kõne oli piiratud. Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms) Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga, mida näitas nende väljaarenenud jässakas keha. Neandertaallased elasid koobastes, neist hooajaliselt lahkudes ja siis tagasi pöördudes. Võimalik, et nad ehitasid puuvaiadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid, pannes neile kaasa loomapäid, lilleõisi või värvides nad ära loodusliku punase värviga. Nüüdisinimene, ehk Homo Sapiens arenes välja Aafrikas, arvatavasti umbes 200 000 aastat tagasi. Arvatavasti arenesid nad välja Homo antecessorist, paralleelselt neandertaallastega. Olelusvõitluses osutus homo sapiens vastupidavamaks ja neandertaallased surid välja, hilisemad säilmed pärinevad 28 000 aastat tagasi Hispaaniast.
Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid oma surnuid- olid olemas religiooni alged, püsivad eluasemed: koopad, puuvaiadest nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või
Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid kütid ja korilased. Neandertaallased 250 000 300 000 aastat Toitu hankisid küttides. Elati tagasi koobastes ning puuvaiadest nahkadega kaetud onnides. Tööriistad olid kõrgtasemelised. Matsid surnuid ja hoolitsesid haigete eest.
Ning tahtsin võtta sellise spordiala, mida ma ei tea ja on huvitav uurida. Kriketit mängitakse Eestis juba üle 10 aasta. Kriket sobib nii meestele, kui naistele ja Eestis mängivad kriketit nii noored kui ka täiskasvanud. Eestis on 7 kriketiklubi.(2) Sellest juttu allpool täpsemalt. Kriket Kriketit mängitakse ringjal muruplatsil. Platsi keskel asub väiksem umbes 22 jardi (20m) pikkune väljak, mis on kõva ja lame riba maad. (1) Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.(1) Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti). Lööja meeskond püüab koguda nii palju jookse kui
annaabi.ee 
