Mereline kliima on suvel jahedam ja talvel soojem. Pikk jahe kevad ja pikk soe sügis. Hoovus kuri mees, kõik eemaldab ta mereveest. Hoovus kui põjapoolus, pakatab meis elusoojus. Meri mis laineid kerib, lähedamale ta mandreid tirib. Mandriline päikesepaiste meie laupa põletab. Siis kui merel poleks põhja läheksgi geograafia hukka! TÄNAN KUULAMAST !!!
jpg&im grefurl=http://w . Purpur-siilkübar (Echinaceae purpurea) Püstine, puhmjas, kõrge (60-100cm), levib risoomide abil, vili on seeme, Põhja-Ameerikast pärit Kasvukoht sobib päikesepaiste, ei talu luivust ega liigniiskust Pinnas vähenõudlik, sobib pea igasugune aiamuld, keskmise toitainete sisaldusega, eelistab parasniisket huumusrikast mulda, talvel katmist ei vaja Õied korvõisikud heleroosast oranzi ja punakaspruunini, õisiku keskel putkõied, mille värvus oranzikaspruunist mustjaspunaseni, õitseb juulist septembrini (kuni sügiskülmadeni). Lehed hambulised, teravsaagjad. Ka sügisel ja talvel efektne- näiteks vili.
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled.
Emily Bronte ,,Vihurimäe" 1. Loodusvaated teoses on romantismile iseloomulikud: kaunid, ülevad ning kohati ka müstilised. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid samas ka vihkavad. Nende päritolust ja ellusuhtumisest tuleneb nende
kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid. Ta saab kõik eluks vajaliku kätte turbasamblamättas olevast veest ja õhust. Ta suudab isegi ülespoole kerkida, niipalju kui turbasammal parajasti aastas juurde kasvab. Teda ei häiri soode happeline keskkond ja kuum päikesepaiste. Ainus, mida jõhvikas kardab, on inimese poolt ettevõetavad kuivendustööd. Kuivendamise tagajärjel ta hukkub. Miks on vaja seda taime säilitada? Ilmselt ei esita küll keegi endale niisugust küsimust, kuid rääkigem siiski tema väärtustest lähemalt. Peale selle, et ta on kaunis imeilusate pisikeste roosade õitega rabataim, on tal ka väärtuslikud marjad. Vahel peetakse neid hapudeks ja ebameeldivateks, kuid süüakse lootuses peletada vitamiinipuudust. Arvatakse ju, et igas
kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli m etsik maastik , salapärased vanad lossid, vare m ed v õi eksootilised paigad. · Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm ärevus · Kaunis päikesepaiste õnnelik ar mastus · Äikesetor m segadus · Kotkas kindlus · Rebane kavalus · Koera usaldus 5. Romantism sai alguse Saksamaalt 6. Victor Hugo elust (1802-1885) · ,, Hüljatud" · " Hukkam õistetu viimne päev " (1829; eesti keeles 1900 pealkirjaga "Viimne päev enne sur ma " ) · "Jumalaema kirik Pariisis" (1831; eesti keeles 1924, 1961, 1971, 1982, 1997, 2000, 2007)
· Kõige rohkem päikesepaistet on mõõdetud 1997. aastal Vilsandil, kui selle kestuseks aastas saadi 2338 tundi. (Vilsandit võibgi pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis) · Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi · Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s · Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s · Kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s · Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas
1. Eugene Delacroix-Oli prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tiht...
Kõigel on hind, vähesel väärtus. Üleilmastuvale vabaturu ajastule tüüpiline nending "kõik on ostetav ja müüdav" jätab tagaplaanile tõelised väärtused. Kas on võimalik määrata väärtuse hinda rahas? Kas kõigel on hind? Kas kõigel on väärtus? Väärtuse hinna määramisega rahas on tihedalt seotud igaühe isiklikud väärtushinnangud. Kas pole nii, et meile tõelised väärtused on hindamatud ehk neil puudub rahaline väljendus?! Tasuta ja samas hindamatud on nii päikesepaiste kui ema pai. Armastus ei ole endiselt ostetav ega müüdav, ehkki nende arvukad võltsingud võivad olla. Me ei saa tõelisi väärtusi osta raha eest. Järelikult ei ole alati võimalik määrata väärtuse hinda rahas. Kas saab öelda, et kõigel on hind? Hinna all võime mõista mingi eseme või teenuse rahalist suurust. On ilmselge, et poest pole võimalik midagi tasuta saada. Ka juuksurid ja bussijuhid tahavad oma teenuse osutamise eest tasu. Aga mis hind on vabadusel või loomingulisusel? ...
He is best known for his novels relating the adventures of his beloved collies and as a breeder of collies at his Sunnybank Kennels, the lines of which still exist in today's Rough Collies. This was a book about dogs-collies. It talked about a dog and his best mate on adventure journals. There were a Lad and a Lady. Page 11 Chapter 1 His mate Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks võinud olla vähem pühendunud, kui tema kuni Knave tuli Paika/Kohta. Lad oli 80 naela raskune kolli puhtatõuline nii hingelt kui verelt. Ta oli väga heasüdamlik, mis oli pärandus lõpututest kõrgest soost esivanemate generatsioonidest. Tal oli samuti d´Artagnani julgusega ja ettevaatamatu tarkus
Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. D- vitamiin (kaltsiferoolid, antirahhiitiline vitamiin) Nimetatakse ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna tekib Päikese UV kiirte toimel nahas. Inimorganismis muudavad maks ja neerud D vitamiini hormooniks kaltsitriooliks, mille ülesandeks on vere kaltsiumitaseme regulatsioon D2 ergokaltsiferool, D3 kolekaltsiferool. Biofunktsioon: kaltsiumi ja fosfori metabolism, seega luude ja hammaste areng ja metabolism. Defitsiit ohustab eelkõige imikuid ja väikelapsi kuid ka kroonilisi alkohoolikuid ja taimetoitlasi.
aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool. Enim sademeid on kõrgustikel ja läänerannikust 30-60 km kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri, mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana. Keskmine temperatuuride erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri ja rannikualad jäävad võrreldes sisemaaga samavõrra jahedamaks
1.17 põhiliselt hele värv - (kõigepealt vaadatakse üht värvi, siis teist või fikseeritakse vaatepunkt värvidele kordamööda) 1.18 järjestikune kontrast või pöördkontrast - (heledus ja tumedus sulavad justkui ühte, kuid samas säilitavad oma algse tooni) VIIES SLAID - KUUES SLAID - SEITSMES SLAID - KAHEKSAS SLAID - ÜHEKSAS SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.19 Raamid sellel maalil kujutavad merekarpe rannal. Sissepole jäävad veekeerised, hõljuv udu, päikesepaiste, taevas, kivid (mis lained pudelikildudest voolinud on) KÜMNES SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.20 maal ja skulptuud on kaks erinevat terminit. Täpsemalt võime tääkida kahe-, kolme- või mitmemõõtmelisest skluptuuriteosest. Me ei pea enam kunsti loominguliselt tuletama vaid erinevaid ruume tajuma õppima. Liikumine ei tugine kompositsioonil vaid silma tabavusel, mida peetaksegi ainsaks kunstnikuks 1.21 "Vega" (1957) sai nime kõige heledama tähe järgi lüüra tähtkujus
· kloori lisamine vette on päästnud miljonite inimeste elu MIINUSED: · mürgine gaas KUST SAAB: · lauasool · ujulates (vees) Väävel SÜMBOL: S OMADUSED: · süttides põleb ereda sinise leegiga · kollane PLUSSID: · väävelhape MIINUSED: · halb lõhn · happevihmad KUST SAAB: · tuletiku küljes D vitamiin OMADUSED: · D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. MIINUSED: · Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. · Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. KUST SAAB: · Kalamaksaõli · Suitsuangerjas · Küpsetatud lõhe · Soolaheeringas
lausetega :" Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikedel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal vanaema juures joostud, rohi varbaid kõditamas ja kevadiselt värske õhk hinges rahutust tekitamas .Paljud kirjaniku loodusluuletused on vabastavad, neist õhkub rõõmu ja soojust. Näitena võiks tuua J. Liivi luuletuse ,,Ilus suvepäev oli".
Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnikke ja tuntumaid impressioniste, kelle arvel on üle 6000 maali. Renoir sündis Limoges'is KeskPrantsusmaal. Lapsena töötas ta portselanivabrikus, kus tema
ja Jean-Philippe Rameau (1683–1764) loomingu kaudu. KUNSTIVOOL - IMPRESSIONISM 1870-ndatel Prantsusmaal kunstis ja muusikas Impressionismi tunnused kunstis * Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; * kiretu, püüti jäädvustada hetkelisi muljeid, välist külge; * ei maalitud niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku; * töötati otse looduses, heleda päikesepaiste käes; * kasutati heledaid, puhtaid värve ja need asetati lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. * pidev ajakirjanike sõim ja mõnitused; * nende uuendusi ja tööde erilist võlu hakati hindama ning aru saama paarkümmend aastat hiljem C. MONET´ „IMPRESSIOON – TÕUSEV PÄIKE“ 1874 Renoir „Valss“ Monet „Udus“ Monet „Lõunaaeg“ Monet „Jaapani sild“ Manet „Pojengid“ Monet „Parlamendihoone“
(põhjapoolkeras paremale, lõunapoolkeras vasakule) ja tuulte suund muutub vastavalt edela- ja loodesuunaliseks Priisid : rannikul esinevad tuuled , muudavad suunda ja ei lähe laiali. Albedo peegeldunud kiirgis mingilt teatult kehalt Tõusvate õhuvooludega hakkab vihma sadama .Tõusvad õhuvoolud on eelised et tekiks sademed.Kõrgrõhkkond on kuiv, laskuvad õhuvoolud kõrgrõhuala , päikesepaisteline . Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm ,
................................... 6 2. MIKS ON VAJA TEADA KESKONNA MÕJUST KÄITUMISELE?..........................7 3.1 Kuumuse mõju käitumisele............................................................. 8 3.2 Külm temperatuur ja käitumine....................................................... 9 3.3 Tuul ja käitumine............................................................................. 9 3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? ......10 3.5 Päikesepaiste mõju meile............................................................. 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS
Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis palistavad klindi jalamit ning loovad erilised tingimused taimestiku kasvuks. (Põhja-Eesti pankrannik) 4 Kliimaolud Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad
Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid. Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe. Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas.
Jacksonville'i linnastus elab 1 278 000 inimest. FLORIDA: Pindala: 170 451 km² Elanikke: 18 251 243 (2007) Pealinn: Tallahassee (tæl´hæsi) Kõrgeim punkt: Britton hill (105m) ,,Jumalasse me usume" on ametlik rahvusvaheline moto Ühendriikides Floridas. Hüüdnimed Floridal · Orkaani osariik · Troopiline osariik · Jumala ootamise tuba · Tsitruse osariik · Lille osariik · Apelsini osariik · Päikesepaiste osariik Linnade rahvastik · Jacksonville 794,555 · Miami 409,719 · Orlando 220,186 Florida osariigi pitsat Florida lipp ORLANDO Orlando on linn Kesk-Floridas. ORLANDO BLOOM Sündinud 13.jaanuaril 1977.a. Inglismaal. Praegu on 31 aastane. Filmid milles Orlando on mänginud: Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus Kariibi mere piraadid triloogia Trooja
d Õnnetu merelkäik Osatäitjad : 1) Kalamees Paul 36-aastane 2) Kalamees Tarmo 40-aastane Edaspidi kasutan Paul-i lühendiks P-tähte ja Tarmo lühendiks T-tähte Kaks kalameest on aerupaadiga merel ja püüavad kala. Ilm on soe ja päikesepaisteline. ( Laval on paat kus seal sees on Paul ja Tarmo. ) P: Kas pole mitte suurepärane ilm ? Päikesepaiste ja mõnus meretuul, ma lausa armastan seda tunnet, kui soe meretuul puhub läbi juuste. ( Naeratab muhedalt ) T: Sul on õigus, see on tõesti üks hea päev kalapüüdmiseks, pole ammu juba sellist päeva olnud, et meri oleks nii rahulik. P: Ei tea kas täna kala ka näkkab, eelmine kord ikka sai oma 20 kala kätte. T: Eks me näe, mis suguse kalasaagiga me koju lähme. (Kalamehed on juba püüdnud 2 tundi kala, ja siiamaani pole veel näkkand, kalameestel hakkab juba
· Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ärevus § Kaunis päikesepaiste õnnelik armastus § Äikesetorm segadus § Kotka laskumine kindlus § Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud" § Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" § Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis
viib rahva barrikaadidele". Vabadust kehastab seal sinivalgepunast trikoloori ja revolutsionääride punast früügia mütsi kandev naine. Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele.
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni 1 FLORIDA Ro dny Ve rne r Re e de r 8.B Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Asukoht 2 Florida on USA kaguosas paiknev osariik, see piirneb põhjast Alabama ja Georgia osariigiga. Florida asub mitme Kariibi meres oleva riigi lähedal, nagu näiteks Bahamas ja Kuuba. Florida osariigi kõrgeim tipp on Britton Hill, mis asub 105 m kõrgusel merepinnast. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni · Florida osariigi pindala on 170 451 ruutkilomeetrit, mis on umbes 3,8x suurem, kui Eesti pindala. · Seal elab 2012 aasta seisuga 19 317 568 inimest, mis on neljas kõrgeim USA-s. · Florida asustustihedus on keskmiselt 136,4 inimest ruutkilomeetri kohta. · F...
× See, et meie laiuskraadil tsüklonid läänest itta liiguvad, on tingutud ülemaailmsest õhutsirkulatsioonist × Frondi alla jääv ala saab sademeid Tsüklon toob Eestis kaasa: Talvel: ilm läheb soojemaks, niiskemaks, sademed, pilvine, tuisk Suvel: ilm läheb jahedamaks, pilves, sajab 2. Kõrgrõhkkond × Kaasneb päikesepaiste × Tuuled puhuvad kõrgrõhkkonna südamest välja poole Antitsüklon toob Eestis kaasa: Talvel: o idast: külm, pilvitu, sademeteta o kirdest(Arktikast): puhas õhk, väga külm Suvel: o Idast: soe, päikeseline, sademeteta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
