Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele
Euroopa meistrivõistlustel kaasa lüüa.
Tõsi, sarnaselt muu maailmaga kogenumad tipptegijad ja veteranid randa ei kipu, see on
ikkagi rohkem noorte ja harrastajate pärusmaa. Näiteks 21aastane Serviti ja Eesti koondise
väravavaht Denis Lõokene on veel piisavalt noor, et kargab ka rannamängul väravasse. "Kui
pealevisked välja jätta, siis sarnasusi päris käsipalliga peaaegu polegi. Aga väravas seismine
mulle meeldib, sest rannas sõltub puurivahist veel rohkem kui saalis. Vastutust ja pinget on
rohkem. See on mõnus," räägib Lõokene.
On välja nuputatud erinevaid vigureid, et mäng ikka ägedam, põnevam, lõbusam ja
ootamatum oleks. Üheks neist on "jooksud", mis asendavad penaltiseeriat. Üks "jooks" näeb
välja nii: mängija söödab palli oma väravavahile, jookseb rünnakule, saab väravavahilt söödu,
mille järel on tal viskele jõudmiseks aega kolm sammu. Kehtivad kõik kahe punkti reeglid