TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD, HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB KASVAMISEKS PALJU PÄIKEST JA KÕRGET ÕHUNIISKUS JA SADEMEID. GOSSYPIUM ARBOREUM PUUVILL, MIS SAADAKSE PÕÕSAST, MIS TAVALISELT SAAVUTAB KÕRGUSEKS ÜKS KUNI KAKS MEETRIT. SELLE OKSAD ON KAETUD UDEKARVADEGA JA ON LILLAT VÄRVI. LEHED KINNITUVAD VARRELE 1,5 KUNI 10 CM PIKKUSE ROOTSUGA. TUPPLEHED ON VÄIKESED, MÕÕDULT AINULT UMBES 5 MM PIKKUSED. GOSSYPIUM HERBACEUM NIMETATAKSE KA LEVANT PUUVILLAKS, LEIDUB POOLKUIVADES PIIRKONDADES SAHARATAGUSES, AAFRIKAS JA ARAABIAS, KUS TA KASVAB VABAS LOODUSES. ESIMESENA OLI SEE KASVATATUD LÄÄNE SUDAANIS, KUST SEE LEVIS INDIASSE, EGIPTUS. 700 A. PKR KASVATATI HIINAS JA OLI SELLE PERIOODI ESIMENE PUUVILL. MILLEKS PUUVILLA KASUTATAKSE? Puuvilla kasutatakse mitmete tekstiiltoodete tegemiseks. Nendeks on näiteks frotee käterätid ja hommikumantlid, teksariie, batist, triiksärgid. Sokid, aluspesu ja kõik tsärgid on valmistatud
Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Mõiste ,,industrious revolution", selle terminiga on tahetd 17 ja 18 saj nõude kasvu kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor, leitajaks Thomas Newcomen. Maailma tööstuse lipulaevaks sai tekstiilitööstus puuvillaks. Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik John Kay. Oli oluline riide tootmisel. James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny. 1769. a sotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina. Oma masinat hakkas kutsuma Power Loom'iks. Inglismaa valitsus premeeris teda 10 tuh naelaga
annaabi.ee 
