Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks kontsertteoseks. Muutus ka orkestri koosseis. Varem olnud keel- ja puupuhkpillidele lisandusid nüüd ka vaskpuhkpillid ja klavessiin asendati klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks
Itaalia muusika. 1773 aastal läks ta tööle Salzburgi õukonda. 1781 lahkus ta aga sealt, sest tema tegevust ja loomingut piirati, ta läks Viini vabakutseliseks. Mozarti looming oli särav. Vähe kirjutas ta aga vaimulikku muusikat (19 missat), neist kuulsaimaks sai "Reekviem", leinamissa. Ta ise aga ei jõudnud seda teost lõpetada, selle lõpetas tema õpilane. Mozart on kirjutanud 24 ooperit, kirjutanud kontserte klaverile, viiulile, flöötidele ning teistele puupuhkpillidele. Oma esimese keelpillikvarteti pühendas ta Haydnile. Ta kirjutas veel sonaate klaverile ja viiulile, kirjutas 50 sümfooniat, millest leitud on 41. Loomingu aluseks oli Austria rahvalaul. Ta kasutas palju polüfoonilisi võtteid ja suureks eeskujuks oli Bach. Tema meloodiad on lihtsad, selged ja meeldejäävad. 11. Beethoveni elu ja looming. (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksa linnas Bonnis 1770 aastal. Tema vanaisa oli
klassitsistliku kui ka romantilist etappi. Üleminekuperiood jääb 19. sajandi esimesse veerandisse. Romantilised paladel olid väljendusrikkad meloodiad, värvikad harmooniad ning need oli üles ehitatud kõrvalistele akordidele. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, mille teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia
annaabi.ee 
