Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik
v) Laeva tühjendamise järel tuleb türm pesta - b) TORUJUHTMED i) Naftavool on ühtlane + ii) Torujuhtme rajamine ja hooldamine on suhtliselt odav + iii) On võimalik maismaal peaaegu igale poole rajadam + iv) Lekke puhul saastub pinnas ja võib reostuda põhjavesi - v) Šantaažioht - 7) Mis on maagaasi eelised teiste taastumatute energialiikide ees?(2) a) Suur kütteväärtus d) Vajab vaid puhastamist b) Paikneb puuraukudes surve e) Ei vaja ümbertöötlemist all f) Põlemisel tekib vähe c) Pole vaja pumbata saasteaineid 8) Millised tegurid mõjutavad naftahinna kõikumist maailmaturul? (2-3) a) Poliitilisest olukorrast tootmispiirkonnas b) Maailmamajanduse tsüklist c) Uute varude avastamisel d) Riikidevahelised kokkulepped i) OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon, mille
Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Lae alla, et näha ülejäänut :)
torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis on kallis traditsiooniline *maagaas paikneb ja ohtlik puuraukudes surve all, teda pole vaja pumbata *Pole vaja puhastada ega ümber töödelda *põletamisel tekib vähe saasteaineid 3.TAHKED KÜTUSED *Siiani on olnud *Saastatus-põhjustavad tahkete 20% (kivisüsi, suured varud kütuste põletamisega pruunsüsi, põlevkivi, *Kaasaegsed kaasnevad
Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sidemeliik vesinikside. Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis. Seetõttu on oksüdatsiooniastmega 1 vesiniku ühendite puhul võimalik iooniline side. 2 Leidumine 1. Lihtainena: · kosmoses · Päikeses · nafta puuraukudes · vulkaanipursetel 2. Ühenditena: · vees · maagaasis · elusorganismides 3 Saamine 1. Laboris: · Zn+2HCl = ZnCl2+H2 (ei toimu HNO3 ja kons.H2SO4 ) 2. Tööstuses: · 2H2O = 2H2+O2 Katoodil redutseerumine 2H2O+2e- = H2+2OH Anoodil oksüdeerumine 2H2O-4e- = O2+4H 4 Kasutamine · raketikütusena
Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas- Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Kivisüsi- Suured varud. Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. Karjäärid rikuvad maastikke
Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. LEIDUMINE JA SAAMINE Leidumine lihtainena: 1. maailmaruumis 2. atmosfääri ülemistes kihtides 3. nafta puuraukudes 4. vulkaanipursetel Leidumine liitainena: 1. vees 2. maagaasis 3. naftas 4. elusorganismides Saamine laboris: Metall + Hape Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Saamine tööstuslikult: Vee elektrolüüsil 2H2O = 2H2 + O2 Vesinikku saab looduslikust gaasist... 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED
Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega. saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
tankerite ja torujuhtmetega oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas -28% Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid Taastumatu puuraukudes surve all, pole vaja pidi, ka veeldatult, mis kallis ja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei ohtlik (madal temperatuur, suur vaja ümbertöötlemist. Põletamisel rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik tekib vähe saasteaineid. kütus. Tahked kütused: Suured varud, uued kaevandused on Saastatus- CO2 jt kasvuhoonegaasid. Kivisüsi, hästi mehhaniseeritud
torujuhtmetega reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole keskkonnasõbralik kütus. vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kütused hästi mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid
lindude lendu. Geotermaalenergia on maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvood lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Termaalvett ja auru saadakse enamasti sügavale maa sisse rajatud puuraukudes, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermaalenergiat kasutatakse USA's, Islandil (40% kogu energiast), Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm. Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete (puidu või põllumajandusjääkide) põletamisel. Seda toodetakse ka sõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. energiavõsa
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5
Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2
tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal taastumatu pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib keskkonnasõbralik kütus. vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h.
Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. Kokkuvõtlikult- vesinikku leidub lihtainena: maalimaruumis, atmosfääri ülemistes kihtides, nafta puuraukudes, vulkaanipursetes. Ühenditena: vees, maagaasis, naftas, elusorganismides. Füüsikalise omadused Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas, õhust ligikaudu 14,5 korda kergem. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. Teda ei saa hoida
Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone. Oksüdreerija- aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerumine- aine reageerib redutseerijaga Oksüdreerumine- aine reageerib oksüdeerijaga Metallid on üldjuhul redutseerijad ja mittemetallid oksüdeerijad. Nt. 19. Vesinik. Leidumine Lihtainena Ühenditena *Maailmaruumis *Vees *Atmosfääri ülemistes kihtides *Maagaasis *Nafta puuraukudes *Naftas ehk kütustes *Vulkaanipursetel *Elusorganismides Füüsikalised omadused *kõige kergem element *värvuseta *lõhnata *maitseta *lahustub vees vähesel määral *neeldub metallides (mõnedes),kummis jne. 5 *suur soojusjuhtivus Tähtsus (kasutamine) *õhupallide täitmiseks(ilmastiku uurimisel) *metallide keevitamisel ja lõikamisel
harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku. Teatavasti on Baltikumi naftabassein ju olemas. Kaliningradi piirkonnas seda 2,5 km sügavusel asuvatest Kambriumi kihtidest vähesel, kuid siiski tööstuslikul hulgal ka toodetakse. Leedu alal on samad kihid samuti naftat sisaldavad, kuid tootmisväärseid leiukohti enam ei moodusta. Põhja pool Läti Kuramaa puuraukudes andsid puurimistööd samuti üksikuid naftailminguid, mille varud osutusid väga väikesteks ja seejärel otsingud lõpetati. Veelgi põhjapoolsem Eesti on selle rea loomulik jätk: kuna Kesk-Kambriumi naftat sisaldav kiht siia peaaegu enam ei levi, on loomulik leida selle ilminguid just kõrgemalasuvate poorsete lubjakivide tühimikes, nagu see ka tegelikult on. Veest kergema nafta tungimine kõrgematesse kihtidesse on teada Leeduski seal isegi otsiti võimalikke "naftalõkse" Siluri
Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise abil. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. Maagaasi kasutamise eelised ja puudused? + maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega + maagaasi põlemisel tekib vähem saasteaineid kui teiste fossiilsete kütuste puhul + suhteliselt lihtne toota, kuna paikneb puuraukudes surve all + torujuhtmeid pidi odav transportida -- gaasi transportimine veeldatud kujul on väga ohtlik ja kallis (madal temperatuur, suur rõhk) -- ammutamisel ja transportimisel väga ranged ohutusnõuded Millistes maakera piirkondades paiknevad suuremad maagaasi varud? Venemaal, Iraanil ja Kataril. Nimetage suurima tootmismahuga maagaasi tootjad? Venemaa ja USA, arengumaadest Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. Kivisöe kujunemine. Kivisöe moodustumine saab alguse turba tekkega
Suurimad importijad Kasutamise eelised Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud Uraani esialgu jätkub, energiasisaldus suur, saastab vähem keskkond, kui kõik on korras
Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige vähem pindmises kihis (päike kuumus jne). Kõige rohkem 10-20 cm sügavusel. Sügavamale minnes nende hulk väheneb. Ülemistes kohtades, kus palju org ainet. Ja ka hapnikku domineerivad aeroobsed saprofüüdid
- kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
võrdne. Põhjuseks on see, et ookeanilise maakoorel on vahevöö kivimid suhteliselt lähedal, mandriline maakoor sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Maa soojusvoo põhjustab kuumade vahevöökivimite (magma) soojusvoog ja maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks maapinnal on vulkaanid, termaalalad, kuumaveeallikad, samuti kaevandustes ja puuraukudes tõusev temperatuur jpm. Maasisese soojusenergia allikad: 1) algne soojus mis kogunes Maa moodustamisel temale langevate osakeste (asteroidide, planetesimaalide jmt) põrkumise kineetilise energia muundumisel soojusenergiaks; 2) radioaktiivsete isotoopide lagunemisel eralduv soojus, 3) mineraalide kristallstruktuuride kollapseerumisel eralduv energia (aatomite pakinduse muutus) Maasisese soojusülekande/edasikandmise viisid: 1) konduktiivne transport e
-Fosforiit, keemiatööstuses, väetisena. geoloogiateadusest. Tegeleb kivimite vastuvõtlikkus rikkalik ja vormirohke, kuigi piirdus ainult Suuremad maardlad on Tsitre, Rakvere. Ainult liigestamisega nende absoluutse või suhtelise *Karrotaaž (puuraukudes), gamma jt selgrootutega. Leidus koralle, sammalloomi, Rakvere on väärt mainimist tegelt, muud on vanuse (tekkimise aja) järgi. Kasutab teiste *Mikropaleontoloogia molluskeid, käsijalgseid, okasnahkseid, ainult kuni 2 m sügavad kihid
Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 27. Mikroobide levik mullas ja õhus. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige vähem pindmises kihis (päike kuumus jne). Kõige rohkem 10-20 cm sügavusel. Sügavamale minnes nende hulk väheneb. Ülemistes kohtades, kus palju org ainet. Ja ka hapnikku domineerivad aeroobsed saprofüüdid (toimub aktiivne org aine lagundamine)
taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. - ei vaja ümbertöötlemist. - põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus - transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked - suured varud, kütused - uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud kivisüsi, - saastatus - CO2 jt
Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. - ei vaja ümbertöötlemist. - põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus - transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked - suured varud, kütused - uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud kivisüsi, - saastatus - CO2 jt
mõjule. Geofüs jaguneb maakoore füs (geofüs kitsamas mõttes), hüdrofüs (merefüs ja mandrivete füs) ja meteoroloogiaks. Geofüs on tihe side geoloogia, loodusgeogr, füs jpt. teadustega.Geofüs uuringuid kasut geoloogiliste struktuuride piiritlemiseks, maavarade otsimiseks, maavärinate ennustamiseks ning tal on oma odavuse tõttu ka suur tähtsus geoloog kaardistamisel. Nad jaotuvad pinnalisteks ehk maapealseteks ja puuraukudes tehtavateks e maa-alusteks. Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib raskusjõu välja Maa pinnal, kusjuures mõõdetavaks parameetriks on külgetõmbejõu kiirendus. Eriti suure tihedusega on maagidMagnetomeetria (magnetomeetriline m) uurib Maa magnetjõuvälja ja on heaks abimeheks metalsete maavarade otsimisel. Mõõdetav parameeter on pingevälja vektor,
olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 2. Energeetika. Looduslikud energiaallikad, nende kasutamine. Enimkasutatavad energiaallikad. Nafta, maagaas, kivisüsi Nafta taastumatu, suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega. Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas- taastumatu, Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused: kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Taastumatu, Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 ,
Nad on spoore mitte moodustuvad kepikujulised bakterid ja enamuses obligaatsed hemolitoautotroofid. Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. 29. Mikroobide levik mullas ja õhus Muld. Muld on looduslikuks elus- ja toitekeskkonnask paljudele mikroorganimidele. Nad leiava sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest. Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides
taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase torujuhtmetega reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei keskkonnasõbralik kütus. vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase torujuhtmetega reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei keskkonnasõbralik kütus. vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
taastumatu - hea transportida tankerite ja - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase torujuhtmetega reostumiseks. - kasutatakse mitmeks otstarbeks - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei keskkonnasõbralik kütus. vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus taastumatu Transportida saab suuri koguseid tankerite suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, ja torujuhtmetega. vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuht me id pidi, ka vee Idatult, mis taastumatu puuraukudes surve all, pole vaja kullis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja keskkonnasõbralik kütus. ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO^jt. kasvuhoonegaasid, SOi happevihmad, kivisüsi, hästi mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid
II struktuurne korrus on pealiskord. See on kvaternaar, mis on pehme ja kaevatav. Eesti aluskorra ja aluspõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas. See on üldine, v.a. pinnakate. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil Balti kilbi nõlval ALUSKORD Öeldakse ka kristalliine aluskord. Põhja-Eestis 100-150 m maapinnast, Lõuna-Eestis 500 m maapinnast. Aluskorra kivimeid Eestis kuskil maapinnal ei paljandu. Neid saab näha ainult puuraukudes. Valitsevad kivimid on graniidid, gneissid ja kvartsiidid. Aluskorra peal on kuni 15 m paksune murenemiskoori. Aluskorraga seotud maavarad: Jõhvi piirkond-magnetiit Uljaste piirkond-polümetaalne maagistumine Paluküla (Hiiumaa)- graniit, aga mitte aluskorra graniit, vaid meteotiidi poolt üles löödud graniit. VEND ja KAMBRIUM Paks savide ja liivakivide kiht, kallutatus lõunase. Vendi suurim paksus kuni 120 meetrit, kambriumil 150 m. (Saaremaal)
Anorgaaniliste väävliühendite taandamine Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Muldade viljakuse muutuse seisukohalt on aga sel samasugune tähtsus kui nitraatide taandamiselgi. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. Sulfaatide taandamist kutsuvad esile järgmised bakterid: · Spoore mitte moodustavad desulfovibio spp on gramm negatiivne kõverdunud ja S-kujulised või spiraalsed kepikujulised bakterid. Nad on liikuvad oblikaatsed anaeroobid. Optimaalne kasvu temperatuur 30 C ja elutsevad mullas ning merevees.
Anorgaaniliste väävliühendite taandamine Mikroobide poolt põhjustatud sulfaatide taandamist ei kohta eriti sageli. Muldade viljakuse muutuse seisukohalt on aga sel samasugune tähtsus kui nitraatide taandamiselgi. Nitraadid ja sulfaadid on enamasti lämmastik- ja väävliühendid. Mis on taimedele omastatav. kuid taandatult muutuvad nad kättesaamatuks taimedele. Bakterite liike, mis taandaksid sulfaate, pole arvukalt, kuid neid võib kohata reovetes, merevees, isegi nafta puuraukudes, liigniiskuse all kanatavates muldades. Ja anorgaaniliste väävliühendite taandamist nimetatakse desulfofikatsiooniks. Sulfaatide taandamist kutsuvad esile järgmised bakterid: · Spoore mitte moodustavad desulfovibio spp on gramm negatiivne kõverdunud ja S-kujulised või spiraalsed kepikujulised bakterid. Nad on liikuvad oblikaatsed anaeroobid. Optimaalne kasvu temperatuur 30 C ja elutsevad mullas ning merevees.
Puuraukude rajamine merre keeruline; Taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas -28% Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka Taastumatu puuraukudes surve all, pole vaja veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja ümbertöötlemist. Põletamisel keskkonnasõbralik kütus. tekib vähe saasteaineid. Tahked kütused: Suured varud, uued kaevandused on Saastatus- CO2 jt kasvuhoonegaasid. SO2 Kivisüsi, hästi mehhaniseeritud
Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter (joonis 3.3). Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud 31 andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma r1 r2 Vaatluskaev Q Veealan- Algne veetase duskaev Veetase pärast pumpamist
Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter. Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga
Transportida saab suuri koguseid tankerite käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase Taastumatu ja torujuhtmetega saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas -28% Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Taastumatu vajab vaid puhastamist. Ei vaja Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid. Tahked kütused: Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus- CO2 jt kasvuhoonegaasid. SO2 happevihmad, mehhaniseeritud
h2 h1 J o o n is 3 .3 F iltra tso o n im o o d u li m ä ä ra m in e p ro o v ip u m p a m ise g a tä ielik u s t k ae v u s t (v e ttp id a v a k ih in i u la tu v as t). Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes saab vajalikud andmed veejuhtivuse määramiseks. Sobiva arvutusmeetodi valikuks peab teadma uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada
annaabi.ee 
