Euronõuete kohaselt on rauasisalduse piirnormiks tarbe- ja joogivees 0,2 mg/l. Tervisele ohutu rauasisaldus vees on 0,1-0,3 mg/l. [10] 1.4. Rauasisalduse vähendamise võimalused Rauda ei ole võimalik keetmisega kõrvaldada. Seda on võimalik veest kõrvaldada veele hapniku lisamise (õhutamise ja filtreerimise) teel. [5, lk 24] Raua eemaldamiseks veest on olemas spetsiaalsed rauaeraldus-filtrid. Juba ongi paljudesse puurkaevudesse paigutatud filtrid raua ärastamiseks. [2, lk 26][10] Tänu nendele abinõudele on meie joogivee olukord paranenud. Renoveeritud on vanu ja ehitatud uusi veetorustikke, rajatud veevärke, veevõrgu puurkaevudele paigaldatud rauaärastusseadmeid ülenormatiivse raua ja mangaani eraldamiseks, mitmes linnas on tööd alustanud moodsad veetöötlusjaamad. Veemajandusse investeeritakse üha suuremaid rahasummasid ja loodetavasti jõuab igati puhas ja tervislik joogivesi peagi kõigini. [3]
23. Kust võtab õhk-vesi soojuspump oma sooja? välisõhust 24. Mida soendab õhk-vesi soojuspump? vett 25. Millest osadest koonseb Õhk-vesi soojuspimp? Väisosa ja siseosa 26. Mis erinevus on vesi soojuspumbal ja õhk soojuspumbal? Õhksoojuspump vajab lisa küttet aga vesisoojuspumbal on soendus juba sees olemas VESI-VESI SOOJUSPUMP 27. Kust võtab vesi-vesi soojuspump oma vee? Veekogudesse või puurkaevudesse paigaldatava kollektori abil 28. Mida soendab Vesi-Vesi soojuspump?----- 29. Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?------ 30. Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe? Sest torude paigaldamine on odav 31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33
kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist. Kogu Ida-Virumaa põhjaveevarustust komplitseerib sügavate põhjaveekihtide liigekspluateerimine, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida soolane merevesi. Sellises olukorras võib osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe vee kasutamisele. [http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eesti] (22.04.08) Oluline on mainida ka kaevandatud maad ja põlevkivitööstuse tahkeid ohtlike jäätmeid. Põlevkivikaevanduste ja jäätmehoidlate poolt on ,,puudutatud" 450 km2 maad, mis
annaabi.ee 
