Ennosaare Ain
jäi Aini ema haigeks ja suri. Ain jäi vaeslapseks. Adelberg võttis ta enda hoole alla.
Aastad läksid mööda. Väikesest arast talupojast sai aegamööda peenike noorhärra. Peet jäi
samaks talupojaks. Antonil nõnda kõlab Aini peenem nimi vahepeal oli möödunud mardipäev
ja Hilde kutsus Aini saksamaale. Ain aga ei olnud sellega nõus ja tahtis kodumaale jääda.
Kahenädala pärast olid suvistepühad. Esimese püha hommikul olid kõik kaugemad teed
kägisevaid puuvankreid täis, mis kirikulisi linna viisid. Lähemal asuv rahvas läks jala. Teise
püha lõunaks mindi aga kõrtsi ka Ennosaare peremees ole teiste rõõmsamate hulgas ja otsis
sealt oma venda Aini kelle ta lõpuks leidis ja juttu ajama hakkas. Ai oli küll natuke kurb sest
Hilde oli juba ära sõitnud. Aga kõrtsis käis pidu edasi. Paljud laulsid ja rääkisid niisama juttu.
Kätte jõudis sügis. Mõlemal pool mõisaid võeti kartuleid. Aegamööda jõudsid kartulivõtjad
annaabi.ee 
