ning neid järgima, saаb ta oma käsutusse uued närviteed. Kuulekus omakorda aktiveerib närvisüsteemi selle osa, mida laps vajab iseennast käskides ja keelates. Kuuletumise eelduseks on positiivne suhe – usaldus täiskasvanuga. Sõnakuulmatuks muutunud lapse puhul peaks seega täiskasvanu tugevdama oma suhet lapsega. Selleks sobib näiteks pilgupüüdmine, silmavaatamine, süllevõtmine ja muu puutekontakt, lapsega rääkimine ning temaga koosolemine. Mida väiksem laps, seda väiksemate pingutustega saab paigastläinud suhet tasakaalustada. Käitumis-ja kuuletumisprobleemid võivad seega tuleneda valesti õppimise kogemusest või moonutatud ja vale info põhjal tehtud järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemidest rääkimine ja nende lahendamine ei tohiks siiski mõjutada lapse igapäevaelu – sest igal lapsel on õigus lapsepõlvele
Refleks vastureaktsioon ärritusele, mis tekin KNS-i vahendusel Refleksikaar tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib Närvikiud pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist Innerveerima närvidega varustama Aferentne sensoorne (tooma)närv - tundenärv Eferentne motoorne (viima)närv Sünaps neuronite keemiline puutekontakt. Innervatsioon on elundite ja kudede varustatus närvidega. Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude
annaabi.ee 
